Käisime 1. mail üle vaatamas neid prügimägesid, mis Teeme ära 2008 korraldajate poolt meie tiimile koristuseks on määratud. Et 3. mail poleks vaja kohale orienteeruda ja otsimisele aega raisata.
Masendav.
Sellist laga ei osanud oodata.
Kokku külastasime seitset objekti ja aega kulus 4 tundi ainult nende läbisõitmiseks. Seega nelja tunniga kohe kindlasti koristatud ei saa. Vabatahtlikke on juurde vaja.
Nüüd aga siis iga prügihunniku välimääraja koos leitud visiitkaartidega.
Objekt 1: toksikoloogiline leiukoht
See prügimägi asub tööstusrajoonis, tühjal betoonmüüriga piiratud krundil. Siiski on tsitadellis auke ja sealtkaudu lagastajad oma kaubikutega sisse hiilivadki. GPS juhatas esialgu aia tagant ligi, aga pärast selgus, et suurelt teelt viib üle haljasala ka väike salarada. Oma prahi on toonud Torujupitaja-riidevahetaja, Väetisemees, Mürgitünnipoetaja ja Kummionu.
 |  |
 |  |
Objekt 2: elumajad prügimäele
Sellel objektil peale suurte kummide muud eriti koristada enam polegi. Kinnisvaraarendajad on prügi ära tasandanud ja peagi läheb majade ehitamiseks.
Objekt 3: väljasõit rohelusse
See oli kõige masendavam hunnik. Puhas metsaalune, kallatud sodi lihtsalt keset metsateed. Prügisse oli jäetud ka üks juhtlõng sodi võimaliku algse päritolu kohta: Farwell.
 |  |
Objekt 4: need vanad armastuskirjad
Kui kuskil on kunagi prügi vastu võetud, siis ei pääse see koht enam prügineedusest. Kunagise ehitusjäätmete prügila läheduses on sodilaamasid sadade meetrite viisi. Metsaalune on tagapool juba sammaldunud nõukogudeaegset rämpsu ja tee ääres värsket kinnisvarabuumi-sodi tihedalt täis. Jäetud oli ka visiitkaarte: Verona värvipotid, Veiko "need vanad armastuskirjad" ja ülevaade sellest, milliseid ehitusmaterjale praegu baarides kasutatakse.
 |  |
 |  |
Objekt 5: 21. sajandi infotehnoloogiline kultuur(itus)kiht
Arheoloogid leiaksit siit kunagi kauges tulevikus kultuurkihi 20.-21. sajandi arvutustehnikast. Olemas on nii daisy-wheel printerid, 5-tollised flopid, klaviatuurid, hiired, CD-d kui moodsamad monitorid tükkideks võetuna. Prügi päritolu hindamist lihtsustab tohutu hulk lahtivõetud klaviatuure ja monitoridetaile - pole vist palju ettevõtteid, kes sellega tegelevad. National Geographic näitab pilte poris vedelevatest monitoridest ja trükkplaatidest Aafrikas, meie banaanivabariik pole parem: kineskoobid ja IT-sodi vedeleb otse Ülemiste järve suunduva kanali äärses kraavis. Kõike seda peab veepuhastusjaam puhastama.
 |  |
 |  |
Kellegi tartlase aadressiga post oli ka sodi sees, huvitav, mis või kes teda selle prügiga seob?
 |  |
Objekt 6: prügi plaadifirmade hingele
Mis see siis on? Populaarsete bändide ja firmade CD-d metsa all virnade viisi laiali? Asjassepühendunutel ja selle valdkonna tegijatel ilmselt pole raske otsi kokku viia. Mis seob Eesti Panga 2003. aasta majandusaruande CD-d, Onu Remuse jutte, Üllar Jörbergi CD-d, folgiartistide Vägilased ja Anu Tauli CD-sid ning Liiklusmängu õppe-CD-d? Sealt ühisosast see prügi siia jõudiski. Keegi tõi. Mitu ahelat enne metsajõudmiseni veel vahel oli, seda selgitavad asjatundjad.
 |  |
 |  |
Objekt 7: haiged inimesed
Siia truubi peale vedasid sodi haiged inimesed või nende teenusepakkujad. Sellest annavad märku tableti- ja rohurestid, mis metsa all laiali. Pole ka ime - toidukottidest paistsid paki- ja kiirtoidukotid. See ilmselt põduraks tegigi.
Kas tõesti kasutu võitlus prügiga?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar