Pakri pank varises - sajandi sündmus. Olime kunagi seal panga all turnides Looduseomnibussi kõige esimese reisiga aastal 2003. Juba siis räägiti, et see peaaegu poole miljardi aasta vanune kivistunud Austraalia muda võib alla sadada, sest toetub pudetamale savi- ja liivakivikihtidele, mida vesi alt uuristab. Seekord olid kaks pingal täis loodushuviliste bussi jälle pangal kohal ja imetleti, mis loodus pangaga vahepeal teinud on. Ja mida tegemata jätnud - mitu hiigellahmakat ripuvad veel mere kohal.
Enne aga väike Geocachingu aardetiir ka. Teelejäävate aaretega. Selleks, et Garmin Coloradoga Geocachingut teha, on loodud kõik võimalused, aga n.ö põllul ikka miskit jupsib. Eriti nende uute ja keerulisemate aparaatidega. Seekord ka.
Kõigepealt, kui proovida udupeent Premium membershipiga paberivaba cachingut ja laadida Geocachingu lehelt .loc faili, siis sinna ei lähe eriti midagi. Otse GPSi saates aga läheb kogu aardekirjeldus, hint ehk vihje (dekrüpteerituna), kuni 5 viimast logi, võimalus automaatlogida jne. Lahe... aga mitte alati. Alguses sai Geocache sihtkohaks valides näha ka suunda ja kaugust aardeni, siis enam järsku ei saanud... tobe niimoodi aardeid otsida, et näed vaid kaardil aardekirstu kujutist ja selle järgi püüad seda asukohta määrata. Lisaks kompass ka jupsis, aga peale kolmandat kalibreerimist vist sai korda - ei näidanud enam, et justnagu liiguks selg ees kuhugi. Aaretega sai kodus asja tööle need uuesti ükshaaval üle laadides. Lihtsalt GPX-failina saab neid tavaliste waypointidena vaadata, täieliku cachingu funktsiooni jaoks on vaja aga mingit erilaadimist. Kas natuke bugine tarkvara või keerulised seaded, mida peab kogu aeg jälgima, kuni pähe kuluvad? Miks GPSide tarkvara ikka veel lihtsates asjades nii keeruline on? Ja Mapsource Updater jookseb update peale kinni ka.
Aga kui asi lõpuks tööle saab, on Coloradoga Geocaching edev. Saab valida ühele ja samale ekraanile kaardi ja poolläbipaistvad (nagu Windows Vistas) aknad, kus muu info, aga kaart kumab sealt kergelt läbi. Muuks infoks on siis kas aarde info (raskusaste, tüüp, suurus, travelbuugide olemasolu) või suund ja kaugus koos kompassikujutisega või suuremad suuna- ja kaugusenumbrid ilma kompassita. Kohale jõudes saab logida leidmise-mitteleidmise-hooldusteate-kommentaari, kusjuures see info salvestatakse tekstifaili, millega saab siis Geocachingus otse logida kõik aarded korraga. Eriti mugavad võivad lisada ka automaatse logiteate, mis lisatakse igasse logisse, kuid tarkvarasse pidi olema veel peidetud võimalus kirjutada logi otse GPSi kohapeal ja siis hiljem kogu krempel korraga Geocachingusse laadida.
Tasuja aarde juures ei näidanud Geocachingu mood suunda ega kaugust, aga töötas tavaline Waypointi suunas minek, siis näitas küll suunda ja kaugust. Kõmpisime suure lombi juurest, kuhu jätsime oma autod, 2,2 km Tasuja aardeni ja avastasime, et Klooga laskeväli on väga konkreetselt vahepeal ära märgistatud ja västkelt valatud triibuliste piiripostide taha jääb ka meie aare.
Tõime ta siis postide tagant ära, et igal ajal ligi saaks. Sai tuhat jalga tsivisisatsiooni poole ehk ainukese seal kaldal oleva maja lähedale ikka sama tüüpi kohta - koopakesse jõe kaldal, endiselt Tasuja (Börnhöhe) stiilis.
Ja lõpuks siis pangale ka. Metsikult rahvast. Looduseomnibuss just lahkus. Politseilindid piirasid ohtlikku kallast aga sellest ei tehtud välja. Head kaadrid ikka jäid lindi taha. Nendemaiad kõõlusid värskeltvarisenud serva peal. Peeter I aegne majakas on kalju äärelt kohe minekul - viimase varinguga jäi ta väitsa serva peale. Selles majakas olnud Scoutspataljoni aarde koordinaat nr 2 (vist) on nüüd ka igaveseks kättesaamatu.
CeBITi pildid on nüüd ka üleval. Siin.
Ja varisenud panga pildid siin.
Nüüd siis kodumaal jälle pikemalt. Siin ikka ka juhtub, sajandi varinguid ja muid asju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar