CeBITi sprint nüüd siis läbitud - nii kiirelt pole seda maailma suurimat messi varem läbi kapanudki. Ligi 480 000 külastajat, 280 000 ruutmeetrit näitusepinda, üle 6000 boksi ja 55. aastat järjest.
Pildil: vaade 9. halli terrassilt (seal hallis oli ka Eesti)
Viimasel päeval kella 12-17 sai praktiliselt kõik hallid läbi joostud. Jope garderoobi, mis sest et väljas paar kraadi sooja, aga varasem kogemus näitas, et palav hakkab niikuinii.
Ühtegi eestlast sel päeval messil ei näinud. Meeletult Aasia bokse. Palju Saldos tulevikuvidinatena tutvustatud nüüd juba olevikuasju (näiteks Asuse bambusest arvuti).
Pildil: CERTi omad (vasakul) ringutavad Eesti boksis.
Aga noh, pikemalt juba messist märtsi Arvutimaailmas, lugu sai üsna käigupealt tehtud (Merlis toimetas musta teksti pärast ära) ja kui 10 minutit oli bussini aega, selgus veel, et garderoobinumber on kadunud. Täpselt samamoodi, nagu 2 aastat tagasi. Kas neid näpatakse tagataskust või libisevad kuidagi välja päev läbi ringi kapates? Müstiline...
Õhtul või õigemini öösel, kui kergelt uduvihma tibas, tekkis paras hetk väikeseks geocachinguks. Lähim aare - keset jõge saarel tundus huvitav. Kuna GPSi kaart Saksamaa kohta oli suhteliselt skemaatiline, siis ei saanud aru, kust suunast läheneda, aga lõpuks saigi teha mõnusa ringi ümber Hamelni südame. Kena linnake, kus hea näiteks pensionipõlve veeta. Vaikne, rahulik, idülliline, roheline. Aga sellest hoolimata kõik mugavused ja jalakäijate tunnelid isegi ehitatud suuremate teede alla.
Aardele lähenesin alumise silla kaudu. Saar oli vaikne, keegi kunstnikutüüpi tegelane elas koordinaatide lähedal ja aknast paistis, kuidas ta seinal olevaid taieseid imetledes särk püksist hooletult väljas rippumas õlut purgist libistas. Lipsasin akna tagant mööda ja juba keris Colorado GPS nulli. Natuke kepiga kulu sees surkimist, siis linna-aardele omastes kohtades kolistamist (näpu sai tavotiseks, haises pärast mõnuga) ja filmitops välja tuligi. Klassikaline, pliiatsi ja logiraamatuga. Logiraamat korralikult trükitud ja klammerdatud.
Hotell Hamelnis oli kummaline. Neli tärni, aga täissuitsetatud toad. Kui akna lahti tegid, siis kaarnad karjusid sisse. Internet Vodafone´i tasuline, 5.95 EUR pool tundi! Kuutasu hinnaga... esimesel korrusel oli siiski ka üks terminalarvuti, kus sai veebipõhiselt ainult asju ajada. USB pesa puudus.
Riia tipptunnis
Tagasisõit käis Hamelnist Hannoveri tsharterlennuga ja sealt läbi Riia bussiga koju. Hannoveri lennujaamas õnnestus meist kellelgi VIP-koridoris tuletõrjealarm tööle panna ja siis jooksime keel vestil raudsete tulemüüride sulgudes nende vahelisest pilust läbi õigele poolele. Viimased ei jõudnud ja astusid korralikult läbi tuleväravate raudukse, mis oli lukust lahti. Keegi vahejuhtumist välja suurt ei teinud. Politsei korra käis ja vaatas.
Tsharter tegi Riias üsna hüpliku maandumise, bussiga sööstsime aga edasi Riia tipptunniummikutesse. No ei ole ikka võrreldav Tallinna ummikutega. Tallinn on rahulik ja tsiviliseeritud.
Näiteks sõidab seal paar rida autosid rahulikult tee kõrval haljasalal kõigist seisvatest "troppidest" mööda, ilmselt nende pärast ei lase peaaegu ükski peateel kulgeja kõrvalteelt või kõrvalrajalt ümberreastujat vahele. Ummikutes istutakse ikka tunde, täiesti hullumaja reede õhtul kella 5-6 vahel. Närviline tõmblemine. Kõike katab haljasalal sõitjate üleskeerutatud tolm ja sudu. Dzhiibid, millel kõrgem põhi, sõidavad üle haljasala ja äärekivide või kraavide jalgratta- ja kõnniteedeni, kus enam ammu jalakäijaid ei kohta, kuna seal antakse ketsi ja pannakse täisgaasiga soovitud suunas edasi. jalakäijal oleks seal eluohtlik. Haljasalad on maasturitegi jaoks kiireks kihutamiseks liiga mülkaks sõidetud.
Aga riiakad saavad mõne aasta pärast endale kolme-nelja tasandiga ülimoodsad ristmikud, meil alles planeeritakse rahasid nende jaoks. Kuigi ühte sellist tohutult monumentaalset ristmikku nimetas meie autojuht ka korruptsiooni ausambaks - seda, mis Lidosse sõites Tallinnast tulles tee peale ette jääb.
Riias oli juba +10. Ka hakkas loodus roheliseks kiskuma, Hannoveris muidugi olid puud hiirekõrvul ja kirsid õitsesid. Eks see kevad jõuab ükskord siia ka. Ongi reisidega kõik nüüd.
Pildil: Garmini Nüvifone, 2008. a sügise hitt-telefon.
Pildil: Blackberry vastusteta juttu oodates nende VIP-saluunist tehtud pilt alla boksi.
