Maailmalõputeooria

Täna oli see päev, kui üle pika aja ka unenägu meelde jäi. Maailmalõpust. Ja justnagu tellimise peale oli täna ka uudis sama tüüpi maailmalõpust: The Register kirjutab, kuidas kaks USA teadlast kaebavad CERNi ehk Euroopa Tuumauuringute Keskuse kohtusse, kuna nede meelest imendub meie lähiuniversum selle asutuse sel kevadel käivitatavasse elementaarosakeste kiirendisse, kuna seal tekitatakse kunstlik "Must Auk". Ameeriklased kommenteerivad, et eelmine kord, kui eurooplased suurt tuumauuringut tegid, sündis World Wide Web, mis Internetis plahvatuslikult levis, kes teab, millega need eurooplased see kord hakkama saavad...

Arvutimaailm kirjutas CERNi Suurest Hadroni Kiirendist oktoobris. Siis Genfi külje all CERNis teadlastega lõunalauas istudes oli ka üheks jutuks võimalik maailmalõpp, kuna sel suvel algavatel katsetel plaanitakse tekitada olukord natuke enne Universumi Suurt Pauku ja mõni pisike Must Auk võib ka sündida. Teadlased lükkasid maailmalõputeooriad ägedalt shestikuleerides ümber öeldes, et paarikümnekilomeetrises hiigelkiirendis kiirendades on osakeste kokkupõrkejõud võrreldav vaid kärbse lendamisega vastu seina. Kogu need elektrijaamatäied energiat lähevad aga maailma suurima külmkapi jahutamiseks absoluutse nulli lähedale ja teine sama suur ports kulub hiiglasliku ringmagnetiga ülitugeva magnetvälja tekitamiseks. Muidugi pole kunagi garantiid, et kuskil tegi keegi vea... aga pauku kindlasti ei tule.

Ja kohe tuleb koos selle maailmalõpu-unenäoga meelde ka ühe nõukogude teadlase teooria ühes kosmoseraamatus selle kohta, miks me seni pole leidnud teisi tsivilisatsioone Universumist. Nimelt oli tema põhjendus lihtne: Universum on liiga suur ja tsivilisatsioonide eluiga liiga lühike, et kaks mõistust üksteist samal ajal ja piisavalt lähedal kohtaksid. Varem või hiljem lõpetavad tsivilisatsioonid suitsiidiga, kas avastades lõpuks mõne kogu kupatust õhku laskva asja või lihtsalt üksteist liiga suurte pommidega ära hävitades. Mõned kümned miljonid aastad evolutsiooni fundamentaalsete tuumauuringute ja isetehtud musta auguni ning tulebki peale seda paralleeluniversumis jälle alustada elementaarosakeste tasandilt arenemist.

Kuidas siis CERNi tüüpi maailmalõpp välja näeks?

Kõigepealt käib väike maavärin. Siis kõmin ja äkiline ülitugev tuulepuhang. Siis korraks vaikus. Järgneb tugevam tuulepuhang, nii umbes paarkümmend sekundit, õhus lendavad juba lahtised asjad ja taevas tõmbub kiiresti veel rohkem pilve. Ning kolmanda suure pauguga tõmmatakse juba majadelt katuseid ja kõik lahtine sodi lendab minema. Siis saabub pimedus. Õhk muutub hõredaks. Pimeduses on näha vaid tihedaid pikki sähvatustriipe. No ja siis oleme juba aatompeene niidina Mustas Augus paralleeluniversumi poole teel. Selline unenägu siis.

 

Sellesse auku (Atlase detektor tegelikult) imendumegi mõnede teooriate kohaselt. Allkirju maailmalõpu vastu kogutakse. Meeldetuletuseks: Pildid CERNi kiirendist Reisijututoas.

LISA: Aa, Eesti meedia kirjutab ka sellest: siin. Parim kommentaar: "Tohutu raha huugama pandud ja pauku ei tulegi?"

Kummipaadiga Kehrast Jägala joani

Olime kõik sellel marsruudil esimest korda. 21,6 km tundus natsa karm kevade esimeseks matkaks ja kummipaadid pole ka teab mis kimajad rahuliku vee peal, aga ära proovisime. Mõned lähevad veel pärast Võhandu maratonile ka.

Suurt kaamerat ei raatsinud vete peale võtta, oli mobla koos Aquapaci kotikesega. Colorado GPS ka, mis träkkis - vaata siia.

 Pildid siin.

Algas kõik Raja tänava sillalt Kehrast tehase kõrvalt. Alguses saatis Kehrale iseloomulik hais, hiljem saabus see vaid harvemate pahvakutena puhta õhu vahele.

Jõgi oli rahulik. Linde ja loomi oli meeletult. Ristpardid, sinikaelpardid, haigrud, sookured, kullid, vist isegi üks kotkas ja veel metssiga uppunud olekus, kaks väga uudishimulikku minki meile järgnemas, karjade kaupa kuldnokki. Kaks koera ja kaks inimest. Jägala sõjaväeosa juures üks lõbus kolmene seltskond paadis aeglaselt kulgemas.

Esimene veetakistus, millest täispuhutav kanuu üksinda alla sõitis ja kaks Nõrokki kallast pidi mööda kulgesid, oli selline:

Siis sai taas üsna pikalt rahus kulgeda lindude ja loomade seltsis, kus me leidsime oma kummipaadile sobiva ballastijaotuse. Serval enam ei istunud, see muutis edasisaamise jube vaevaliseks. Uue hingamisega saabusime teise veetakistuse juurde, mis oli selline:

Lõuna. Seda jälgis kass. Seegi sild polnud autodega ületatav, kuid vesiveski näis olevat hõivatud ja tegi kasulikku tööd elektrienergia tootmisel. Vähemalt midagi mürises sees.

Kolmas veetakistus oli selline:

Siin algas ka väike kärestikulisem lõik, nii et vesi isegi üle ääre paar korda lõi. Ja siis rahulik loksumine, aina rahulikum kuni Peterburi tee sillani. Ja sealt edasi - Kaberneeme sillani ja siis väga madalas vees kuni suure saareni, kus teise Nõroki tiim valis parempoolse haru - see tähendas, et harude ühinemisel enne juga tuli joa eest vasakkaldale lipsata. Otsustaval hetkel kadus muidugi neil seal üks aer ja juga lähenes väga ähvardava kiirusega, kuid viimasel hetkel õnnestus neil paremkaldale ühe aeruga ära pöörata.

Kokku 21,6 km. Metsikult päikest. Isegi lumi oli pealt soe. Raftijaid nägime ka.

Kaks kaarti (Colorados) on ikka kaks kaarti

Proovisin siis lõpuks Garmin Colorado GPSi ka isetehtud kaarti laadida. Ausalt öeldes päris ise ei teinud - võtsin ühe olemasoleva ja väga natuke proovisin mudida. Jube tüütu. Kaardindus GPSidele on ikka muust infotehnoloogiast vähemalt põlvkonna jagu maas. Ja GPSide tarkvara pole ka parem. Võib-olla 10 000 krooni eest ostetud GIS soft on imeline, ei tea.

Võtame näiteks juhendi, kuidas kaarti GPSile teha. Ei ole see niisama lihtne. Ometi on pihuarvutite jaoks nii raster- kui vektorkaarte suhteliselt kerge teha, kalibreerid ja lõigud, lisad kihte, joonistad üle, kuigi ka seal saab erinevate formaatidega kõvasti higistada.

Teine asi on valmis kaardi GPSi saamine. Tundub loogiline - võtad .img faili ja kopeerid GPSi ja menüüsse peaks lisanduma valikuvõimalus. Aga ei. Esiteks - igale poole ei saa seda kaarti kopeerida. Näiteks SD mälukaardile ei lase. Teiseks - failil tohib olla vaid kindel nimi.

Coloradoga pusimise tulemuseks oli see, et nüüd on seal kolm kaarti:

Selle alkeemia saladus on lihtne: Garmin toetab kolme sorti kaarte oma mälus, nende nimed peavad olema

• gmapbmap.img (Colorado 300 base map)
• gmapprom.img (Colorado 400 map)
• gmapsupp.img (Mapsource, Eestis tavaliselt Regio või EO Mapi kaart)

Vaba on Colorado 300-s failinimi gmapprom.img. Kasutame selle ära ja lisame GPSi oma kaardi, nimetades selle gmapprom.img-ks ümber.

Tulemus on selline:

See ongi algselt viidatud Mapcenteris asuv isetehtud Eesti GPS-kaart. Üsna kasutu, kuid testimiseks sobib küll. Seega töötab. Kui keegi on proovinud mõnda Eestis asuvat kohta ise kaardistada mõne aluskaardi põhjal, äkki jagab oma tulemusi? :)

Helbest tabatud 30. korrusel

Swissoteli 30. korrusel on restoran. Pidime tähti vaatlema, aga mida sa ikka vaatled, kui õhk valgusreostusest paks (s.t valge).

Peamised teed ja kõnniteed olid täna hommikul ametlikult puhtad.

Õhust vaadates ei saanudki aru, et midagi väga palju oleks sadanud. Ja nii kõrgel ei olnud isegi tõusnud maamaksu üldse tunda.

Pildid siin.

Kõigi alade hooaeg

Päike tuli välja ja juba ongi autod hetkega lume alt välja sulanud. Käes on kõigi alade tegemise aeg:

• rafting Pirita ja Jägala jõel. Lumi sulab kiirelt ja vesi hakkab nädalalõpul silamga nähtavalt tõusma.
• räätsamatk Kõrvemaal. Seal pidi umbes 40 cm lund praegu olema.
• kanuumatk koos tõukekelgumatkaga. Soomaal saab kõike korraga teha. Kes tahab, võib suusaseansi ka vahele võtta.
• jugadevaatlus. Looduseomnibuss valmistub vetemänguks põhjaranniku jugadel, rahvast veetakse kokku Tartust ja Tallinnast.
• linnavalitsus lubab uputust. Kummipaadiga Tuukri tänavale!
• lumelinn Tartus. Tartlased mõtlesid lund pigem juurde tuua kui ära vedada, niikuinii sulab ruttu ära.
• darkour (selle nime mõtles välja Indrek). Tubase spordi harrastajatele. Lasnamäel tehti arvatavasti maailmas esimest korda. Kes soovib, võib ise ka pimeda ruumi mööblit täis tõsta ja pealambi valgel seal vahel aja peale orienteeruda, kui õues kõik kohad lund täis tuisanud.

Lumi, ei midagi muud

Kui ajakirjandus blokeerib kõik muud teemad ja räägib ainult lumest, siis ei jäägi üle muud, kui blogida ka lumest :)

Lumi lumi lumi lumi. Tegelikult pole ju väga hull:

Jala linna minnes polnud miskit erilist lumeuputust. Isegi üle saapa ei tulnud. Kui öö läbi sajab, siis homme ehk hakkab asi halvemaks minema ja siis tuleb Reisijututoas anda ülevaade bahillidest. Aga seni - andke tuld, PR- ja turundusinimesed, kõik oma uudised saab lehte, kui see puudutab lund. Ajakirjanikud janunevad lumeuudiste järele.

Aarne:

Nii oli see juba "Wirulase" toimetuses, lumest saadeti lugusi tegema Eduard Vilde ja Juhan Liiv.

Paras aeg ka autosõltuvusest võõrutada.

Lapsed ja kaamerad

Looduse Aasta Foto 2006-2008 aastaraamatut toimetades hakkas silma selline asi, et kuigi kunagi oli muru rohelisem, on praegu lastel ikka jube hea tehnika käes ja piltide peal on muru jälle sama roheline kui ta kunagi oli. Pikad torud, statiivid, head digipeegelkaamerad. Ja ei ole andetud. Kui on hea tehnika, siis õnnestuvad head ideed ka paremini. Sellise taseme juures on enda pilte juba piinlik konkursile saata... et saada samasugust head kaadrit, peaks ikka ka vähemalt rohkem vaeva nägema. Aga mõnikord on siiski vedanud lihtsalt.

Sellepärast vedage lapsed piltide juurde ja pilditegemise juurde. Nt siia:

PEREPÄEV FOTOMUUSEUMIS

PÜHAPÄEVAL 30. MÄRTSIL

Fotomuuseum ootab kogu pere külla tasuta perepäevale kell 12.00 - 16.00.

-         12.00 KÜLLI TEDRE NÄITUSE „VÄRVILISED HOBUSED” AVAMINE.

-         12.30 - 16.00 LASTE TÖÖTOAS PLAANIS HOBUSTE JOONISTAMINE, VOOLIMINE JA PÕNEVAD MÄNGUD.

-        13.00 HOBUSTEST TEHTUD FILMIDE VAATAMINE.

Fotomuuseum asub Tallinna Raekoja taga, Raekoja tn 4/6

Näitus jääb avatuks 22. aprillini, iga päev peale K  k.10.30 – 18.00, kassa k.17.30-ni.

Veel üks link ka - mida ennustati aastaks 2008. Aastal 1968 ennustati. Vaata aknast välja ja otsusta, kui palju läks täppi... tegelt oleme me ikka hoopis teist teed läinud. Me ei veeda ju enamasti oma puhkust allvee-kuurortis. Ja meditsiin pole likvideerinud südamehaigusi ja intelligentsipilli koolis halvasti õppijatele pole ka pakkuda. Ning põllumajandus pole merepõhja kolinud. Samas ei ennustatud sellist Internetti ja iPhone´i ja e-valimistest ei nähtud isegi und.

Lennuilma pole

Kuna lõunast saabuv koletu tuisk ja torm niikuinii head lennuilma ei luba, siis vaatame põnevaid uudiseid lennundusmaailmast.

• Mis juhtub, kui lennujaam ära kolib.
• Ökovaenlaste dushsh lennukis.
• Air Baltic ja Estonian Air - leivad peaaegu (?) ühes kapis?
• Piloodil läks püss lahti - ikka juhtub.
• Ära lärma purjus peaga. Kalliks läheb.
• Dubais võib lennukieetrit mobiiliga juba segada.

Vaata taevasse.

HTC 3G telefonidel jamad Elisa võrgus?

Nüüd olen kuulnud veel kahest juhtumist, kus HTC uuemad pihuarvuti-telefonid, millel HSDPA, tõrguvad töötamast Elisa 3,5G võrgus.

Viga näeb välja vastik. Ekraanil on levi nii nagu hetkel levi ikka võrgus on, näidatakse ka HSDPA (täht H) või 3G leviala (tähed 3G), kuid reaalselt ei olda võrgus. Ei saa sisse helistada, ei saa välja helistada. See juhtub mõnikümmend minutit kuni mõni tund peale telefoni võrku logimist. Seega - oled õndsas teadmises, et kõik on korras ja imestad, miks keegi ei helista. Aga kõik muudkui helistavad ja kiruvad, kus k****i urkas ma olen, et võrgust väljas. Nii on juba palju jamasid olnud.

Jama on põhjustanud näiteks HTC TyTN II, HTC Touch ja HTC Touch Cruise.

Elisasse on helistatud. Helpdeskist on tehnikute juurde suunatud. Tehnikud on lubanud asja uurida. Siiamaani uurivad.

Teadjad inimesed aga räägivad, et põhjus on Elisas kasutusel olevates Nokia võrguseadmetes, mis HTC telefonidega hästi läbi ei saa. Teadjad teavad ka rääkida, et kuidagi mingite registritega mängides Nokia seadmetega HSDPA võrgus pidi saama tõrkuvad HTC seadmed tööle. Aga selleks peab väga pikalt tehnikainimestega suhtlema.

Ootame siis, millal tehnikud tagasi helistavad. Seni aitab 3G väljalülitamine ja tavalises EDGE võrgus olemine. Aku peab ka peaaegu poole kauem vastu... tühja need videokõned ja kiire andmeside. Mis kiireim 7 megabitti? Pole olemas.

Nutimap nüüd hulga parem

Proovisin peale mobiili puhastamist sinna jälle Nutimapi laadida, seekord uue versiooni.

On tõesti parem. Eriti hea on nüüd see KML-faili tugi, sest seda ei pea enam Internetist laadima, vaid võib ka mobiili mälukaardilt. Ja saab ka päris suured failid kaardile. Proovisin näiteks 600 huvipunktiga KML-faili geopeituse aaretega - hetkeks võttis moblal hinge kinni, aga pärast näitas probleemideta. Tegelikult - üks probleem oli. Nimelt kaovad vahest need rohelised huvipunktid ekraanilt ära kui kaarti hoolega nihutada. Tagasi tulevad zoom-in/zoom-out tehes. KML-failist tuli enne eemaldada punktide kirjeldused, kuna seal on palju igasuguseid kahtlasi sümboleid, mis IBMi java emulaatorile vist ei meeldi.

Kaarti ei pea ka netist laadima pidevalt, offlines saab samuti mobiili mälukaardilt vaadata. Kuidas offline kaarti teha, on kirjas MGMapsi lehel, kus on ka link lehele, kus saab Google´i kaartidest väljalõikeid teha.

Veel Coloradost, seekord ekraanipiltidega

Kuna tundub, et ma pole ainuke, kes Colorado 300 GPSi elektroonilise kompassiga rahul pole, siis räägime sellest Garmini uuest tootest natuke veel.

Jah, tal on veel tarkvarapuudusi. Ilmselt need saavad tarkvarauuendustega nii nagu iPhonelgi aja jooksul lahendatud ja uued omadused lisatud. Aga riistvaraprobleemid on halvemad, sest siis tuleb juba riistvara välja vahetada (lähemalt siin). Üks probleem on Colorado kompass. See tahab iga natukese aja tagant kalibreerimist. Kõige mugavam on ta üldse välja lülitada, segab vähem. Ei aita ka lohutus, et GPSMAP 60-l oli sama probleem. Kui on kompass, siis peab ta ikka nagu töötama.

Aga nüüd siis töötavatest asjadest järjekorras, koos piltidega.

Sellel ülaloleval pildil on tavaline Waypointi ehk teekonnapunkti järgi navigeerimine. Nii näeb välja geopeitus.ee lehelt laetud GPX-faili info. Taustal on kaart, mille keskel on otsitav huvipunkt. Distants on hetkeasukohast.

Siin on näha ringmenüü, milles saab liikuda Colorado Rock'n'Rollri rullikuga. See on tõesti mugav. Rullikuga käib ka teksti ja koordinaatide sisetamine. Sellega harjub ruttu ja tundub suhteliselt kiire.

Satelliidiaken on menüüsügavustesse peidetud, sest hulga lihtsam on vaadata akunäidikuga sarnast satelliidisignaali tugevuse näidikut sisselülitamisnupu alt. Aga nagu GPSMAP 60-ga on ka Coloradol üsna sarnane eraldi ekraan olemas.

See ongi sisselülitusnupule vajutades näidatav ekraan. Kellaaeg, kuupäev, aku tase, GPSi signaal, ekraanivalgustus.

See ekraan on näiteks jalgratta- või motikasõiduks hea. All olevaid näidikuid saab kõike ise seadistada ja asendada mõne endale tähtsama tunduva näidikuga.

See on siis halvasti töötava kompassi ekraan. Kui elektrooniline kompass välja lülitada, juhatab kohale väga hästi õiges suunas näidates.

Nüüd siis "päris" geocaching. Rahvusvahelise geocaching.com aardelehe väljastatavad aardefailid on pungil infot aarde kohta: raskusastmed, aarde tüüp (logo aarde nime ees), konteineri suurus, travelbugide ja geomüntide hulk aardes, kaugus ja aeg aardeni, taustal kaart. Kahe alumise näidiku asemele saab kuvada veel kompassi ja kauguse aardeni, vajutades nool alla nuppu. Sellest ekraanipilti pole, aga see ekraan on kõige mugavam just aardeotsinguks, sest korraga on ees kaart, kompass ja kaugus.

Aarde info: lisaks täispikale kirjeldusele ja vihjele on allapoole kerides näha ka viis viimast logi. Optionsite all on "paberivaba" cachingu valikud aardeleiu logimiseks. Tekkinud tekstifaili saab geocaching.com lehele laadida ja sealt loetakse automaatselt kõik aardeleiud koos kellaaegade-kuupäevadega. Tuleviku jaoks on võimalus ka logiteade sellesse faili lisada.

Ja lõpuks Wherigo ekraanipilt. Mängu peamenüü näeb välja selline.

Talvekaubad laost tagasi

Täna oli maas parajalt paksult lund, et kelgutama minna. Kuid oh üllatust, poes olid kelgud juba kilesse pakitud ja nagu Prisma müüja seletas, lähevad need lattu tagasi ja enam ei müüdagi. Ebaõnn.

Sealsamas kõrval Rademaris polnud ka kelkudest jälgegi. Klienditeenindaja siiski laost mõned leidis. Saime oma "Salvoka" kätte ja müüja ei viitsinud allesjäänud kelke enam üles lae alla riiulisse tagasi lohistada ning pani need ukse kõrvale uuesti müüki. Nii et talvevarustus taas saadaval. Hästivarustatud ladudega poodidest.

Siin siis inimkatsed värske varustusega:

Ja moblaga saab pildistada juba küll:

Dollar kukkus

Dollar kukub, Tai turismiärid on üle läinud eurodepõhisele arvestusele, sest plakatitel ei jõua dollarihindu (või nagu mõned ütlevad - USA peesot) nii kiiresti enam muuta. Amsterdamis väiksemad valuutavahetuspunktid ei taha ka enam dollareid eriti vahetada, sest seisvad kupüürid kaotavad seistes lihtsalt oma väärtust.

Huvitav, mis on saanud neist kroonide dollariteks vahetajatest Eestis? Hoiavad? Ja mis saab meie majandusest?

Igasugu USAst pärit nodi on praegu eriti soodne osta.

Kasvõi näiteks sellist kilukarpi ellujäämiseks, kui majanduses peaks eriti rasked ajad kätte jõudma.

Lihatvõttel aga ei tee seekord midagi. Isegi tööd ei tee. Puhkus.

Klikk-klikk ja raha tuleb

Ühel päeval avastasin, et kuhugi veebi allserva peidetud Google Adsense´i reklaamiaken, mis eestikeelse lehekülje jaoks enamuse ajast aastaid tühjana seisis, on viimasel ajal aktiveerunud ja sisaldab juba eesti- ja soomekeelseid turunduslikke teadaandeid. Tõstsisme siis reklaami nähtavale kohale. Saab näha. Esimesel päeval tulud suurenesid 5x :) - ei, mitte nullist ;)

Ja kes siis esimestena reklaamivad? SMS laen näiteks, soovitades viimase hetke lennupiletite eest maksmiseks kiirelt SMSiga raha võtta. Ja pangad ka - kodulaenuks, tarbimislaenuks, autolaenuks jne. Sekka ka üks Soome reklaam karujahi-infoga Kanada kohta.

 

Tekstireklaamikast paremal veerus.

Meremessil oli vaikne

Ei tea mis vahepeal on juhtunud - majanduskasvu peatumine või koguni -langus või mis? Igatahes oli meremessil täna vaikne. Aasta tagasi seisti neljamiljoniste jahtide juures ostusabas, sest millised jahid olid juba läbi müüdud, seekord võis väikest sebimist näha vaid kummipaadimüüjate juures, kus  põhijutuks oli hinnas tingimine, suurte jahtide ja kaatrite lettides oli suhteliselt rahulik.

Mis siis veel silma hakkas?

 

Baidare.com - leedukate kajakitootja Klapieda lähedalt. Nende stendis väntas robot huvitavat meresõidukit - pedaalides liikusid kajaki all kaks laba üks vasakult paremale ja teine paremalt vasakule, kui ei vändanud, siis olid nad lapiti vastu põhja. Huvitav süsteem. Ju siis nii saab ka edasi. Nende kodulehe andmetel on nad üks suurimaid polüetüleenist ja klaasplastikust toodetud süstade, kanuude, kajakite, aerude ja muu veeturismiks vajaliku inventari hulgi- ja jaemüüjaid baltikumis. Pidevalt on saada 40-50 mudelit kajakke ja kanuusid. Hinnad soodsad.

Blokarti maapurjekate boksis sätitasid isad oma poegi ratastel purjekatesse (aga saab ka uisud alla panna). Ligi 40 000 eest saab purjetada nii maal kui jääl. Veidi kõhedusttekitavalt mõjus firmaomaniku (?) ratastoolisolek, aga ju on ikka turvaline...

Odavaid purjekaid sai vaadata veel Bellboatsi juures. Tegelikult küll paate, aga Pakri 450 koos masti ja purjedega omas hinnasilti 15 000 kr pluss taglas ja lisavarustus. Purjetajaks hakkamine polegi enam väga kallis?

 

MS Auto (kauplus Kompass ja militaartarbed) esitles Bush kummipaate, mis tublide lõunanaabrite tehtud. Lätlased ja leedukad ikka ka toodavad hoolega meretarbeid ja messil oli neil suur esindatus. Kõige odavam Läti paat paistis olema 8000 kr.

Futuren on väärt firma, kes pakub veidi konkurentsi Eesti Energiale ja aitab neid, kelleni EE haare ei ulatu: paigaldatakse päikese- ja tuuleenergiajaamu või kombineeritud jaamu: päike, tuul või diiselgeneraator vastavalt ilmale. Saja tuhandega suvilasse majapidamisvool sisse.

Ainukese ostu tegin aga Matkaspordi letist. Neil oli 50% allahindlust veekindlatele kottidele. 150 krooniga sai Aquapaci külma- ja muidugi ka veekindla pihuarvuti- ja GPSikoti, millega võib käia kuni 5 meetri sügavuses vees. Kunagine 25-kroonine säästukott EMT-st pidas vastu täpselt kolm paadimatka, siis rebenes servast lahti...

Alfa GPSi letis nägi uusi 3D graafikaga Tomtomi kaarte (kus on teedele ka sõidurajad peale joonistatud ja teeäärsetest majadest on 3D maketid) ning üks uudis tuleb märtsis veel. Aga sellest juba Arvutimaailmas varsti lähemalt.

Eelmine aasta oli meremess aga selline (tunglemine jne).

Sai korraks metsa ka vaadatud - uskumatu, maapind juba täiesti roheline, lehed suured...

Ilves sai omale mobiili ja GPSi

Potentsiaalne geopeitur tulemas: mobiili (GPRSiga!) ja GPSiga varustatud ilves luusib Soomaa metsades. Kahju ainult, et nad reaalajas veebi ilvese träkki üles ei pane. Võib-olla rikub liiga privaatsust.

Nüüd aga nädala tsitaat:

Poola endise peaministri Jaroslaw Kaczynski sõnul ei tohiks poolakad saada võimalust osaleda e-hääletusel, kuna internet tõmbab ligi õlut rüüpavaid pornohuvilisi.

(Äripäev)

Seega poolakad peaksid endise peaministri arvates olema Internetist võimalikult puutumata, Eestis aga mobiiliseeritakse ilveseidki (lisaks veel hüljesed, kured ja teised loomad).

Ei tea mis seis on metsas sinilillede ja ülastega, aga linnas päiksepoolsete majaseinte ääres on võilill juba pungadega kevadvalmis. Ja raftingumatkajad on ka juba valmis.

Pildil: ATVde poolt umbes pooleks sajandiks rikutud Rätsepa järve rabakallas. Ilmselt 50 aasta pärast meenutatakse "tänuga" seda põlvkonda, kes kolemaju pool Harjumaad täis ehitas, ATVde ja džiipidega majade vahel alles jäänud looduse ära lagastas ning kogu põlevkivi ja nafta ära põletas.

Täna on automaatikute päev

Kõiki automaatikuid võib täna õnnitleda. Ei ole nad enam need pahad, kes oma tegevusega lihtsate inimeste töökohti likvideerivad, vaid vastupidi - aitavad tööjõupuuduses vaevleval majandusel paremini hakkama saada :)

Tänane kava:

10.10 Leo Mõtus, TTÜ automaatikainstituut: Proaktiivsus tehismaailmas

10.30 Eduard Petlenkov, TTÜ automaatikainstituut: Kirurgi liigutuste tuvastamine endoskoopilise operatsiooni jooksul

10.50 Maidu Eelmaa, Standel: Kõrgautomatiseeritud tootmine – Eesti majanduskasvu võti

11.10 Rein Irik, Schneider Electric Eesti: Tööstusautomaatika valmislahenduste pakett

11.30 Ats Alupere, Siemens: Tööstuse megatrendid - kriitilised edutegurid, automaatika väljakutsed, tootlikkuse lisamise kontseptsioon

jne.

Meediumi sõnumid

Kevadises ajakirjas Navigaator ilmus meie sügisene kiirpaaditest, käisime Martti Kuldmaga (Elisa ja seikleja.ee) proovimas Askeladden Z4 üle-millist väikelaeva tormisel Tallinna lahel.

 

Eile kirjeldatud Pakri panga varisemisohtlik serv võidakse aga hoopis merre lükata, et see koos kõõlujatega alla ei kukuks.

Seekord algasid raftingud Pirital eriti vara - 360.ee korraldab juba täismajale (vabandust, täisparvedele).

Sookurg on ka juba kohal.

Kevad.

Pakri varisevalt pangalt. Ja aardejahilt

Pakri pank varises - sajandi sündmus. Olime kunagi seal panga all turnides Looduseomnibussi kõige esimese reisiga aastal 2003. Juba siis räägiti, et see peaaegu poole miljardi aasta vanune kivistunud Austraalia muda võib alla sadada, sest toetub pudetamale savi- ja liivakivikihtidele, mida vesi alt uuristab. Seekord olid kaks pingal täis loodushuviliste bussi jälle pangal kohal ja imetleti, mis loodus pangaga vahepeal teinud on. Ja mida tegemata jätnud - mitu hiigellahmakat ripuvad veel mere kohal.

Enne aga väike Geocachingu aardetiir ka. Teelejäävate aaretega. Selleks, et Garmin Coloradoga Geocachingut teha, on loodud kõik võimalused, aga n.ö põllul ikka miskit jupsib. Eriti nende uute ja keerulisemate aparaatidega. Seekord ka.

Kõigepealt, kui proovida udupeent Premium membershipiga paberivaba cachingut ja laadida Geocachingu lehelt .loc faili, siis sinna ei lähe eriti midagi. Otse GPSi saates aga läheb kogu aardekirjeldus, hint ehk vihje (dekrüpteerituna), kuni 5 viimast logi, võimalus automaatlogida jne. Lahe... aga mitte alati. Alguses sai Geocache sihtkohaks valides näha ka suunda ja kaugust aardeni, siis enam järsku ei saanud... tobe niimoodi aardeid otsida, et näed vaid kaardil aardekirstu kujutist ja selle järgi püüad seda asukohta määrata. Lisaks kompass ka jupsis, aga peale kolmandat kalibreerimist vist sai korda - ei näidanud enam, et justnagu liiguks selg ees kuhugi. Aaretega sai kodus asja tööle need uuesti ükshaaval üle laadides. Lihtsalt GPX-failina saab neid tavaliste waypointidena vaadata, täieliku cachingu funktsiooni jaoks on vaja aga mingit erilaadimist. Kas natuke bugine tarkvara või keerulised seaded, mida peab kogu aeg jälgima, kuni pähe kuluvad? Miks GPSide tarkvara ikka veel lihtsates asjades nii keeruline on? Ja Mapsource Updater jookseb update peale kinni ka.

Aga kui asi lõpuks tööle saab, on Coloradoga Geocaching edev. Saab valida ühele ja samale ekraanile kaardi ja poolläbipaistvad (nagu Windows Vistas) aknad, kus muu info, aga kaart kumab sealt kergelt läbi. Muuks infoks on siis kas aarde info (raskusaste, tüüp, suurus, travelbuugide olemasolu) või suund ja kaugus koos kompassikujutisega või suuremad suuna- ja kaugusenumbrid ilma kompassita. Kohale jõudes saab logida leidmise-mitteleidmise-hooldusteate-kommentaari, kusjuures see info salvestatakse tekstifaili, millega saab siis Geocachingus otse logida kõik aarded korraga. Eriti mugavad võivad lisada ka automaatse logiteate, mis lisatakse igasse logisse, kuid tarkvarasse pidi olema veel peidetud võimalus kirjutada logi otse GPSi kohapeal ja siis hiljem kogu krempel korraga Geocachingusse laadida.

 

Tasuja aarde juures ei näidanud Geocachingu mood suunda ega kaugust, aga töötas tavaline Waypointi suunas minek, siis näitas küll suunda ja kaugust. Kõmpisime suure lombi juurest, kuhu jätsime oma autod, 2,2 km Tasuja aardeni ja avastasime, et Klooga laskeväli on väga konkreetselt vahepeal ära märgistatud ja västkelt valatud triibuliste piiripostide taha jääb ka meie aare.

Tõime ta siis postide tagant ära, et igal ajal ligi saaks. Sai tuhat jalga tsivisisatsiooni poole ehk ainukese seal kaldal oleva maja lähedale ikka sama tüüpi kohta - koopakesse jõe kaldal, endiselt Tasuja (Börnhöhe) stiilis.

Ja lõpuks siis pangale ka. Metsikult rahvast. Looduseomnibuss just lahkus. Politseilindid piirasid ohtlikku kallast aga sellest ei tehtud välja. Head kaadrid ikka jäid lindi taha. Nendemaiad kõõlusid värskeltvarisenud serva peal. Peeter I aegne majakas on kalju äärelt kohe minekul - viimase varinguga jäi ta väitsa serva peale. Selles majakas olnud Scoutspataljoni aarde koordinaat nr 2 (vist) on nüüd ka igaveseks kättesaamatu.

CeBITi pildid on nüüd ka üleval. Siin.

Ja varisenud panga pildid siin.

Nüüd siis kodumaal jälle pikemalt. Siin ikka ka juhtub, sajandi varinguid ja muid asju.

Hameln-Hannover-Riia-Tallinn

CeBITi sprint nüüd siis läbitud - nii kiirelt pole seda maailma suurimat messi varem läbi kapanudki. Ligi 480 000 külastajat, 280 000 ruutmeetrit näitusepinda, üle 6000 boksi ja 55. aastat järjest.

Pildil: vaade 9. halli terrassilt (seal hallis oli ka Eesti)

Viimasel päeval kella 12-17 sai praktiliselt kõik hallid läbi joostud. Jope garderoobi, mis sest et väljas paar kraadi sooja, aga varasem kogemus näitas, et palav hakkab niikuinii.

Ühtegi eestlast sel päeval messil ei näinud. Meeletult Aasia bokse. Palju Saldos tulevikuvidinatena tutvustatud nüüd juba olevikuasju (näiteks Asuse bambusest arvuti).

Pildil: CERTi omad (vasakul) ringutavad Eesti boksis.

Aga noh, pikemalt juba messist märtsi Arvutimaailmas, lugu sai üsna käigupealt tehtud (Merlis toimetas musta teksti pärast ära) ja kui 10 minutit oli bussini aega, selgus veel, et garderoobinumber on kadunud. Täpselt samamoodi, nagu 2 aastat tagasi. Kas neid näpatakse tagataskust või libisevad kuidagi välja päev läbi ringi kapates? Müstiline...

Õhtul või õigemini öösel, kui kergelt uduvihma tibas, tekkis paras hetk väikeseks geocachinguks. Lähim aare - keset jõge saarel tundus huvitav. Kuna GPSi kaart Saksamaa kohta oli suhteliselt skemaatiline, siis ei saanud aru, kust suunast läheneda, aga lõpuks saigi teha mõnusa ringi ümber Hamelni südame. Kena linnake, kus hea näiteks pensionipõlve veeta. Vaikne, rahulik, idülliline, roheline. Aga sellest hoolimata kõik mugavused ja jalakäijate tunnelid isegi ehitatud suuremate teede alla.

Aardele lähenesin alumise silla kaudu. Saar oli vaikne, keegi kunstnikutüüpi tegelane elas koordinaatide lähedal ja aknast paistis, kuidas ta seinal olevaid taieseid imetledes särk püksist hooletult väljas rippumas õlut purgist libistas. Lipsasin akna tagant mööda ja juba keris Colorado GPS nulli. Natuke kepiga kulu sees surkimist, siis linna-aardele omastes kohtades kolistamist (näpu sai tavotiseks, haises pärast mõnuga) ja filmitops välja tuligi. Klassikaline, pliiatsi ja logiraamatuga. Logiraamat korralikult trükitud ja klammerdatud.

Hotell Hamelnis oli kummaline. Neli tärni, aga täissuitsetatud toad. Kui akna lahti tegid, siis kaarnad karjusid sisse. Internet Vodafone´i tasuline, 5.95 EUR pool tundi! Kuutasu hinnaga... esimesel korrusel oli siiski ka üks terminalarvuti, kus sai veebipõhiselt ainult asju ajada. USB pesa puudus.

Riia tipptunnis

Tagasisõit käis Hamelnist Hannoveri tsharterlennuga ja sealt läbi Riia bussiga koju. Hannoveri lennujaamas õnnestus meist kellelgi VIP-koridoris tuletõrjealarm tööle panna ja siis jooksime keel vestil raudsete tulemüüride sulgudes nende vahelisest pilust läbi õigele poolele. Viimased ei jõudnud ja astusid korralikult läbi tuleväravate raudukse, mis oli lukust lahti. Keegi vahejuhtumist välja suurt ei teinud. Politsei korra käis ja vaatas.

Tsharter tegi Riias üsna hüpliku maandumise, bussiga sööstsime aga edasi Riia tipptunniummikutesse. No ei ole ikka võrreldav Tallinna ummikutega. Tallinn on rahulik ja tsiviliseeritud.

Näiteks sõidab seal paar rida autosid rahulikult tee kõrval haljasalal kõigist seisvatest "troppidest" mööda, ilmselt nende pärast ei lase peaaegu ükski peateel kulgeja kõrvalteelt või kõrvalrajalt ümberreastujat vahele. Ummikutes istutakse ikka tunde, täiesti hullumaja reede õhtul kella 5-6 vahel. Närviline tõmblemine. Kõike katab haljasalal sõitjate üleskeerutatud tolm ja sudu. Dzhiibid, millel kõrgem põhi, sõidavad üle haljasala ja äärekivide või kraavide jalgratta- ja kõnniteedeni, kus enam ammu jalakäijaid ei kohta, kuna seal antakse ketsi ja pannakse täisgaasiga soovitud suunas edasi. jalakäijal oleks seal eluohtlik. Haljasalad on maasturitegi jaoks kiireks kihutamiseks liiga mülkaks sõidetud.

Aga riiakad saavad mõne aasta pärast endale kolme-nelja tasandiga ülimoodsad ristmikud, meil alles planeeritakse rahasid nende jaoks. Kuigi ühte sellist tohutult monumentaalset ristmikku nimetas meie autojuht ka korruptsiooni ausambaks - seda, mis Lidosse sõites Tallinnast tulles tee peale ette jääb.

Riias oli juba +10. Ka hakkas loodus roheliseks kiskuma, Hannoveris muidugi olid puud hiirekõrvul ja kirsid õitsesid. Eks see kevad jõuab ükskord siia ka. Ongi reisidega kõik nüüd.

Pildil: Garmini Nüvifone, 2008. a sügise hitt-telefon.

Pildil: Blackberry vastusteta juttu oodates nende VIP-saluunist tehtud pilt alla boksi.

CeBITil 2008

CeBITil on uus asi see (minu jaoks), et mõnes hallis on lindid ees ja sissepääs kutsetega. Oodatakse vaid Resellereid, seal lintide taga on rammusam nänn, mida niisama Saksa koolijütsidele ei raatsita kulutada.

Mitu halli on see aasta tühjad. See-eest on suurem tunglemine täis hallides.

Mitu sel CeBITil välja hõigatama pidanud suurt revolutsioonilist toodet on vaikselt puuklotsidena klaaskastide taga - pole valmistooteid valmis jõutud või pole pingutatudki. On vaid maketid lastud treida, ekraanipildid ette kleebitud.

Üks tehnoloogiatootja kutsus pikalt-laialt vestlema VIP ruumi, tulemuseks null. Küsimusele, kas ja millal nad oma maailmakuulsa brändiga Eestisse tulevad, sai vastuseks, et nad ei tohi midagi rääkida ja neil pole kombeks rääkida läbirääkimistest ja vaadaku veebist kus praegu pole midagi üleval. varsti märtsi Arvutimaailmas lähemalt.

Aga muidu on kevadine. Jõevähki pakuti. Ja rabarberit. Kirsid juba õitsevad. Ning Vodafone küsib hotellis 5.95 EUR-i 30 minuti WiFi eest. Hamelnis (Hannoverist lõunas). Sellepärast nüüd juhe kähku seinast välja (või WiFi õhust...).

Öö Riias

Jubedam tuisk oli. Riia kandis läks see üle lörtsi- ja vihmasajuks, mis ööseks muutus lihtsalt jäiseks tormiks.

Hindu siin osatakse küsida. Õlu - 3 latti, hamburger - 9 latti. Muud kohad läheduses olid kell 23 õhtul juba kinni, kust ehk odavamalt oleks saanud.

Hotelli ees oli ka üks Geocachingu aare, kuhu oli aega kähku lipata, aga ei leidnud. GPS näitas küll ülitäpselt ühe puu ja põõsa juurde, kuid seal oli maa juba paarikümne cm sügavuselt pehmeks kobestatud ja ikkagi liiga avalik koht, et labidaga edasi kühveldama hakata... puu otsa ronimise soovi ka ei tekkinud nagu Lennarti juures :) ilmselt kuskil puhtas kohas see aare peitus.

Seega skoor null ühest. Ja edasi lennujaama poole...

Magnet-tormid

Kevadekuulutusmes algab. Kogu oma tehnika aga on praegu remondis: mobiil Soomes ja kaamera Overallis. Mis jama selle tehnikaga viimasel ajal on? Hiljuti jamas veel läptop, siis pesumasin jne. Asenduseks LG Chocolate ja Nikon D80. Nikon ikka tundub Canonist kõvasti parem olevat. Peegel ei kolksu nii valjusti, välklamp hüppab vaikselt välja, kuidagi väga käepärane ja mugav on pildistada. Eks näis, kuidas pärast pildid välja tulevad. Kaamera kustus Rätsepa järve ääres, kus pildistasime segipööratud ATV-raba. Peegel jäi poolde vinna.

 

Garmin Colorado 300 - teised muljed

Märtsi Arvutimaailma jaoks sai uut Garminit juba proovitud. Esimesed muljed olid positiivsed, kuigi küsimusi tekkis ka.

Esimeste muljete põhjal võib öelda, et uus Garmin on väga hea kasutajaliidesega. No peaaegu nagu Mac. Rullikuga keritavad menüüd ja tekstisisestus kettaga, suurendus-vähendus ülilihtne, kasutajaprofiilid (vastavalt sellele, kas oled merel, mängid geopeitust või juhid rekkat vms saab valida kasutajaliidese), suur 240x400 punktine ekraan ja korralikud värvid (mitte enam 256 värvi nagu eelmistel Garminitel).

Korpus näeb hea välja ja disainiga on vaeva nähtud, kuid küsitavusi on ikka. Suur tagakaas on nii suure servapinnaga, et tekib kahtlus, kas see ikka sulgub veekindlalt. Kaane kinnitus käib väga kergelt lahti ja et seda takistada, peab karabiiniga kaitse kinnituse peale tõmbama, see aga käib üsna raskelt ja karabiini rihma õmblus kipub vahele jääma.

Ülemise ilmakindla kummilapatsi all on mini-USB pesa. Kas see ilmalapats aga sulgub, kui on väänutatud juba sadu kordi eemale, selgub ilmselt pikema kasutamise käigus. Praegu on juba kahtlusi...

Coloradosse käib tavaline SD kaart (mitte microSD, nagu mõnel kaardilehel kirjas). Selle pealt saab vaadata pilte või kasutada kaarte. Hulga teekondi võib ka mälukaardile salvestada. Või huvipunkte.

Täpsus on ülimalt hea. Pole nii tundlikku GPSi varem näinud. Ilmselt põhjuseks tundlik MediaTeki kiip? Ehkki seda infot kuskil näha pole. Seda kiipi täiendab suur väljaulatuv antenn, umbes nagu vanadel GPSMAP-idel.

Sisseehitatud mälu on 384 MB, Regio või EO Mapi Eesti kaardi jaoks pole seega mälukaarti vaja ja ruumi jääb ülegi.

 

Geopeitus keerulisem ja ilusam

Geocaching on esialgse tarkvaraversiooni põhjal toetatud vaid Geocaching.com Premium liikmetele, Eesti geopeituse fail laaditakse lihtsalt Waypointidena ja mingit leitud-leidmata ega aardetüübi infot sellega kaasa ei tule. Küll näidatakse kaardil õigeid ikoone (leitud-leidmata). Geocachingu tugi aga on põhjalik, saab laadida kogu aardekirjeldused ja pildid, näha aardetüüpe ja logisid, logida GPSis ja teha veel sadat imet. Kuid vaid Geocachingu Premium-liikmena. Küll märgitakse aardeid leituks ka Geopeituse jaoks (visited), aga samamoodi nagu tavalise waypointi külastusena.

Saab ka Eesti GPX faili ilusaks Geocachinguks teha. Selleks vaja tõmmata GSAK programm. Näeb üsna efektne välja ja võimaldab "paberivaba" cachingut. Isegi Eesti aarded teisendatakse geocachingu kujule, paraku pole aardekonteineri ja raskusastme või aardetüübi infot võimalik Eesti geopetuse failist leida. Ja Eesti täpitähti täis logide vms tõttu laaditakse GPSi vaid esimene aare... mingi kala selle geopeituse failiga veel on ja ei viitsinud ka sisusse süvenema hakata. Saab siis lihtsalt waypointide järgi ju otsida. Välismaa aarded saab GPX-ist ilusti geocachingu aaretena GPSi ka lihtliikmena geocachingu lehelt - laadid .loc faili ja saadad GSAKiga GPSi, töötab. Kuid ka ei näita raskusastmeid, aardetüüpe, logisid jm ilusaid asju.

 

Tarkvaravead

Eesti keel on Garminis vigaselt tõlgitud. Nii vigaselt, et võib julgelt välja lülitada. Näiteks sügavuse ühik - süldid :) või itä-eurooppa või Osa-aeg pysähdyk (soome keele mõjud). Või valikus kolm nuppu: suund, Suund ja suund :) (inglise keeles on neil kõigil erinev tähendus). Soomlased kurdavad ka, et nende soome keel on vigu paksult täis Colorados. Seega lohakas töö.

Laadida tasub omale ka tarkvarauuendus (mul siis 2.40), millega Eesti keele tugi säilib erinevalt varasematest Garminitest, seega pole uuendamine probleem. Tarkvarauuendusega tuleb muid hüvesid, näiteks hakkab kaardil näitama tänava- ja kohanimesid ja täieneb veelgi geocachingu tugi.

Navigatsiooniketas on imeline. Sellega harjub ruttu. Ja üleval olevad nupud ei häirigi enam väga, kõike saab teha vaid pöidla abil.

Panin huvi pärast mobiili SD kaardi GPSi sisse - sealt leiti pildid ilusti üles. Kuid neid sirvima hakates pani Colorado 300 pange - ilmselt sattus mingi faili peale, millest mõistus üle ei käinud.

Nüüd natuke ka järgmises Arvutimaailmas ilmuvat teksti Colorado katsetustest:

 

Test õueoludes

Õues on Garmin Colorado väga täpne. Proovisin teda kõrvuti sisseehitatud GPSiga pihuarvutiga, mis vanade GPSidega võisteldes oli suhteliselt täpne. Colorado aga on pihuarvuti (Qualcommi) GPS-kiibist selgelt üle – saab hakkama adekvaatselt asukoha kuvamisega ka tihedalt majade vahel tänaval. Ja seda isegi seljakotis teekonda salvestades! Nädalavahetusel tiheda uduga paksus metsas Kõrvemaa voorte vahel proovides ei eksinud Garmin ka teelt, sel ajal kui pihuarvuti näit uitas kümnete kilomeetrite radiuses edasi-tagasi.

Pildil: punane joon HTC TyTN II GPSiga; sinine Garmin Colorado 300; valge ligikaudne tegelik teekond. Ilm: paksult pilves, levi kehv, ümber suured majad.

 

Profiilid autosõitjast kaalujälgijani

Huvitav on menüüst valik profiilid. See lubab valida vastavalt kasutusalale Garmini menüüde välimuse ja omadused. Näiteks valik “puhkus” sobib matkale minekuks, Geocaching – geopeituse aardejahiks, Automotive autoreisiks, Marine- merereisiks ja Fitness treeninguks – kas siis rattaga, jala või muul moel. Fitness režiimis võib Garminiga ühendada ka lisavarustusse kuuluva südamemonitori või pedaalilugeja vms.

Eestis on esialgu mõtet rääkida Colorado seeria 300 mudelist, teised sisaldavad vaid USA põhiseid kaarte ja omadusi. USAs on matkaja maiuspalaks muidugi topokaardid - neid saab vaadata ka 3D kujul, mitte ainult linnulennult. Mägedes on see vaade ekraanil ikka üsna ilus.

Garmin Colorado on saanud USAs nii populaarseks, et Groundspeaki foorumite threadid ületavad juba igasuguse mõistliku pikkuse (sest probleeme on veel ka). Siin on vastav Wiki koos FAQ-iga. Wherigo mängudest me juba rääkisime.