Vabariigi 90. aastapäeval ei olnud seekord plaanis kodus lookas laua ääres istuda. 360.ee ehk endine Seikleja.com plaanis väärilist tähistamist äsja Saksast saabunud hiigelkanuude katsetamisega. Seega ekstreemne ja märg pidupäev, sest just oli tüüpiliselt kanuumatkale lund sadama hakanud.
Enne käisid nad veel kärumeistri juures, kellega juhtus naljakas lugu. Taheti sellist käru, kuhu kaks kanuud ära mahuks. No mis te jamate, ütles kärumeister, teeme parem sellise, kuhu ikka rohkem mahub. Niikuinii varsti ostate juurde. Kui ta kümneseid kanuusid nägi, oli tema ilme paljutähenduslik.
Alustasime Harkust ladudest, kus kanuud olid öösel lund täis sadanud ja siis oli see löga veeks sulanud, mida sai välja kühveldada. Asusime teele Teenuse suunas - seal hiigelkanuud maha ja ootama.
Kui autojuhid olid lõpust tagasi toodud, libistasime kanuud vette - ühes 10, teises 9 sõudjat. Keskmistel istmetel 2 kõrvuti, otstes 1. Ruumi tundis olevat esialgu lahedalt, sest ka kodinad olid igale poole ära paigutatud. Kaarnad, kes Teenuse kohal tiirutasid, võisid imestada - tavaliselt on sel ajal ikka uisutajaid ja suusatajaid näha olnud, seekord aga hoopis kanuutajad...
Liikus päris kiiresti, tavalisest kanuust ikka kõvasti kiiremini, võib-olla isegi süstast kiiremini, võib-olla ka mitte. Ca 12 km/h oli tippkiiruseks esialgu. Jää, muide, oli täiesti kadunud või polnud teda olnudki. vaid kuskil vaiksetes soppides oli kergelt jääkamakaid näha. Natuke kitsas oli - nagu turistiklass lennukis, aga seal peab mahtuma veel mõlaga vehkima - mõnikord sai vehkides pihta ka eesistuja selg.
Terve Teenuse jõgi Teenuselt allavoolu on üsna inimtühi. Üksikud majad, sealhulgas vasakkaldal sellised majad, kuhu pääseb vaid paadiga üle jõe. Ürgsed talukohad, kus pole veel elektritki. Seda imelikum tundus moodsate kanuudega jõekäänu tagant välja ujuda. Keegi õnneks väga hullusti ei ehmatanud.
Kunagi katsetatud Soome päritolu Kirkkovened, kuhu mahub lausa paarkõmmend sõudjat, lõpetasid mõned aastad tagasi oma eksistentsi. Seikleja.com pakkus nendel sõitu, aga nüpüd on ühes paadis lillepeenar ja teine seilab kuskil Soomes, vist. Nendega sai ka meeskonnatööd harjutada, aga nemad tahtsid veel suuremaid veekogusid - Eestis sobis ainukesena Emajõgi Kirkkovenega pikema sõidu jaoks. Soomlased oma järvistutes aga käisid nendega ajalooliselt kirikus. Mida aga indiaanlased sellises "ühissõidukis" ehk kümneses kanuus tegid, seda ei teagi. Võib-olla sõudsid rahupiipu suitsetama.
Vahepeal oli peatus kunagise veskitammi juures - sealt tuli kanuud ümber vedada. Mitmekesi polnud nad eriti rasked. Lõuna ajal oli plaanis ka vabariigi aastapäeva puhul pidulik "kätlemistseremoonia", aga praktikas asusime kohe jookide ja suppide kallale. Pidulaud oli veskivaremetes lumehanges priimuse ümber. Ei mingeid peeneid tikuvõileibu.
Kastja külas sattusime kotkaste peale. Meie paatkond nägi ühte tiirutamas, esimene paat väidetavalt seitset kotkast vist kopra korjuse juures maiustamas.
Kasari jõe ajalooline betoonsild aga ei tahtnud läheneda. Lubatud 20 km oli ammu juba läbi, aga tuli üks ja teine kurv ja ikka sillata. Alles 26. kilomeetril paistis sild kurvi tagant. Kasari jõgi oli juba suur ja lai, veeseis kõrge, mõni külamees oli kaldale ülivarajasi kevadekuulutajaid - kanuutajaid imetlema tulnud ja imestas, miks meil lanti vees pole. Niisama tühja sõuame - kala ei püüagi. Kui aga haug näkkaks, veaks ülesvoolu tagasi, arvati kanuust.
Suured kanuud mahutavad kuni 10 inimest lühikeseks matkaks ja kuus inimest mitmepäevaseks koos kogu kodinatega. Tavalisest kanuust on nad kiiremad, kuid tahavad rahulikumat vett. Eestis sobib Emajõgi, narva jõgi, Pärnu jõgi, suurvete ajal ka mõned muud kohad, antud juhul näiteks Teenuse. Sellised lood siis.
(varsti lubati Torusse uudse kanuusõidu videod ka üles panna, märksõna Eskimo)
LISA 25.02: Ongi näidisvideo üleval, stiilinäidet saab vaadata siit:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar