Täna oli see päev, kui üle pika aja ka unenägu meelde jäi. Maailmalõpust. Ja justnagu tellimise peale oli täna ka uudis sama tüüpi maailmalõpust: The Register kirjutab, kuidas kaks USA teadlast kaebavad CERNi ehk Euroopa Tuumauuringute Keskuse kohtusse, kuna nede meelest imendub meie lähiuniversum selle asutuse sel kevadel käivitatavasse elementaarosakeste kiirendisse, kuna seal tekitatakse kunstlik "Must Auk". Ameeriklased kommenteerivad, et eelmine kord, kui eurooplased suurt tuumauuringut tegid, sündis World Wide Web, mis Internetis plahvatuslikult levis, kes teab, millega need eurooplased see kord hakkama saavad...
Arvutimaailm kirjutas CERNi Suurest Hadroni Kiirendist oktoobris. Siis Genfi külje all CERNis teadlastega lõunalauas istudes oli ka üheks jutuks võimalik maailmalõpp, kuna sel suvel algavatel katsetel plaanitakse tekitada olukord natuke enne Universumi Suurt Pauku ja mõni pisike Must Auk võib ka sündida. Teadlased lükkasid maailmalõputeooriad ägedalt shestikuleerides ümber öeldes, et paarikümnekilomeetrises hiigelkiirendis kiirendades on osakeste kokkupõrkejõud võrreldav vaid kärbse lendamisega vastu seina. Kogu need elektrijaamatäied energiat lähevad aga maailma suurima külmkapi jahutamiseks absoluutse nulli lähedale ja teine sama suur ports kulub hiiglasliku ringmagnetiga ülitugeva magnetvälja tekitamiseks. Muidugi pole kunagi garantiid, et kuskil tegi keegi vea... aga pauku kindlasti ei tule.
Ja kohe tuleb koos selle maailmalõpu-unenäoga meelde ka ühe nõukogude teadlase teooria ühes kosmoseraamatus selle kohta, miks me seni pole leidnud teisi tsivilisatsioone Universumist. Nimelt oli tema põhjendus lihtne: Universum on liiga suur ja tsivilisatsioonide eluiga liiga lühike, et kaks mõistust üksteist samal ajal ja piisavalt lähedal kohtaksid. Varem või hiljem lõpetavad tsivilisatsioonid suitsiidiga, kas avastades lõpuks mõne kogu kupatust õhku laskva asja või lihtsalt üksteist liiga suurte pommidega ära hävitades. Mõned kümned miljonid aastad evolutsiooni fundamentaalsete tuumauuringute ja isetehtud musta auguni ning tulebki peale seda paralleeluniversumis jälle alustada elementaarosakeste tasandilt arenemist.
Kuidas siis CERNi tüüpi maailmalõpp välja näeks?
Kõigepealt käib väike maavärin. Siis kõmin ja äkiline ülitugev tuulepuhang. Siis korraks vaikus. Järgneb tugevam tuulepuhang, nii umbes paarkümmend sekundit, õhus lendavad juba lahtised asjad ja taevas tõmbub kiiresti veel rohkem pilve. Ning kolmanda suure pauguga tõmmatakse juba majadelt katuseid ja kõik lahtine sodi lendab minema. Siis saabub pimedus. Õhk muutub hõredaks. Pimeduses on näha vaid tihedaid pikki sähvatustriipe. No ja siis oleme juba aatompeene niidina Mustas Augus paralleeluniversumi poole teel. Selline unenägu siis.
Sellesse auku (Atlase detektor tegelikult) imendumegi mõnede teooriate kohaselt. Allkirju maailmalõpu vastu kogutakse. Meeldetuletuseks: Pildid CERNi kiirendist Reisijututoas.
LISA: Aa, Eesti meedia kirjutab ka sellest: siin. Parim kommentaar: "Tohutu raha huugama pandud ja pauku ei tulegi?"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar