29.2.08

Veebruar 29

Tjah, peab midagi 29. veebruaril ka kirja panema, järgmine kord saab alles 4 aasta pärast...

Mul on Outlookis üks kataloog. Sinna kogunevad aeg-ajalt olulisena tunduvad RSS-id. Praegu on seal sellised asjad.

Google´i veebiprojekt - kodututele tasuta voicemail (et nad saaksid uuesti kodu otsida ja tööturule naasta).

3000-kroonine sissekanne: minge Valgehobusemäele suusatama! (Albu vallas tahetakse selle üleskutse eest saada raha 3000 krooni kuus). Uudis siin.

Maja, mille hind kogu aeg tõuseb (aga ikka ei osteta). Siin on näide kinnisvaraärist Eesti moodi. Kui ikka ei osteta, siis tuleb tõsta hinda seni, kuni ostjad asja väärtusest (hinna järgi) aru saavad ja ikka ostavad. Seda maja on juba aastaid müüdud, aasta tagasi maksis veel 400 000.

Päikeseenergia toidab apla USA ära. Energiauudis. Meie sombuses kliimas üsna kasutu uudis... meile sobiks pilveenergia-uudis.

Nüüd me teame, miks kontoris ollakse nii mossis :) Kodubüroolised viivad kontoritöötajate moraali alla.

http://www.lufdesign.com/ ehk lendav propeller - jaapanlased ja korealased ikka oskavad lihtsatest asjadest rõõmu tunda.

Porno sinu digitaalses fotoraamis. Viirused oskavad ka pildiraamidesse imbuda - piinlikud hetked külalistega, kui kaminasimsile ilmuvad tundatud kompromiteerivad pildid.

ERM kutsub jäädvustama vabariigi aastapäeva. Ei tea kas meie tiimikanuumatk Teenuse jõel sai ka ajaloo annaalidesse? teade kadus ilma tagasisideta ERMi meilile nagu mutiauku...

Nonii. 4 aasta pärast jälle :)

27.2.08

Rekord e-äris: 5 aastaga null krooni :)

Tundub, et aitab jamast - Amazoni e-poe affiliate programm on sellega liitumise ajast sisse toonud täpselt null krooni. Võimas. Kui keegi tahab ilusat rekordit (0 krooni) oma ostuga rikkuda, siis palun, veel on võimalus:

..VEEL

Pärast panen aga selle kasuliku äri kinni. Lõplikult.

Seni on kõige edukam olnud Travelnow reisibroneerimisteenus, seda on ikka kasutatud nii Eestist kui välismaalt. Viimased kuud aga on ka see suht vaikseks jäänud. Inimesed on ära hirmutatud oma krediitkaardiandmeid netti jätmast?

w-amazon0

Kena kevadet

Näsiniin juba õitseb :)

Mõlemad pildid on tegelikult pärit aprillist, aga sel aastal täidab loodus plaani varem. Kohe mitu kuud varem. Rändlinnud olevat ka juba platsis.

26.2.08

Sellist räpast linna me tahtsimegi

Polegi vist mõnda aega kommunaalteemadel virisenud, proovib siis nüüd ühekorraga kõik hingele kogunenu kaelast ära saada.

Pidevalt küsitakse ja imestatakse, miks mujal läänes autod nii puhtad on ja linnad ka, ei mingit tolmu ega rämpsu lendlemas. Tegelikult pole siin imestada midagi. Esiteks - mitte "mujal läänes" vaid läänes, sest me pole ju veel normaalne lääneriik. Sest meil pargitakse murule ja ollakse väga imestunud, kui keegi märkuse teeb. Pargitakse, kuni muda väljas. Siis sõidetakse juba üle muda kaugemale murule, et kinga ei määriks autost välja tulles. Imestatakse muidugi ainult politsei küsimuse peale, kui tavainimene küsib härrastelt, miks murule pargiti, saab paremal juhul sõimata, halvemal juhul molli.

Rahulikult ehitatakse endiselt ka rõdusid kinni - mida originaalsem, seda lahedam. Kui ühistus on mingi akende plaan kokku lepitud, siis enamus vaatavad, et ei tasu igavalt naabrimehe moodi teha, betoneeriks ikka näiteks rõdu allservast pool meetrit ja teeks hoopis üles kitsamad aknad - ühele rõdule nelja, kõrvalolevale rõdule aga kolme ruuduga. Nii on originaalne ja silmatorkav, kellelgi teisel ju pole. Nagu näiteks see maja. Oleks ju uhke?

Eile uudistes esinenud Teeme ära 2008 korraldaja nentis, et mõned metsa alla prügi vedanud olid jälle ülimalt imestunud, kui selgus, et sama prügi prügilasse vedamise eest oleks 50 krooni küsitud. See on ju nii normaalne metsa alla prahti vedada, pealegi igal pool ju juba on.

Foto NAGI's: w-prygi5

Ikka ollakse ülimalt imestunud kogu aeg lihtsate elementaarsete asjade peale. Mitte viie Euroopa rikkaima riigi hulka, vaid Euroopasse oleks meil vaja lähema 15 aasta jooksul jõuda... punkti paneb muidugi asjale eilse võsareporteri lõpp, kus linnas (südalinnas?) majade vahel keegi lihtsalt sittus murule. Ei, mitte koer, kelle junne niikuinii koerajalutajad enamasti ära ei korista ja mis kevadel ka tolmuna õhus lendlevad, vaid tavaline kohaliku homo sapiensi keskmine esindaja.

w-valestipargitud

24.2.08

Kümnekesi kanuus - vabariigi aastapäev Teenuse jõel

Vabariigi 90. aastapäeval ei olnud seekord plaanis kodus lookas laua ääres istuda. 360.ee ehk endine Seikleja.com plaanis väärilist tähistamist äsja Saksast saabunud hiigelkanuude katsetamisega. Seega ekstreemne ja märg pidupäev, sest just oli tüüpiliselt kanuumatkale lund sadama hakanud.

Enne käisid nad veel kärumeistri juures, kellega juhtus naljakas lugu. Taheti sellist käru, kuhu kaks kanuud ära mahuks. No mis te jamate, ütles kärumeister, teeme parem sellise, kuhu ikka rohkem mahub. Niikuinii varsti ostate juurde. Kui ta kümneseid kanuusid nägi, oli tema ilme paljutähenduslik.

 

Foto NAGI's: w-Teenusel360kanuuga-240208-01

Alustasime Harkust ladudest, kus kanuud olid öösel lund täis sadanud ja siis oli see löga veeks sulanud, mida sai välja kühveldada. Asusime teele Teenuse suunas - seal hiigelkanuud maha ja ootama.

Kui autojuhid olid lõpust tagasi toodud, libistasime kanuud vette - ühes 10, teises 9 sõudjat. Keskmistel istmetel 2 kõrvuti, otstes 1. Ruumi tundis olevat esialgu lahedalt, sest ka kodinad olid igale poole ära paigutatud. Kaarnad, kes Teenuse kohal tiirutasid, võisid imestada - tavaliselt on sel ajal ikka uisutajaid ja suusatajaid näha olnud, seekord aga hoopis kanuutajad...

 

Foto NAGI's: w-Teenusel360kanuuga-240208-03

Liikus päris kiiresti, tavalisest kanuust ikka kõvasti kiiremini, võib-olla isegi süstast kiiremini, võib-olla ka mitte. Ca 12 km/h oli tippkiiruseks esialgu. Jää, muide, oli täiesti kadunud või polnud teda olnudki. vaid kuskil vaiksetes soppides oli kergelt jääkamakaid näha. Natuke kitsas oli - nagu turistiklass lennukis, aga seal peab mahtuma veel mõlaga vehkima - mõnikord sai vehkides pihta ka eesistuja selg.

Terve Teenuse jõgi Teenuselt allavoolu on üsna inimtühi. Üksikud majad, sealhulgas vasakkaldal sellised majad, kuhu pääseb vaid paadiga üle jõe. Ürgsed talukohad, kus pole veel elektritki. Seda imelikum tundus moodsate kanuudega jõekäänu tagant välja ujuda. Keegi õnneks väga hullusti ei ehmatanud.

Kunagi katsetatud Soome päritolu Kirkkovened, kuhu mahub lausa paarkõmmend sõudjat, lõpetasid mõned aastad tagasi oma eksistentsi. Seikleja.com pakkus nendel sõitu, aga nüpüd on ühes paadis lillepeenar ja teine seilab kuskil Soomes, vist. Nendega sai ka meeskonnatööd harjutada, aga nemad tahtsid veel suuremaid veekogusid - Eestis sobis ainukesena Emajõgi Kirkkovenega pikema sõidu jaoks. Soomlased oma järvistutes aga käisid nendega ajalooliselt kirikus. Mida aga indiaanlased sellises "ühissõidukis" ehk kümneses kanuus tegid, seda ei teagi. Võib-olla sõudsid rahupiipu suitsetama.

Vahepeal oli peatus kunagise veskitammi juures - sealt tuli kanuud ümber vedada. Mitmekesi polnud nad eriti rasked. Lõuna ajal oli plaanis ka vabariigi aastapäeva puhul pidulik "kätlemistseremoonia", aga praktikas asusime kohe jookide ja suppide kallale. Pidulaud oli veskivaremetes lumehanges priimuse ümber. Ei mingeid peeneid tikuvõileibu.

Kastja külas sattusime kotkaste peale. Meie paatkond nägi ühte tiirutamas, esimene paat väidetavalt seitset kotkast vist kopra korjuse juures maiustamas.

Kasari jõe ajalooline betoonsild aga ei tahtnud läheneda. Lubatud 20 km oli ammu juba läbi, aga tuli üks ja teine kurv ja ikka sillata. Alles 26. kilomeetril paistis sild kurvi tagant. Kasari jõgi oli juba suur ja lai, veeseis kõrge, mõni külamees oli kaldale ülivarajasi kevadekuulutajaid - kanuutajaid imetlema tulnud ja imestas, miks meil lanti vees pole. Niisama tühja sõuame - kala ei püüagi. Kui aga haug näkkaks, veaks ülesvoolu tagasi, arvati kanuust.

Suured kanuud mahutavad kuni 10 inimest lühikeseks matkaks ja kuus inimest mitmepäevaseks koos kogu kodinatega. Tavalisest kanuust on nad kiiremad, kuid tahavad rahulikumat vett. Eestis sobib Emajõgi, narva jõgi, Pärnu jõgi, suurvete ajal ka mõned muud kohad, antud juhul näiteks Teenuse. Sellised lood siis.

Pildid siin.

Foto NAGI's: w-Teenusel360kanuuga-240208-09

 

(varsti lubati Torusse uudse kanuusõidu videod ka üles panna, märksõna Eskimo)

LISA 25.02: Ongi näidisvideo üleval, stiilinäidet saab vaadata siit:

22.2.08

Pariisist

Nonii, veebruarireisilt tagasi. Pariisis oli nii -2 kui +15, seega kunagi ei tea, mis seal väljas täpselt toimub, igal juhul on alati vale riietus seljas. Kas külmetad või lihtsalt higistad end märjaks.

Praha kaudu minnes on vahejaamas hea kohalikku tasuta WiFit nautida (mis alati siiski ei tööta), Pariisis Charles de Gaulle lennujaamas on tasuta WiFi vaid 8. juunil, nii et WiFi sõpradel maksab sel ajal minna.

Lennujaamast nagu ikka on Pariisi saamiseks palju võimalusi. Mina olen alati RERi kasutanud (selline linnarongi tüüpi rong). Seekord proovisin ka Shuttle busse, mida Air France pakub hotellidesse minekuks, aga peale 20-minutilist ootamist ühe sellise bussi juures läksin ikka läbiproovitud RERi peale.

Sõit kesklinna Chatelet les Halles jaama, sealt ümberistumine La Defence´i suunas kulgevale metrooliinile nr 4 ja kohal. Maapealne liiklus ägas samal ajal ummikutes, nagu Pariisile kohane.

Kuna aega vähe, sai kohe esimesel ööl linnatrip ka ära tehtud. Kell 11 õhtul välja ja 2 öösel tagasi. Jala.

Kõigepealt vana tuttav Arc de Triomphe. Olen umbes veidi rohkem kui 10 aastat tagasi seal lähedal Victor Hugo tänaval umbes 1 kuu elanud ka, keldrikorteris. Seega tuttav kant. Ja vähe muutunud - arvatavasti pole siin suuri muutusi viimasel sajandil toimunud peale autoliikluse tihenemise.

Natuke oli asja ka - üks Geocachingu aare oli sinna lähedale peidetud. arc de triomphe - spoileritest pingal kirjeldus, kuid vaatamata sellele jäi leidmata - koht, kus aare pesitses, oli geomugudest sama pingal. Ja ei meeldi mulle üksi mingit raudaia-imetlejat ja kingapaela-sidujat mängida kuigi pikalt... kiire liigutus spoileris märgitud koha suunas, kümmekond sekundit kobamist, kui mingi noortekamp juba mulle tähelepanu pööras ja kähku minema. Tagasi enam ei läinud - vaja ka muu linnaga tutvuda.

Jalutasin muidugi Victor Hugo tänavalt Eiffeli torni suunas - seekord oli au seda 6. korda oma silmaga näha. Järjekordi polnud, rahvast sagimas aga nagu alati. Täpselt kell 1:00 algas fläsh-show, tuhanded välklambid tornil hakkasid sähvima. Seda tuledemängu saab igal täistunnil vaadata.

Klõpsisin sellest hunniku pilte, umbes selliseid:

Foto NAGI's: w-eiffel1

Siin oli ka aardeid. Üks (kadunud) otse torni all pargipingi kõrval põõsas. Seda isegi ei üritanud. Teine arhitektuurimuuseumi kõrval pargis. See koht oli pime ja kinni öösel. No ei tulnud tahtmist skoorimiseks üle aia ronida, ehkki peidukoht sama hästi kui paistis :) Kolmas lähedal asuval surnuaial - jälle kinni. Ebaõnn.

Teine päev oli töine - 30 km Pariisist lõunas ja selle vahemaa me läbisime koguni 2 tunniga. Liiklus polnud küll nii kiire nagu alloleval videol, kuid video alguses on näha tüüpilisi olukordi: seismine ja autode vahel nõeluvad mopedistid:

Pealelõunal oli jälle aega väike linnatiir teha. Seekord Champs Elysees ja Seine.

Mis seal siis ikka - kõik oma tuntud headuses. Kallid restoranid, odavad toidupoed (restos mitu korda kallim kui Eestis, toidupoes natuke odavam). Kappasin George V mööda otse Seine´i äärde ja seal sai tehtud ka oma esimene Pariisi aardeleid. Ei midagi keerulist, kindla peale minek: virtuaalaare "Liberty's Flame" nõudis vaid kohaleminekut ja enda GPSi jäädvustamist tõrviku taustal. Varem tuli vastata mingile küsimusele, millest nüüd on teada vaid vastus: Eiffel. Koht muide on märkimisväärne selle tõttu, et tõrvik asub tunnelisissepääsu kohal, kus hukkus printsess Diana. Sellepärast on tõrviku juures alati ka palju lilli ja seekord olid isegi mingid kingikotid-pakid... pilt ise sai aga selline:

 Foto NAGI's: w-liberty1

Õhtul oli väike külaskäik arhietktuurimuuseumi - seda asutust soovitan soojalt, tõeline ime: moodsast arhitektuurist (milles prantslased on väga tegijad) ajalooliste ehitiste 1:1 koopiateni, mis tehtud puuraamidele spetsiaalsete imitatsioonidega. Muuseum ise asub Eiffeli torni vastas üle Seine´i kunagistes maailmanäituse ruumides (mille puhul ka muide 1880ndatel Eiffel püstitati). Muuseumi katuselt (8. korruselt) avaneb hea vaade Eiffelile ja Seine´ile. Ja sealt alla sõites õnnestus meil Läti ja Leedu kolleegiga lifti kinni jääda... tüüpiliselt vastas kellanupule vajutades lifti montöör ainult prantsuse keeles ja sellest jutuvadast ei saanud muud aru kui et kästi püsida jahedana (stay calm). Püsisime, kuini märkasime, et lift hakkab aeglaselt ja hääletult allapoole vajuma. Vajuski nullkorruseni, kus vapper infoletitibi meile uksed avas ja liftist vabastas.

Muuseum seest on umbes selline:

Foto NAGI's: Akna taga. Kes see on?

Üritus (mille puhul rahvas Pariisi kokku aeti) aga oli üks tavaline ülemaailmne konverents. Mismoodi üks keynote´i algus välja näeb, saab vaadata siit:

Pildid said ka just üles. Riputasin nad Võrgu-aasa galeriisse (üllatus, eks ole):

LINK (kliki!)

17.2.08

Ettevalmistused tehtud

Pariis on aarete poolest ikka rikas küll. Suhteliselt palju ja suhteliselt huvitavates kohtades. Aardejahiga saab "alternatiivsed" vaatamisväärsused ära külastada, sest keset linna on isegi mädadenud palgivirna alla metsatukas võimalik aardekonteiner sokutada :)

sshot003

15.2.08

Turismimessil olid sabad

Turismimessil osteti reise sabas seistes. Kes rääkis majanduskasvu pidurdimisest?

Horizon Traveli boksi ümber oli moodustunud teiste bokside vahel looklev saba ja nahaalsemad tunglesid niisama leti ääres - müüdi 4444, 5555 ja 6666 krooniseid reise Madeirale, Mallorcale, Kreetale. Ikka samad sihtkohad. Ka Türgit müüvas boksis täideti usinalt ankeete. Põhiliselt vene keelt kõnelevad inimesed. Seega ei mingit kallite eksootiliste sihtkohtade rabamist.

Mis siis veel huvitavat oli?

Eesti asjad olid eraldi hallis, kus maakondade bokside vahel juba reedel oli liikumisruumi väga vähe jäetud. Mis veel homme saab?

www.omaraamat.ee - kujunda oma raamat ja see trükitakse ära.

www.segway.ee - Nüüd ka Eestis, Lauri Liiv müüb Segwaysid 66000-99000 krooniga.

Igal aastal on ka väljapanek krokodillidest-kilpkonnadest, kes tolli poolt illegaalse kaubana konfiskeeritud.

Kuna näitusehallides puudub sularahaautomaat, oli Hansapank toonud kohale mobiilse pangakontori - rahaautomaat mikrobussis.

Mõned moblapildid ka.

w-mess1 w-mess4 w-mess3

13.2.08

Ameeriklased silmitsi ID-kaardiga

Meil on ID-kaardi kohustuslikkus juba vana asi. USA-s aga käivad sel teemal veel kõvad sõnasõjad. Ka kaks presidendikandidaati - Obama ja Clinton on selle suhtes kahtlusi avaldanud, kolmas aga pooldab. 11. mail peavad kõik osariigid ühtse ID-kaardi omaks võtma, muidu võib juhtuda, et ilma nendeta ei pääse enam lennukile ega valitsusasutustesse. Seni on läbi aetud osariikide poolt välja antud juhulubadega, millel ei pea ka pilti alati olema, kui usulised tõekspidamised endast pilti teha ei luba. Passid on üksikutel, kes kaugemale välismaale reisivad.

Real ID kohta tegi intervjuu Cnet. Kõige rohkem paneb neid muretsema privaatsus. Baaris võib baarmen 2D vöötkoodi lugejaga lugeda ka omaniku koduse aadressi ja sinna hiljem spämmi saata. Isiklik info ei ole siiski kaardil RFID-na, nagu esialgu plaaniti, vaid 2D vöötkoodina. Seega saab lugeda vaid kaarti näidates. RFID-kaartide puhul oli turvaekspertide kisa nii suur, et see variant jäeti ära. Siis oleks saanud ka rahakottide vahel olevaid ID-kaarte eemalt raadio teel lugeda, ehkki mingi turva seal nagu oli, aga see murti ruttu.

Meil on ID kaart saanud nii tähtsaks ja turvaliseks, et varsti ei saa selleta ka e-panka minna. 14. veebruarist tuleb Hansapangas ülekanded kinnitada digiallkirjaga (otsi PIN2 välja), 2. maist aga väheneb paroolikaartidega tehtavate ülekannete limiit 5000 kroonini.

Huvitav, millal veelgi ebaturvalisema krediitkaardi limiidid koomale tõmmatakse? Seal pole ju PIN-i ega paroolikaartigi vaja, lihtsalt tõmmis kaardist ja ongi kuritegudeks kõik valmis.

Pildil: kinnitus, et Homeland Security on koti läbi vaadanud (ja see ei seisa enam kinni).

Foto NAGI's: US Homeland Security

11.2.08

Jussi järvi träkkimast ja matkamast

Kuna Looduse Aasta Foto ettevalmistused olid tehtud ja ilm kiskus ka kevadiseks (kuigi sadas), mõtlesime kuhugi Kõrvemaale minna. Jussi järved, kunagi leierdatud koht, polnud aga seltskonna jaoks viimastel aastatel just kuigi tihti nähtud. Sinna siis sõitsimegi.

Kõigepealt tahtsime Aegviidu RMK-st võtta korralikuma paberkaardi, aga see oli nagu alati kinni. Siis kihutasime nagu lehmad libedal jääl Venemäele - teel oli kas libe jää või veel libedam läbivajuv pori. Tohutud lombid ka.

Vaatamata tihedale udule, tibutavale uduvihmale ja hämarusele südapäeval oli parklas veel inimesi. Lasime neil ära minna ja asusime ise ka järvede poole teele.

Jussi suurel lagendikul on vahepeal "suveniire" vähemaks jäänud. Suuri pommikesti enam eriti ei esine, väiksemaid on korjatud väikestesse hunnikutesse.

Järvedest esimene oli Mustjärv - jääs. Kandis ka. Väikseim, aga huvitava kujuga. Järgmiseni tuleb märke jälgida - Väinjärve ääres on kaks katusealust lauda ja kaks grillimiskohta. Sealt läheb tee otse edasi Valgejõeni. Väga kehv tee. Lõpeb kunagise tankisilla juures, kust enam niisama lihtsalt üle ei saa.

matkarada aga suundub Väinjärve tagant suurima järveni - Suurjärveni. Koprad armastavad seda järve - ju siis suurushullustus. Kahe järve vahel käib kanal, aga sildapidi saab üle.

Piki Pikkjärve idakaldal olevat küngast (Google Earthi andmetel ulatub see peeaaegu 100 meetri kõrgusele merepinnast) saab lõunas oleva Kõverjärveni välja. Jälle järsud kaldad ja mudane laskumine. Kõverjärve lõunakaldal on rabaradadele tüüpiliselt laudtee. Ja tagasi Linajärve juurde jõudes (siis on ring järvistus tehtud) võib peaaegu alati inimesi leida - see on kõige populaarsem järv.

Autoni jõudsime enne pimedat.

Jussi matkarajast sai tehtud ka lihtne Wherigo mäng, õigemini virtuaalgiid - alustad parklast ja liigud "kontrollpunktidesse" - nii paljudesse kui ise tahad. Iga kontrollpunkti kohta on jutt ja kui see on välja valitud, näitab pildi ja teksti kohal noolt ja kaugust vaatamisväärsuseni. Mängida saab pihuarvutiga, millel GPS (sisemine või mooduliga) ja laaditud Wherigo Player või Garmin Colorado GPSidega, millele peab sisse laadima vaid mängufaili. Siin need failid on:

Pühapäevase ilmaga sai kiruda pihuarvuti GPSi, mis 1,5 MB Kõrvemaa topogaarfilise kaardi jooksutamisel satelliidid pidevalt ära kaotas ja joonistas träki, mis ulatus Helsingist Põlvani - läbitud kilomeetreid pakkus ta mitusada! Samal ajal sai uus Garmin Colorado pildi isegi kotis kätte ja joonistas alloleva träki. Seega uus spets-riist on halbades oludes ikka kõvasti pihuarvuti GPSist üle, parema ilmaga on nad jah täpsed kõik. Pihuarvutiga võib aga paksus metsas träkkimisega hätta jääda, taskust välja võttes ta "ujub" sadade kilomeetrite kauguselt lõpuks ikka kohale. Aga nii suurt eksimust, et vahepeal Helsingi tänavad ekraanile ilmusid, polegi varem näinud. Qualcommi GPS kiip vs Mediatek võitluses kehva ja üliuduse ilmaga on võit selgelt Mediateki (Garmini) käes.

Pildil meie "õige" GPS-träkk:


View Larger Map

LISA 12.02: Nüüd on esimene Eesti Wherigo mäng koos mõnede parandustega (ehk siis ver 1.2) ka Wherigo lehel üleval: ametlikult, saab peale mängimist logida ja puha.

9.2.08

Eesti esimene Wherigo-mäng sai valmis

Wherigo, nagu korra juba rääkisin, on GPS-mäng reaalsel maastikul. Otsid päris-maastikul päris asukohtadest virtuaalseid asju, võitled päris-maastikul liikuvate virtuaalsete kollidega ja täidad ülesandeid, mis eduka lõpu korral annavad sulle koodi, millega saad Cartridge´i ehk kasseti lahendatuks lugeda ja end logida Wherigo lehel.

Mänge on vähe ja arenduskeskkond on jube. Nüüd, vabandust, tuleb natuke tehniline jutt. Pikk jutt. Aga lõpus on loo moraal.

Wherigo foorumis küsivad progejad dokumentatsiooni... ja selgub, et seda polegi :)

Küsitakse siis mängude näidiskoode ja neid nagu pole ka... siiski keegi lõpuks kopi-peistib ühe koodi. Ja mõnede mängude juures on võimalik leida ka fail koodidega, seega kes otsib, see ikka leiab.

Selle najal hakkasingi Kadrioru Wherigo mängu tegema. ma ei tea kas Eesti esimest, aga vähemalt internetiotsing näitas, et Eestis pole keegi nagu sellist asja veel teinud...

Esialgu oli liiga ambitsioonikas plaan teha Kadrioru Kunst & Kirjandus GPS-mängu laadseks puzzle-tüüpi ülesandeks. Kasutaja peab oma GPSiga liikuma ühest punktist teise, õigesse piirkonda jõudes saab järgmise ülesande ja lõpuks, aardekarbini jõudes avaneb kood, millega saab oma leiu registreerida. Pealtnäha lihtne, aga selle realiseerimiseks tuleb veel üks unetu öö veeta. Sest nüüd juba peaaegu oskab.

Wherigo mängud progetakse LUA keeles. See on muidu väga lihtne progemiskeel, kuid esialgu ei saa muidugi midagi veel aru. Pealegi on Groundspeak, Geocaching.com lehe omanik, teinud sellele keelele natuke oma süntaksit juurde. Vaja on näiteid. Wherigo lehel on mängud ja virtuaalgiidid juba n.ö cartridge´itena ehk kassettidena, kus sees programmikood ja meedia (pildid, heli) kokkupakituna. Nii on mugav neid mänge GPSi ja pihuarvutisse ühes tükis laadida.

Uut .lua faili ei saa Wherigo Builderis teha, selgub kohe, sest see ei tunnista Eesti aadresse ja koordinaate ta mängu alustuskohaks sisestada ei luba.

Kasutajamugavus on null. See programm genereerib .lua nimelisi programmifaile, Wherigo veeb aga tahab .gwz nimelisi faile, et nendest mäng kompileerida. Mängida saab omakorda .gwc nimelisi faile. Kasutajajuhendid puuduvad. Miskipärast on osa funktsioone ka Wherigo lehel ära peidetud, näiteks Wizarditele vihjavad ainult kuskil netis kasutajate kommentaarid. Miks selline meeletu erinevate etappide rohkus, kompileerimine, programmeerimine jne? Kas ei taheta lasta tavakasutajaid neid mänge tegema?

Proovime siis Wizardit, mis .lua asemel kohe GWZ faili tekitab, mis on ikkagi samm lõpule lähemale. See Wizard on mõnus asi, mis kompileerib automaatselt kokku lihtsa virtuaalgiidi või mängu Waymarkingu n.ö vaatamisväärsustest, mida kasutajad on lisanud ja arvestab Waymarke läheduses. Pole muud kui võtta Waymarki tekst ja pilt ning see mängukoodi lisada, tekitades igast waymarkist mängu ühe tsooni. Kõik käib automaatselt.

Aga – imede ime – Wherigo Builder EI TUNNISTA gwz faile. Tahab vaid .lua faile saada. Olgu, kuskilt siiski leiab info, et gwz on tegelikult Zip-fail ehk pakitud .lua fail pluss meediafailid ära zippituna ja laiend GWZ-ks nimetatud.

Automaatselt genereeritud .gwx lahtipakituna sisaldab tõesti .lua-t ja meediafaile. Kena iseenesest. Wizard on Waymarkingust kokku kogunud 15 Kadrioru aarde alguskoordinaatidele lähimat vaatamisväärsust. Külastama peab ühte ja siis jõudma etteantud kohta ning missioon on täidetud. Hea lihtne baas alustada tõsise GPS-mängu tegemist.

.lua täpitähed on koledad, saab seda veidi muditud, salvestame ta tagasi ja pakime GWZ-ks koos piltidega. Nüüd vaja see veel kompileerida GWC-ks.

Aga kuna mitte midagi ei tohi seal Wizardi genereeritud failis muuta (isegi uuesti salvestada ei tohi seda, siis enam ei saa teda kompileerida), siis tuyleb avada vana hea Notepad. Wherigo Builder nimelt ajab koordinaatides komad-punktid sassi. Põhjus ilmselt lokalisatsiooni puudumises.

Notepadis saab käsitsi nokkida komad ja väärsümboliteks tehtud täpitähed ära, aga see on jube käsitöö.

Lõpuks aga on hädiselt algeline mäng valmis, aga uues Garmini käsi-GPSis Colorado 300 näeb ta suht hea välja.

w-wherigo01See on siis algmenüü. Üleval 14 asukohta, siis "mida hetkel näeb" ehk lähimad asukohad või objektid vastavalt GPSi koordinaatidele, siis "varustus" (selles mängus ei pea asukohtadest midagi n-ö üles korjama ja virtuaalseljakotti pistma), siis ülesanded. Üks ülesanne ongi - külastada üht asukohta ja kogu lugu.

Järgmisel ekraanil on asukohtade nimekiri:

w-wherigo02 Ja järgmisel asukoha enda leht: pildid Waymarking.com-ist ja tekst pildi juures ka sealtsamast veebist. Igati hariv.

w-wherigo2 Mis veel Colorado 300-s peale Wherigo mängimise head on, on näha järgmisel pildil: näiteks Rock'n'Roller rullik, mida saab keerata ja joystickuna kasutada. Menüüd rulluvad nagu ketaski all aknas edasi-tagasi. Mugav kasutajaliides. Oleks võinud WiFi või Bluetoothi ja kõlari ka sisse panna, praegu teeb Wherigo heliga mängude juures Colorado vaid "piiks!" ja MP3 muusikat või heliklippe saab vaid pihuarvuti Wherigopleieris kuulda.

Huvilistele: Esimese Eesti Wherigo-katsetuse kood on siin: WherigoCodeOfKadriorg.lua ja Garmini Colorado GPSi laetav fail (kahjuks pihuarvutile veel pole, aga selle kompileerimine on vaid paari liigutuse vaev) siin: WherigoCompiledCartridgeOfKadriorg.gwc.

Igatahes on GPS-mängudel tohutult potentsiaali. Saab kirjutada selliseid efektseid mänge, mis panevad muidu tugitoolimängijad vabas looduses ringi kargama ja kujutletavaid vastaseid taga ajama. Ei maksa imestada, kui veidralt tõmblevad GPSiga tüübid lisaks geopeituse mängijatele loodusesse ilmuvad. Räägitakse, et varsti tulevad ka online- ja võrgumängud reaalsel maastikul virtuaalsete tegelastega. Oled näiteks päris maastikul Packman ja nopid kujutletavaid pallikesi kõnniteedel, samal ajal virtuaalsete krokodillide eest eemale põigeldes.

8.2.08

Kus käia shoppamas

Kuna kauplused süüdimatult hindu tõstavad (kas aga maamees saab ikka rikkaks, kui toiduained kipuvad Soome omadega samasse hinda minema?), siis panime mõned tsekid viimastest poeskäikudest kõrvuti, et hakata hääletama selle poolt, kes kõige vähem hinda tõstab ja selle vastu, kes on kõige ahnem. Selgus, et ahned on kõik ja hinnad tõusevad igal pool, kuid väikest vahet on siiski märgata.

Millegipärast puhtalt kõhutunne ütles, et kallim on vist Rimi (Ülemistes), aga hinnad rääkisid vähemalt esialgu natuke teist juttu.

Näiteks.

Alma piim 2,5% 1,5l on kõige kallim Maksimarketis: 17,50. Rimis ja Prismas oli 14,90.

Tallinna peenelib oli kõige odavam Rimis: 11,90. Maksimarketis 12,40 ja Prismas 12,50.

Õlle järele aga maksab maksikasse minna: hinnad A le Coq 6-pakk purkidel Prismas 72,90, Maksimarketis 70,90 ja Rimis 73,90.

Nimekirjas on tegelikult 60 asja, mida pidevalt saab ostetud, aga esialgu on veel vähe võrreldavaid tsekke. Asja muudab keeruliseks see, et mõni pood tõstab hindu iga paari nädala järel...

Praegu juhib hinna poolest Prisma, järgneb Rimi ja kõige kallim on Maksimarket. Aga erinevate tootegruppide lisandumisel võib siin pilt muidugi muutuda...

w-lasna1

w-riiul1

6.2.08

Wher I Go

Otsustasime täna mängida ühte uut mängu, millel seos GPSindusega. Istusime Veljoga vanalinnas mõnusasti kohvikus ja lülitasime seadme sisse. Valisime mängu. Go. Ekraanile ilmus keegi astronaut, kes tervitas Wherigo mängu alustamise puhul ja andis esimese ülesande - leida skafander ja see selga tõmmata. Mugavalt diivanilt lahkumata õnnestus peagi skafander selga ajada. Siis ilmus ekraanile teade, et kosmoselaev stardib peagi orbiidile ja palume temast eemalduda suhteliselt tempokalt 50 meetri kaugusele, kuna muidu kõrbete lihtsalt ära.

Hämmeldunult ekraani vahtides ei taibanudki me kohe söösta viiekümne meetri kaugusele kohvikust välja tänavale, kui oli juba hilja. GPS registreeris liigse läheduse. Söestusime ja Game Over.

Sellised mängud siis on tulemas. Varsti pikemalt.

wherigo1

5.2.08

Geocaching Floridas

Nüüd siis õnnestus viimaks vormistada ka viimane aardeleid n.ö Florida geotuuril :)

Peab ütlema, et Disney Worldis on suhteliselt kehv geocachingut mängida. Esiteks - igale poole tahetakse pileteid müüa, kus aarded asuvad. Teiseks - igalt poolt korjatakse piinliku põhjalikkusega igasugused kahtlased aardekarbid ära. Ükskõik kui hästi ka ei peidaks. Turvameeskonnad käivad regulaarselt kõik Disney parkide urkad läbi ja eemaldavad kõik, mis hernekommist suurem.

Siiski on sokutatud teemaparkidesse virtuaalseid aardeid. Neid siis saigi jahtida, Epcoti teemapargis.

Kõigepealt tuleb hankida teemapargi pilet. Pealelõunane (alates 2st) on kõige odavam, ca 60 USD. Siis loovutada oma sõrmejäljemuster väravas asuvasse skännerisse, lasta läbi otsida ja oledki pargis.

Epcotis on kaks aaret. Üks asub n.ö tulevikulinna keskpunktis, teine ühe riigi teemalinnakus.

mapimage1 Kuna "That's Some Water, Eh?" oli lähemal, alustame sellest.

Tegelikult oli see suht lihtne turistiaare, kui jätta arvestamata väike segadus kohalejõudmisel. Nimelt oli teemalinnakusse sisenemine teisest otsast kui GPS kohale juhatada tahtis. Siiski sai mingit silda pidi ka sealt teisest kohast kohale. Selgus, et tegemist oli n.ö ratastooliligipääsuga.

Aardeleiuks tuli teha oma GPSist pilt nullis, nii et ka kohta natuke peale jääks. GPS tiirutas kaljude vahel, aga jäi siis 5-6 meetrit nullini näitama. Nullis oli tõesti "eh, some water" ehk märjavõitu. Mingid karvased karumaskotid ei lasknud end sellest häirida ja tatsasid niiskel kohal ringi ning lasid end pildistada.

Registreerimisega kulus aga kaua, sest kohustuslik vastus aarde leidmise kohta muudkui viibis. Täna siis saabus ka kinnitus.

Teine aare - EPCOT oli aga juba keerulisem. Kah virtuaalne ja võiks öelda et isegi veidi mõistatusaare. Selle aarde puhul tuli välja, et Disney töötajad eemaldavad lisaks reaalsete aarete konteineritele ka virtuaalaarete vihjeid :) Nii näiteks oli peale aardevihjeks saanud hiiglasliku Miki Hiire kuju käes oleva lille kiirte eemaldatud tohutu suur EPCOTi sümbol Miki Hiir ise kogu täiega ja aardepeitja pidi uued vihjed välja mõtlema.

Üheks uueks vihjeks sai Innoventionsi väljapanekute alateema, mida ütleb välja üks rannaroos. Aga ka see vihje oli jalga lasknud. Sellepärast piisas peitjale, kui oma kohalolekut mingil muul moel tõestasid, näiteks pildiga nullpunktist. Allpool siis ongi nullpunktis Segway seljas kõõluv turvatöötaja.

Foto NAGI's: w_Orlando19_250108_049

Kõige lähem reaalne aare "The Wall is Green and Square" oli ca 6 km eemal, jäi sobiva tee peale (plaanis oli Kissimmees väike poetripp teha) ja takso pani suhteliselt lähedal maha kiirtee ääres.

Paraku lähenesin vist valest suunast, sest GPS osutas kuhugi kiirteede kahetasandilise ristmiku keskele sildade vahele ja ei hakanud kohalikku liiklust häirima, et sinna minna. Jäi leidmata. Imelik ka nagu takso võtta, et teisele poole ristmikku saada, aga muud võimalust peale auto silma ei torganud, kuidas keeruline ristmik ületada. Sest kõnniteid ju neil seal eriti pole... Kahju muidugi, sest näis selline Geocachingu sünnimaale omaselt põhjalik aare. Orkaan sundis aga ikkagi varsti uue takso võtma...

Foto NAGI's: w_Orlando19_250108_028

4.2.08

Tormisel rannal Türisalu kandis

Foto NAGI's: w-Tyrisalu-030208-015

Pühapäeval, kui hommikul päike säras ja tundus nagu mõnus tormijärgne kevadilm, plaanitsesime Türisalu panga all ära käia.

Kui aga lõpuks minekuks läks, oli Eestile tüüpiliselt hall ja pilves ning tormgi tagasi tulnud.

Türisalu all oli üleujutus, sealt ei saanud kuhugi. Sõitsime siis Türisalu joa juurde, kust mere äärde sai ja Keila-Joani kulgev liivarand ka oli osaliselt jalutatav. Kuigi laine jõudis kaldarohuni. Mõni põõsas ja kaldaäärne puu loksus ka lainetes.

Veebruaritorm lõppes lumetormiga, kui Keila jõe suudmesse jõudsime, vesi jäätus põõsastel momentaalselt. Oligi aeg tagasi läbi tuulevaikse metsa jalutada.

Selline lühike matk siis.

Pildid siin

Träkk siin

 


View Larger Map

2.2.08

Buffalo - suur hädademeri

Ostsin endale eelmisel aastal Buffalo Wi-Fi ruuteri ja NAS ketta ehk võrguketta. Nüüd on nende mõlematega palju jamasid olnud. Seega -mõelge enne hoolega, kui ostate Buffalot! Odav küll, aga toodavad kahtlast kraami, kuigi USA firma. See sunnib kahtlema, et kas äkki nemadki ei tee sellist trikki, et Ida-Euroopale pannakse kokku tooteid kuskil mujal kui näiteks USA turu jaoks ja kvaliteet äkki on ka erinev.

Ruuter viskab aeg-ajalt võrgust välja ja ei jaga IP aadressi. NAS aga kukub mitu korda päevas piiksuma ja end välja lülima. Eriti tüütu, kui piiksumine öösel pihta hakkab. Sest enne see ei jäta, kui teisest toast tuled ja nuppu vajutad.

Oleks vaid üks nende toode üles öelnud, siis oleks ehk praaktoote kaela ajanud, aga kuna juba kaks seadet jupsivad, siis see annab alust kahtlustada, et kvaliteediga on midagi nihu. Saadetud on ka kiri nende Euroopa klienditoele, vaatame, mis vastavad. Ja järgmine nädal garantiiteenindusi kiusama...

 

w-buffalo

Miki Hiirega ameerika mägedes

Tänase EPLi laupäevalisas Orlando lugu.

w-Orlando19-250108-071

1.2.08

Väikseim USB mälu

Peaaegu maailma väikseim USB mälu - mitte mahult (1 GB), vaid sellepärast, et USB pesast tuleb ta kettipidi välja tõmmata :)

Transpordiasendis:

w-IMG_4241

Tööasendis:

w-IMG_4242