Garmin hakkas mobiile tootma

Nüüd see siis juhtus - mida paljud kartsid ja mida paljud ootasid. GPSide tootjad panevad oma GPSidele ka mobiili sisse. Garmin oli esimene.

Garmin Nüviphone näeb hea välja. Ta ei kasuta mõnda üldlevinud operatsioonisüsteemi, vaid tehtud on enda oma. garmin Nüvi navigaatorite hea ja selge ekraaniloogika on kandunud üle telefoni.

Olemas on sisseehitatud kaamera geotagimise võimalusega, multimeedia, veebilehitseja, e-maili lugeja jne. Ehk siis klassikaline nutitelefon. 3GSMWorldil oodatakse operaatoreid müügiläbirääkimisi pidama.

Orlando pildid kommentaaridega

Pildid, nagu ikka, üleval Võrgu-aasa Galeriis. Väike valik.

Esimesel, teisel ja kolmandal lehel ringvaade Disney Worldis asuvalt Boardwalkilt, mis on ümber järve kulgev promenaad Swan and Dolphini, Yacht and Beachi ja Boardwalk Resorti vahel (paari väikese erandiga - mõni pilt ka Disney Hollywood Studios väravate tagant ja üks tänavavaade Kissimmeest.

Neljandal ja viiendal lehel (v.a esimene ja viimane pilt) öö Universal Studios Adventure Islandil. Kõige vägevam atraktsioon seal oli Spidermani interaktiivne kino (3D ja kineetiline elamus), millest pilte pole.

Kuuendal, seitsmendal ja kaheksandal lehel aga Epcot Center ja maailmanäitus. Omapärane väljapanek, täielik koopiate paradiis, mitte miski pole siin ehtne. Aga lapsed saavad ühe päevaga ülevaate maailma erinevatest riikidest ning tuleviku- ja tehnoloogiapargis ka sellest, kuidas maailm koos seisab.

Esimene Florida geocachingu-aare on nüüd ka leitud, teemakohase nimega - Epcot. Tegemist siis virtuaalse aardega, nagu Disney Worldis kombeks, sest turvakaalutlustel demineeritakse igasugused kahtlased aardeanumad. Kuid lisaks näib, et disniländ eemaldab ka kõik virtuaalsete aarete vihjed, sest selle aarde hiiglasuur mikihiirekuju, mis hoidis käes vihjet, oli kogu täiega maha võetud ning lisavihje-lill samuti eemaldatud, nii et aardeleid läks kirja, kui tõestasid muud moodi ära, et kohapeal käisid ja saatsid vihjed kohapeal kättesaadavaist muudest materjalidest (vanadelt postkaartidelt vms). Teise aarde kinnitust pole veel saabunud.

 

 

Hullumeelne tripp üle Atlandi koos hädamaandumisega

Mida muud öelda, kui et ilm on hukas. Üks orkaan teise järel, ükskõik mis kaldal Atlandi ääres ka poleks... Algas kõik Tallinnast, kui lennuk ootas. Kõigepealt president Ilvest, kes saabus viimasena, siis seda suurt tormi, mis hetkel Amsterdami kohal möllas, et ta saaks ära Läänemere poole kolida.

Siis ratsutasime üle selle tormi Amsterdami. Siis jooksuga Detroidi lennukile, sest pealeminek oli juba alanud. Jälle hilinemine ja Detroidis jooksuga Orlando lennukile, mis hooajale vastavalt oli pungil täis lapsi, kes hetkekski paigal ei püsinud. Stjuuardessidel õnnestus siiski maandumiste ja õhkutõusmiste ajaks see rabelev kamp korraks vahekäigust istmete vahele suruda. Detroidi -9 kraadi (Celsiust) käest sõideti Orlando troopilistesse Disniländidesse.

Kuid Orlandos möllas hoopis troopiline orkaan. Lennuk tegi selle kohal selliseid hüppeid, et kõrvalolev tädi hakkas sihipäraselt kasutama istmetaskus olevaid paberkotte. Vahepeal oli tunda lausa vabalangemist ja kaaluta olekut, kuni lennuk tihedamale õhupadjale prantsatas, nii et tiivaotsad vägevalt vibreerisid, kuid jäid siiski külge. Ümberringi tagus välku mitu korda sekundis.

Lõpuks tulime lennukiga siiski alla, kuid valele maandumisrajale. Istusime paduvihmas mõnikümmend minutit kuskil kõrvalteel, kui juhatati lõpuks terminaali juurde. Kohal.

[---]

Ega tagasiteegi igavam polnud. Vastupidi.

Orlandost väljumine muidugi hilines tüüpiliselt USA siselendudele. Põhjuseks oli lennuki pardakompuutri rike. Kuna tegemist ikkagi arvuti sünnimaaga, parandati kompuuter käigupealt ära.

Pikk hilinemine Detroidis Amsterdami lennukile jõudmist ei takistanud, sest see lennuk hilines ka. Rahvas lasti küll sisse, kuid tagumise tualeti rike ei lubanud vastavalt eeskirjadele üle Atlandi lennule startida. Torumehi saalis läbi salongi oma kümmekond tükki. Alguses suht puhtalt, siis juba natuke kõntsasematena. Lõpuks - kaks tundi peale väljumisaega lahkus viimane, kõige räpasem ja higisem torumees ja teatas võidukalt, et korras. Piloot lohutas, et soodsa taganttuule tõttu on planeeritud kaheksa tunni asemel võimalik Amsterdami jõuda 7 tunni ja 9 minutiga, nii et on lootust, et sealt edasi lendajad veel jõuavad oma lennukitele. Osa reisijaid olid pikast ootamisest juba kaamed ja hiljem selgus, et mõni ei pidanudki vastu...

Olime umbes tund aega lennanud, kui stjuuardessid teatasid valjuhääldi kaudu, et kiiresti vajatakse 23. rea juurde arsti. Kui reisijate seas on meedikuid, palutakse kärmelt kohale tulla. Ja et elustamis- ning hapnikuballooni kasutamise oskused on abiks.

Tõusis umbes kümmekond inimest, kes moodustasid 23. rea juurde inimtropi. Nende vahelt trügisid läbi stjuuardessid arstikohvrite, hapnikuballoonide ja tilgutitega. Asi läks tõsiseks.

Kümmekond minutit hiljem teatas piloot, et ollakse sunnitud hädamaanduma. Kuna Atlandi ookean laius ees, siis viimane võimalus maad puudutada oli Newfoundlandil, Ganderi linnas. Hoiatati, et maandumine võib olla äkiline, sest tegemist on väikese lennujaamaga.

Laskusimegi täiesti tuledeta saarel, inimasustuse märgid puudusid. Maandumisrada oli siiski olemas, peagi ilmusid metsavahelt vilkuritega tuletõrje-, pääste- ja politseiautod ja piirasid meid sisse. Nagu filmis. Tuiskas, paarkümmend kraadi pakast. Piloot lubas sisse lülitada mobiiltelefonid, et lähedastele helistada, kuid selgus, et sellel lennuväljal puudub igasugune mobiililevi. Isegi GPS ei võtnud lennukiakna juures satelliite üles.

Kiirabibrigaad saabus elustamisvahenditega - diagnoositi infarkt. Siis selgus, et kanderaam ei mahu lennukisse - improviseeriti tekkidest ja torudest kandmisvahend.

Kui haige oli minema toimetatud, tekkis uus probleem - haige pagasi kättesaamine. Kohalik lennuväljameeskond ei osanud rahvusvahelise pagasikoodide järgi õigeid kotte leida. Piloot tõmbas seepeale jope selga ning sukeldus ka pagasiruumi... möödus tund, kuni õiged kotid leiti ja maha laaditi. Vahepeal käis piloot land-line´i pidi helistamas ja nõu küsimas.

Kui lõpuks maast lahti saime, oli enamusel reisijatel kadunud igasugune lootus edasilendudele jõuda. Piloodi teadaanne aga julgustas, et Amsterdamis tegeletakse edasilendudega ja kui me kohal oleme, on kõik reisijad kindlasti juba ümber bookitud.

Nii oligi - ülimalt operatiivselt oli Amsterdamis meie väravasse üles seatud stend, kuhu tähestiku järjekorras kõigi reisijate piletid sorteeritud ja igaühele kulus vaid kümmekond sekundit, et pilet ja KLMi vabanduskiri üle anda. Seal pakuti hilinemisest tingitud ebamugavuste hüvitiseks 5-minultilist tasuta telefonikaarti, 10-15 euroseid soodustusi või 2000 lennupunkti kõigi ebamugavuste eest pluss 50 eurot soodustust järgmiste lendude broneerimisel. Kuidagi vähevõitu, arvestades Euroliidu rangeid reegleid ja suuri hüvitisi hilinemiste kompenseerimisel? Aga noh, igatahes sai tervelt koju, Tallinnale oli muidugi antud jälle tormihoiatus, aga maandumist see ei seganud.

 

Geocachinguga on siin olukord nutune

Niisiis oli vabam hetk ja lõin geocaching-com-i otsingusse koordinaadid N28º21.967' W81º33.543'. Lähim "virtuaalaare" 750 meetrit. Pole paha. Aga siis selgus, et kõik need lähedalolevad virtuaalsed aarded on kuskil Disniländides ja selleks peab 50-60 USD-d kulutama. Reaalsed aarded aga korjatakse Disney töötajate poolt regulaarselt ära. Ilmselt turvakaalutlustel läheb kõik kahtlane, kaasa arvatud GC konteinerid demineerimisele.Lähim "päris" aare on 6,8 km, aga jala pole mõtet üritadagi, sest kõnniteed lõpevad hotellide juurest suht ruttu ära.

Läti ajakirjanik põhjustas pressikonverentsil elevust, alustades oma küsimust nii:

"Olen Juris Kaza Lätist, see on selline pisike riik Baltikumis, kus riigi kaitsejõud on väiksemad kui teie, IBMi salesforce."

Aga ujuda juba saab, +26 ja soojeneb.

+21, endiselt tuuline

Kohalikud uudised räägivad, et selle suure orkaaniga kukkus kuskil Orlandost põhja pool üks väikelennuk alla. Ja et kahvanägude koolilõpueksamite tulemused siin on oluliselt kehvemad kui vähemuste omad. Ja meile ka nüüd tuttav teema: USA kolmes uures linnas - Chicagos, Washingtonis ja Kansas Citys tähistatakse 40 aasta möödumist suurest mustanahaliste mässust. Terved kvartalid põletati maani maha, arreteeriti tuhandeid inimesi ja surmasaanuid oli ka. 60ndatel olid asjad hullud: bussijaamas näiteks eksisteerisid veel "ainult valgetele" bussipeatused jms.

Aga muus osas on põhitähelepanu muidugi Ameerika jalgpallil, kuna käivad Super Bowli meistrivõistlused. Korraks ummistus konverentsikeskuse ees olev saiakeste baar, sest seal näidati telekast ühte mängu. Need, kes konverentsil ei ole, veetsid aega pikas sabas ESPN-i klubi ukse taha, et pääseda kommenteeritud mängu videoekraanidelt vaatama. Väikeste lastega koos muidugi mindi.

Floridas on palju lõbusaid täiskasvanutest lapsi. Pole ka ime - kui juba lapsest saati disniländis kasvada, kus isegi kõik maailma suuremad vaatamisväärsused on lasteatraktsioonidena üles ehitatud, siis võib ju lapseks jääda kah. Vähemalt ei kohta ühtki morni nägu kuskil (v.a üks latiinost stjuuard lennukis, kes oli kergelt depressiivne).

Ja lõpuks on siin ka soojaks läinud. Esimest korda üle +20 ja edeneb soojenemise suunas. Palmid küll endiselt tuulest lookas, aga selle pealetungiva palavusega on tuuleiilike  ainult hea.

 

Ilm on igal pool hukas

Tallinnas oli torm, lennul Amsterdami oli torm, enne Detroiti oli ka torm ja sellised õhuaugud, et sai vabalangemist (ja kõrvaloleval tädil läks süda pahaks) ning Floridas jälle torm koos troopilise äikesega, nii et maandumine oli nagu lennukatastroof. Lennuk oli puhkama minevaid lapsi paksult täis, aga nendel oli just lõbusam, sel ajal kui täiskasvanud näost kaametena käetugesid küünistasid.

Praegu aga on vaikus pärast tormi. Külm, +13, aga selge. Varsti lubati jälle burgaad. Silmapiiril ongi tume ja sünge.

Kuidas jälgida tormi

Sellel lehel on kenasti koos kõik meteoleheküljed, kust saab erinevaid ennustusi ja graafikuid jälgida.

Kunagi oli merematkade jaoks hea vaadata Windguru ennustusi, kuid neil on teenus nüüd osaliselt tasuline.

Praegu näib üsna hea see interaktiivne kaart.

Kuidas jõgedes veetase muutub, saab vaadata siit.

Kui on selge ilm, näeb igapäevast satelliidifotot Eestist siit NASA lehelt.

Lund on vaid paar cm kuskil Läti piiri ääres kagus.

Nagu pildilt näha, on kõige karmim torm kuskil pühapäeva hommikul peale kuute.

Check My Trip

Niisiis, ettevalmistused. Kaasa tuleb võtta kaks passi ja suurem kohver, mida veel pole...

e-piletiga tuli kaasa ka huvitav reisi-info lehekülg, www.checkmytrip.com. Ei mäleta, kas varem ka sellist reisi-info personaliseeritud teenust on pakutud. Kuigi võiks veel personaalsem olla, eriti just sihtkohainfo osas.

Bill Gatesi tulevikuarvuti Kuusamos

Nonii, nüüd siis eelmise küsimuse vastused.

 

Laekus üks vale vastus, üks skeptiline vastus ("see on lihtsalt laud, mille klaasi all Windows XP pilt") ja üks õige vastus:

Taimo ütleb:

Pakun, et kohaks on Hannu Hautala luontokuvakeskus Kuusamos

Õige! See Hannu Hautala piltide multimeediastend töötas nagu digilaud: pilte sai tõsta ühest kohast teise, näppudega laiali tõmmates suurendada, pöörata, lehitseda.

 

Bill Gatesi tulevikuarvutit näppimas

Bill Gates ütles CESi Keynote´il (oma viimasel), et tulevikuarvutid saavad meil olema nagu puutetundlikud diivanilauad, kus sõrmega viibates oma asju saab ümber tõsta ja aknaid nihutada.

Jah, oleme näinud. Juba Windows XP jookseb nende peal...

Kes esimesena ära arvab, kus tulevikuarvuti pilt on tehtud, sellele taas väike auhind :)

Vastused kaido ät hot ee.

Träkkisime Kakerdaja raba ära

Kunagi ca 10 aastat tagasi käisime Jüriga kakerdaja rabas siis, kui seal laudteed veel polnudki. Tuli kaikaga katsuda laukavahesid ja pehmemates kohtades kaks kaigast maha panna, et üle saada. Käisime kunagist taluteed pidi, kus talurahvas üle raba naaberkülla astus. Näha oli, et kalamehed või keegi olid ka sama teed käinud ja mingeid lauajuppe rappa jätnud.

Kaks aastat tagasi käies oli aga laudtee juba järveni olemas, aga edasi mitte. Seekord, aastal 2008 aga läks Kakerdaja järvest uus laudtee veel edasi, kokku 3,2 km Matsimäe teeni teisel pool raba. Sealt oleks veel Matsimäele saanud, ca 14 km pikkuse lisajalutuskäiguga.

Hea, kui niimoodi matkarajad hakkavad kokku puutuma. Lõpuks on ka Eestis radasid, kus saad rahus matkata terve nädala, ilma et peaks vahepeal autoga/bussiga/rongiga sõiotma või autoteedel vantsima. Matsimäelt saab Simisallu või Rapla poole Loosallu jne.

Raba oli kaardile kantud vist käsitsi, sest matkaraja lõpus olevalt infotahvlilt pildistatud kaardile GPS-träkki salvestades tuli natuke teine joon. Päris täpselt salvestatud ilmselt seda rada ei saanudki, sest nii paksult pilves oli, et südapäevalgi pime ja GPS taskus aeg-ajalt leppis vaid kolme satelliidiga. Kuid raba oli seekord huvitav: laukad paistsid kristallselgelt läbi ja tundus, nagu oleks seal vesi, kuid tegelikult olid kõik veesilmad paksult jäätunud. Liugu lastes võis kõrgusekartust kogeda :P

Träkk on nüüd ka veebis, Google Mapsis näeb ta välja selline:

View Larger Map

Matkaradade veebis on väike tutvustus ja pildid, nagu ikka, Võrgu-aasa galeriis. Vaata ka Kakerdaja raba 2. augustil 2005.

 

Turistile näppu oma kaart

Miks ei võiks riik (või hotell või muuseum vms) jagada turistile kätte just sellist kaarti, kus turistile vajalik asi peal? Ehk siis Web 2.0 ajastul peaks olema võimalik iga turismiteenuse juures veebis komplekteerida oma huvidele vastav kaart. Valid teema, valid raskusastme, valid seltskonnaliikmete profiili (titt/lasteaialaps/kooliealine/noor/keskealine/pensiokas/astraalkeha) ja trükid välja. Kaardile pannakse just sind huvitavad objektid ja teekonnad. Ulme? Ei ole, just trükkisin omale välja järgmise reisi kustomiseeritud kaardi...

Proovime matkaradade träkkidega kunagi tulevikus umbes sama kaugele jõuda, esialgu on vaid träkk ja vaatamisväärsused Google´i kaardil...

 

ID kaart - on ja ei ole ka vajalik

Hakkasin siis ID-kaarti lõpuks kasutama. Mitte lihtsalt visuaalse isikut tõendava dokumendina (millena olen teda juba sügisest saadik kasutanud, kodus ja võõrsil), vaid ka elektrooniliselt. Nüüd siis saab kirja panna esimesed muljed, mida on tegelikult vähevõitu.

Kõigepealt - töölesaamine. Sahtlis vedeles Omnikey Cardman 1021 smartcardi lugeja, pistsin sellesse ID kaardi ja juhtme USB pesasse, siis id.ee lehele draivereid laadima.

Laadusid kõik ära, kaart hakkas tööle, kui mingi uus tekkinud programm nimega ID-kaardi utiliit. See kuvab põhimõtteliselt sama pildi, mis on visuaalselt näha ID-kaardil, kuid loeb kõik andmed elektrooniliselt ID kaardi seest. Pildi saab ka laadida - see on ID-kaardile salvestatud värvilisena. Menüüst "loe andmed" vajutades suurt midagi rohkem kaardilt ei leia. Siis on veel sektsioon sertifikaatidele (üks autoriseerimiseks, teine signeerimiseks ehk digiallkirjastamiseks) ja see sektsioon tuletas meelde, et kuskilt turvalisest kohast tuli välja otsida ka oma allkirjastamisparool, et see ära muuta.

Nüüd aga netti. Kõigepealt - pangad. Nendega on ka lihtne. Aga mitte nii lihtne, kui oleks oodanud. Pankade kasutamisel tuleb ikka sisestada oma kasutajatunnus ja panga parool. Pääseb vaid koodikaardil oleva koodi sisestamisest ja iga tehingu juures ei pea enam koodikaardilt kolme esimest numbrit kinnituseks sisse lööma. Avastasin, et ID-kaardiga panka logides unustan ma ID-kaardi lugejasse ja näiteks kuskil poes siis ootab rõõmus avastus, et dokumenti pole kaasas. Õnneks juhiload mõnikord kõlbavad veel ka.

Põhikoht, kus nagu esimese mulje järgi ID-kaardist kasu, on eesti.ee ja riik.ee portaalid. Mis siis seal sai teada? Kõigepealt - vaadata endaga seotud ametkondlikke dokumente. Siis vaadata üle oma maad ja valdused. Siis tutvuda oma firmade andmetega. Siis registreerida lapse sünd, kui vaja, kontrollida tema nime vastavust nimeseadusele, abielluda-lahutada, saata allkirjastatud dokument mõnele ametnikule, ühesõnaga suhelda riigiga.

Sealt leidis ka ajakirjanike kurdetud vähese info prügi sorteerimise kohta ja needsamad prügivoldikud elektroonilisel kujul, mis muidu varem paberkujul postkasti ka tulid. @eesti.ee aadressi sai ka edasi suunata ja tellida teavitused e-riigi uute versioonide väljatuleku kohta. Üks uus versioon just tuligi, tutvustav tekst järgmine:

Elukoha registreerimiseks saab nüüd avalduse esitada e-teenusena kodunt lahkumata. Seda saab esitada enda ja oma alaealiste laste või eestkostetavate ning kooselavate täisealiste kohta. Eluruumi omanikul on võimalus taotleda tema korteris või majas mitte-elava isiku rahvastikuregistrisse kantud aadressi muutmist.

Portaali kaudu on inimesel võimalik tellida enda kohta koostatud ja paberarhiivis oleva sünniakti, abieluakti või abielulahutusakti sisestamist rahvastikuregistrisse. Dokumendi sisestamise järel tekivad rahvastikuregistrisse andmed vanemate, laste ja abikaasade kohta. Tellida saab ka riigilõivuga maksustatava kordustunnistuse väljaandmist toimunud perekonnasündmuse kohta.

Riigiportaali kaudu saab esitada avalduse oma vastsündinud lapse sünni registreerimiseks. Teenust saavad esialgu kasutada need, kelle lapsed on sündinud erahaiglas „Fertilitas“ või Ida-Tallinna Keskhaiglas ning vanemad on abielus. Seejärel koostab ema elukohajärgne perekonnaseisuasutus sünniakti ja väljastab sünnitunnistuse.

Lisateenusena on võimalik kontrollida, kas lapsele vanemate poolt mõeldud nimi vastab nimeseadusele. Selleks tuleb soovitav nimi päringusse sisestada, mille järel saadakse perekonnaseisuametnikult vastus.

Lisaks saab igaüks teha päringuid enda lähisugulussuhete kohta, vaadata oma andmeid ja dokumente rahvastikuregistris. Eraldi päringuga saab uurida, kui palju sama nimega inimesi Eestis on. Samuti on võimalus samas keskkonnas teada anda veast oma andmetes.

Teenused on kättesaadavad aadressilt www.eesti.ee/portaal/rrteenus.index Lingile vajutades peate ennast sisse logima ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga kaudu.

Mõnedesse kodumaistesse portaalidesse saab ka nüüd ID-kaardiga siseneda.

Jõulujärgne odavmüük

Nagu kirjutavad leheuudised, on uue aasta alguses suurenenud oksjonisaitide käive. Ega siis midagi, avame siingi väikese täika. Tegemist pole küll müüki läinud jõulukinkidega, vaid asjadega, mis järjekordse kerge kraamimise käigus oma kohta kappides ei leidnud. Äkki keegi tahab, odavalt või niisama. Ostusoovid: kaido -ät- hot . ee.

1. Holux M-1200 Bluetooth GPS moodul. Uhiuus, pakendis, kasutamata. Mediateki kiip (sama, mis uutel ülitäpsetel käsi-Garminitel), 32 kanalit, -159 dBm tundlikkus, WAAS/EGNOS, üliväike (tavalise USB mälupulga suurune, 16x23x68,5 mm), aku kestab järjest 23 tundi. Kaasas Smart2Go mobiilitarkvara koos 7-päevase tasuta kaartide kasutuslitsentsiga. Müüdud.
2. Buffalo Airstation WHR-G54S Turbo G WiFi ruuter. Kasutatud mõned kuud, pakend ja garantii olemas. Switch 4 pordiga, IEEE802.11b/g WIFI, kuni 125Mbps ühenduskiirus (Speed Mode WiFi adapteriga), tavaliselt 54 Mbps tavaliste adapteritega, sisseehitatud tulemüür, WEP, WPA-PSK(AES, TKIP), DHCP (dynamic IP), AOSS. Hind 600.- kr.
3. USRobotics USB Skype Speakerphone. Lihtne USB-sse käiv speakerphone Skype´ile ja MSNile. Resonantsheli vastane seade, helinupud, vaigistusnupp, kõrvaklapiväljund. Kena UFOlik disain, sobib lauale. Hind 450.- kr.
4. Philips SBC HN060 müra elimineerivad aktiivfiltriga kõrvaklapid. 1,2m kaabel, vaskjuhtmed, 3 komplekti kõrvaotsikuid, ühe patareiga aktiivfilter ümbruse müra elimineerimiseks. Hind 450.- kr.
5. Ericsson HN294dp WiFi ruuter ADSL ühendusele. Elioni juhtmevaba kodu ADSL-stardikomplekt, kõik vajalik karbiga kaasas. Sisaldab kaableid, adaptereid, telefoniliini filtrit, juhendeid. Hind 400.- kr.
6. Kaspersky Anti-Virus pakendis, kasutamata. Kolmes keeles, verioon 6.0, aastane kasutuslitsents. Hind 150.- kr.
7. Autolaadija mini-USB otsaga, tüüp Motorola V3. Sobib mini-USB-ga seadmete toiteks auto sigaretisüütajast (12 v). Laadib nutitelefone, mille tarbimine ei ületa 380 mA. Võimsama laadimisvooluga seadmeid (GPS-e, pihuarvuteid) lihtsalt toidab. Hind 45.- kr.
8. Eestikeelne tulistamismäng Hired Team Trial: Gold. Üks esimesi eestindatud tulistamismänge. Niisama.
9. Norton Password Manager. Jätab paroole meelde ja sisestab, kuhu vaja. Mitme kasutaja tugi. Kinnises karbis, kasutamata. Niisama.
10. Nokia Travel Alarm Clock. Nokia disainiga reisikell. Niisama.
11. Mobiiltelefon Ericsson R520m. Aku nii tühi, et pilti ette ei võta. Niisama.
12. Mobiiltelefon Motorola d160. Koos aku ja laadijaga. Aku nii tühi, et pilti ette ei võta. Niisama.

Soome ja Eesti MSNis

Tegin omale Soome MSNi konto ja võrreldes Eestiga läks pilt ikka väga kirjuks. Soomlastel on MSNis oma televisioon, mängud, mobiiliteenused, infoleheküljed jne jne, Eestis on esimene linnukene vaid EMT lapats nende EMT Live Messengeri reklaamiga. Palju on Eestis MSNi kasutajaid? Tundub, et piisavalt, eriti veel praegu, kui MSNi lapatsid Eesti kasutaja jaoks veel nii tühjad on. EMT kõrval torkaks silma küll.

 

2007 piltides

Möödunud aasta oli pilditegemise suhtes kuidagi lahjem. Ei konkurssidel osalemist, ei iganädalasi pildialbumeid. Või noh, iga nädala kohta ehk üks tuleb, kuid mitte rohkem. Seni, kuni viimane arhiivi-DVD 2007. aasta piltidega arvutis küpseb, on aeg meenutada.

 

Jaanuar

Käisime Roosta rannas peale tormi ja Tõlinõmmes peale tuisku. Roosta rand oli inimtühi, kämping siiski töötas. 1,6 km aardeni liiva pidi ja tagasi. Tõlinõmme projekt oli Eesti Looduse matkaloo tarbeks. Tuiskas, paks lumi ja rada ei näinud. Kuid lume all varitsesid pehmed vett täis augud. Siiski leidsime järveäärse torni üles.

 

Veebruar

Külmetas-sulatas, külmetas-sulatas. Alguses käisime kevadisel Keila-Joal, kus just oli jääminek hakanud, siis Pakri tuulikute otsas karmima pakasega. Lõpuks siiski pakane võitis ja veebruari keskel sai Seikleja.com omadega minna Varbla laidude vahele uisumatkale. Vabariigi aastapäeva võtsime vastu põhjarannikul. Pidulikul õhtusöögil Viinistus selgus, et Mohnile siiski ei pääse.

 

Märts

Napilt enne jääminekut jõudsime ära käia Hobulaiul. Soomaal ka juba ujutas. Silma roostikurajale läksime seega kevadiste ootustega, aga seal oli rada veel jääs. Inimest siiski enam ei kandnud.

 

Aprill

Urvad juba õitsesid, kui aprilli alguses Lõuna-Eestis käisime ja Cantervilla lossis peatusime. Öösel aga läks kohalik järv hoopis uuesti jäässe. 8. aprillil tegi Seikleja.com esimese Paljassaare seikluslinnuvaatluse - meie tiim polnud küll esimene, aga ka mitte viimane. Leiba käisime tegemas, Sillaotsal. Ja siis veel omapead Paljassaares linnuvaatlusel ja lõpuks Matsalus suurel linnukogunemisel.

 

Mai

Paukjärvel, Hiiumaal, Keilas ja Kakumäel. Kärus, Lelles, Alam-Pedjal, Tallinnas, Kõrvemaal ja Berliinis. Tihe kuu oli.

 

Juuni

Vanalinnapäevad olid nagu ikka juuni alguses, kuid kaugematest otsadest sai seekord läbitud lisaks Pirita jõekäärule Tapurla (sealne purjekas), Kiisa (jaanipäev) ja Polli loomaaed. Kuu lõpetas geopeiturite kokkutulek Tõrva lähedal.

 

Juuli

Pulmade aeg. Kõigepealt Rootsis viskit joomas, siis esimene pulm Rocca al Mares ja teine Krantsi kõrtsus. Ja siis pulma-aastapäev Saka Spaas.

 

August

Rahulikum kuu. Rapla-Roccaalmare-Paldiski. Rattaga, autoga, jala.

 

September

Välismaa-kuu. Helsingi, Genf, Kuusamo. Vahepeal korra ka Matsalus, kus nagu iga aasta sai Matsalu Loodusfilmide Festivali vaadatud. Seal peab iga sügis suvele punkti panema.

 

Oktoober

Selle kuu suur avastus oli Valgejärv Läänemaal. Seal käisime koguni kaks korda. Ning Soomaal Karuskosel - suitsusaunas ja rabarajal. Kiskus taas kargeks, hommikul olid lombid jääs ja rippsild libe.

 

November

Müncheni ja Barcelona vahele mahtus ära ka üks Pirital hulkumine.

 

Detsember

Ongi aastalõpp, mis algas omadega Viru rappa minekust, siis väike tiir Rohuneemes ja Irus ning vaikselt ida poole, kus uusaasta saabus Vihula lähedal.

Nüüd jääb üle veel see kõik maksuametile majandusaasta aruandesse tippida...

Vahetame kaarte

Sattusin Internetis ühele huvitavale kaardile - Lasnamägi aastal 1979. Väga seff. Enam ei mäleta, kust ma selle laadisin. Aga just sel ajal me kolisime Lasnamäele. Kooli esimeste klasside ajal käsitsi kaardistatud karjäärid ja militaarobjektid paistavad sellel sõjaväe kaardil ilusti olemas, aga kartograafi täpsema silmaga joonistatuna. Sellised:

Vasakul olev karjäär oli kooli esimestes klassides hea parvetamiskoht. Ja sinna kaldale ehitati ka kivist ja puust onne. Ja lasti parvesid põhja. Ja lammutati onne ära. Paremal, esimesest (ja teisest) mikrorajoonist edasi aga laius mingi sõjaväelennuvälja moodi objekt, kus vedeles muu hulgas ka mahajäetud lennukironte. Jälle hea koht turnimiseks. Tumedam ala praeguse Lasnamäe kohal edasi itta oli Tondiraba, mille ääres olid betoonist varjendid. Edasi kaugemale me ei läinud, ja hiljem juba ehitati see kõik Lasnamäe maju täis.

Nüüd aga uuemate kaartide juurde. Viimasel aastavahetuse-ringituuritamisel selgus, et ootamatute kõrvalepõigetega pole pihuarvuti GPS-programmiga Noni GPS Plot mitte just iga kord võimalik head kaarti taustaks panna. Ikka sellepärast, et kodune kalibreerimistöö tegemata. Saab muidugi ka kohapeal kalibreerida ja saab ka üldisemate kaartidega, mis sama täpsed kui maanteeatlas, aga sellepärast võiks ju asjaosalised neid väheke täpsemaid kaarte jagada :) Näiteks nii, et üks kaart sulle, teine mulle, nagu margikogujad. Oleks vaeva kohe poole vähem.

Mul on hetkel mälukaardil kalibreerituna Oziexploreri formaadis (Noni GPS Plot sööb neid) Käsmu-Vergi, Lääne-Virumaa, Pirita, Tallinna kesklinn, Tallinn suuremalt (kõik maanteedeatlase täpsusega), Tallinn ja ümbrus (Google Mapsist), Palmse (täpne orienteerumiskaart) ja kalibreerimata orienteerumiskaartidest veel Aegna, Naissaar, Aegviidu-Nelijärve, Endla, Männiku (Tallinn-Saku), Põhja-Kõrvemaa, Nõmme, Pakri saared. Suur kogu Eesti kaart oleks muidugi ka võimas, näiteks maa-ameti aluskaardist kokkupanduna. Äkki peaks mõne järgmise puhkuse ajal kleepima hakkama.

Kalibreerimiseks sobib tasuta eMapZone (http://phgiraud.free.fr/), mis lisaks Oziexploreri formaatidele teeb muidki häid asju: ekspordib träkke vektorkujule või koostab teekonna HTMLis või joonena kaardil. kalibreerib ka rohkem kui kahe punktiga või ka ainult koordinaat-telgede järgi.

Käsmu-Vergi kaart näiteks oli GPSi näidu alla pandud Oandus kopraraja träkkimisel, Google Mapsis on see koht küll suhteliselt tühi:

View Larger Map

Noni GPS Plot muide tuli vahepeal ka uue versiooniga välja, uuemal on ilusam satelliitide näitamise ekraan ja kompass ka nüüd olemas, lisaks üht-teist kõpitsetud ka muudes menüüdes. Lähemalt vaata siit.

Ekraanipildi tegemise tarkvara sai ka Freeware vastu vahetatud, kuna eelmine tarklvara teatas nüüd, et prooviperiood on läbi. Proovida võib lihtsat asja - seda.

 

 

2007 lukus

Nüüd saab 2007. aasta materjalid kõik DVD-dele võtta, sest see aasta on lukus. Ja teha ruumi 2008. aasta asjade jaoks. Kui asjale salvestuslikust poolest läheneda. Millegipärast tuli see esimesena meelde, kuna eelmine aasta lõppes igasuguste üheaegsete tehniliste katastroofidega ja õnneks sai siiski peaaegu 80% asju taastatud.

Kuidas see aastalõpetamine siis käis, saab näha Vihula pildialbumist. Töö käigus träkkisime ära ka Oandu kopraraja (pikk Oandu matkarada oli juba varem träkitud).

Aastavahetus linnast väljas on ikka hoopis teine asi, üle mitme aasta sai linnapaugutamisest eemale. Oli oma paugutamine. Turismitaludega on ka see hea asi, et igaüks on täiesti erinev ja see, kus seekord olime, jälle omapärane. Loomi peetakse muidugi paljudes kohtades turistiatraktsioonina ja niisama ka, aga seekord sai vabadusse pääsenud lambaid tagasi aeda ajada ja öösel näiteks krabistasid kapis hiired. Saun nagu muiste - võtad kapaga kuumaveepajast ja segad tünnis oleva jääkülma veega ning kallad selga. Ei mingit dushshi vms plaaditud eurot. Dushsh oli muidugi teises majas olemas, aga saun ise nagu vanasti. Loomalauda kõrval. Eksootikat igastahes jagub ja koht on sellel Kingu talul ka väga hea - otse kuulsa mõisateekonna ääres teel Viitnalt Palmsesse ja sealt edasi Sagadisse ja Vihulasse. Vihula mõis, muide, vahetas omanikku ja saab peagi peenemaks suuremaks hotelliks. Aga ega see turismitalude seltskonda ära ei tõmba. Tegelikult oli üldse ime, et alles sügisel asja ajama hakates veel selline hea koht saadaval oli. Kõik kohad olid ju täis. Ja kuna majanduskasv jätkub, siis niipea tühjuse käes vaevlemist ei tule.