Kes pole vahepeal New Orleansis ära käinud, süüdistagu iseennast. Jälle läheneb orkaan, Gustav.
Kirjutavad CNN, BB, hoiatab FEMA.
Vaata, mis enne ja peale Katrinat toimus:
27.8.08
Wher2Go - Reisijututuba avatud
Täna avasime uue veebi. Pool päeva oli maas ka - küsisin Zonest, kuidas saaks test-alamdomeenist tõsta testveeb Live´i, aga nad kohe küsimise peale tõstsidki ära :)
Siis selgus muidugi, et ega uus veeb ei hakka uues kohas kohe tööle. PHP seadeid tuli veidi muuta, lubada-keelata muutujaid, .htaccess fail tuli ümber kirjutada ja siis kasutajaõiguseid muuta. Ning hakkaski servast tööle.
Praegu saab vaadata, peaks olema selline, nagu plaanitud. Üle kuu läks lugude ja piltide ülevaatamise ja kohendamisega, kindlasti on mõned vanas veebis olnud pildid ja tekstid veel puudu, aga enamasti sellised, mida kuskil ei lingitud ja mis polnud ühegi teema all - seega oli neid ka vanast veebist väga raske leida :)
Kui keegi siiski leiab, andku aga teada.
Väike veebikool: mis on Slicing?
Uut veebi tehes oli ka kokkupuude sellise asjaga nagu Slicing. Et mis see siis on?
Professionaalse kujundusega veebis kindlasti üsna oluline osa. Mul läks lihtsamalt. Nimelt teeb disainer mingi ilusa veebikujunduse valmis (ühes tükis) ja veebimeister saab selle siis lõikumiseks. Või on lõikajaks veel vahepeal eraldi inimene. Lõigutud veebidisain paigutatakse veebimootorisse nii, et lõppvälimus oleks võimalikult lähedane disaineri nägemusele. Eeldab CSS failidega mängimist ja suuremate graafiliste pindade tükeldamist, et näiteks tabelitesse mahutada.
Mõnikord pingutatakse slicinguga üle. Näiteks tehaksegi kogu veebilehekülg pilditükkidest, mis vastavalt sisule vahelduvad. Väga palju on siis üle Interneti laadida ja laadides ei pruugi veeb ka ilus välja näha, kuna tükid saabuvad erineva kiirusega.
Hea disainer muidugi teab, kuidas slicing käib ja teeb sellise veebidisaini põhja, mida on hiljem lihtne kasutajaliidesesse sobitada võimalikult vähese graafikaga ja võimalikult palju CSS-i kasutades.
Pildil Looduskalender.ee veeb, kus sai hakkama üliminimaalse slicinguga, kuna veebi disain on niivõrd lihtne, et saab hakkama praktiliselt ilma graafikata.
25.8.08
Google aitab veebimeistrit - tööriistad
Google Webmaster Tools on hea koht oma veebisaidi nähtavust Google´i otsingus testida ja tuunida. Google ise annab vastavad tööriistad (tasuta) kätte.
Ega muidu ma seda ammutehtud kontot ei vaadanudki, aga nüüd on hea üle vaadata, millised on veebi olulisemad leheküljed, kuhu teised viitavad, et peale veebi ümberkolimist need lingid katki ei jääks ja saaks kõik korralikult ümber suunatud.
Mis siis veel saab teha?
- sinu veebilehel asuvad mittetöötavad lingid (Not Found)
- millal ja mis tulemustega viimati Googlebot lehel käis
- mis lehekülgi tahaks otsingumootori eest varjata?
- Kontentanalüüs: metainfo kordamine, pealkirja puudumine või topeltpealkiri jne
Aga õige hea koht on muidugi statistika. Natuke sarnane Google Analyticsile.
- TOP märksõnad, mis viivad sinu lehele ja mitmes oled otsingunimekirjas (Reisijutud.com märksõnadeotsingus tõusis nt Gruusia esikohale, oli selle märksõnaga sõja alguses neljas, aga nüüd on langenud tahapoole). Varem oli otsituim Tuneesia ja Horvaatia.
- RSS voogude subskribeerijaid Google´is
Ja ülihea koht juhuks, kui plaanid veebi kolimist ja lingid võivad muutuda, on links sektsioon: seal näeb, milliseid sinu veebi lehekülgi kus lingitakse (ehk siis enim lingitud aadressid saab ümber suunata).
- mis lehekülgedele sinu veebis on väljastpoolt lingitud
- kuhu ise oled oma veebis väljaspoole linkinud (ja kas link töötab)
24.8.08
Pikanõmme-Majakivi käidud-tehtud
Olime seal varemgi käinud. Seekord sai rada ka kirja. Palju jõhvikaid ja seeni ka. Kes tahab mõne puraviku koordinaate, ma võin saata...
22.8.08
Eesti disainer disainis robot-traktorid
...ja natuke ka 3G iphonest.
Huvitav, et Eesti meedias on see jäänud üsna tähelepanuta, et meie mees Hannes Seeberg, lõpetanud Rootsis ülikooli, tegi robot-traktorite kontseptsioontoote: pisikese, tavalisest traktorist hulga väiksema, GPSiga masina, mis teeb ära peaaegu kõik põllutööd.
Ehk siis - kui linnainimene maale läheb, siis varsti ei pruugi ta sealt leida enam üldse inimesi, isegi traktoriste mitte. Põllul askeldavad robotid, poe taha on jäänud ehk mõni joodik ja kõik ülejäänud on linna hea elu peale läinud. Robot-traktor künnab, kobestab ja korjab saagi.
Helge tulevik.
Foto: Seeberg Design.
Kirjutab Übergizmo.
Ja EMT avalikustas ka iPhone 3G hinnad.
Kallis? Üldse mitte, arvestades seda, et tegemist on kultustootega ja kallis hind vaid lisab sellele ihaldusväärsust, sest näitab lisaks ka omaniku võimet endale nii kallis telefon soetada ja kaks aastat selle eest kõva pappi maksta iga kuu. Fännidelt võetakse siin alati liigne raha ära.
Kanadas olevat mindud protestima liiga kallite hindade pärast, Eestis võeti aga sappa. On ju siin üks hummeriseeritumaid riike, võimalik, et varsti iPhoneeritumaid riike ka?
20.8.08
20 aastat tagasi: ERSP, KGB ja spioonifotod
Olime siis 16-aastased. Öölaulupeol käisime ka. Kirjanik Aarne ja lauluisa pojapoja Andrega tegime kah väikese noorteorganisatsiooni looduse ja sõnavabaduse kaitseks. Sattusime sellega kohe ka KGBsse ülekuulamisele, kuna olime vahetanud kirju tolle aja ERSP vabadusvõitlejate Lagle Pareki ja Mait Raunaga, andsime välja ajalehte (paljundasime fotosuurendiga fotopaberile) jne. Imekombel on mõned selle aja ürikud veel alles.
Kirjanik Rubenil juba 20 aastat tagasi sulg jooksis.
...sest aeg jookseb läbi meie käte nagu õlu läbi suumulgu ja teda peatada ei saa
No mis sa kostad :)
1. novembril 1988 kell 15:00 helistas aga keegi "komsomolikomiteest" ja nõudis 15:45-ks kiiresti kohaleilmumist Pikk tn 73. Nahkpintsakus mees ajas mingit hägust juttu komsomolikomiteest ja toonitas, et see pole tähtis kust ta on ja nõudis, mida me teame ERSPst, SI-st ja teistest noorteliikumistest. Ja et see pole tegelikult ülekuulamine.
Enne järgmist kohtumist, millele nõuti kohaleilmumist Tartus, arutasime Vanemuise teatri taga KGB maja ees, mida me siis onule kokku valetame, kuid ootamatult oli seesama onu platsis ja ilmselt kuulis, mis me rääkisime, igatahes enam ta meiega kohtuda ei tahtnud ja kadus oma oranzhi Moskvitshiga kummide vilinal maja eest minema.
Võtsime siis julguse kokku ja läksime pildistasime salapärast maja Pikk tn 73. Vahele ei jäänud ja spioonidena ka enam kinni ei võetud.
18.8.08
Testijad on oodatud
Asi nüüd niikaugel, et testijad on oodatud. Kehtivad kõik www.reisijutud.com lehel olnud kasutajakontod oma paroolide ja kasutajanimedega. Logi sisse aadressil wher2go.reisijutud.com.
Kasutajakontod on vanast veebist üle toodud ja neid enam ei sünkroniseerita. Seega, kui uues veebis muudad salasõna, jääb see vanas veebis samaks. Aga vana veeb niikuinii ühel päeval kaob...
Kõik ettepanekud ja kommentaarid on oodatud toimetuse aadressile wher2go -ät- reisijutud .com :)
Tehtud! 2295 artiklit
Reisijutud.com / Wher2go.com sai üle vaadatud. 2295 artiklit ja pilti. Aga kindlasti kuskil veel on miski kala. Selleks tuleb testkasutajate periood. Asjaosalised saavad kutse. Parimad saavad auhinna :)
17.8.08
Hansapank ja Elisa ka veel rahamaiamad
Hansapank lõpetas suvel võtmeklientidele tasuta Eestisisesed maksed, kuna pangale tundus, et see soodustus pole võtmeklientidele enam vajalik. See pank pole ka enam võtmekliendile vajalik.
Elisa aga saatis pidulikke pressiteateid, kuidas nende klientide arv ikka muudkui kasvab, aga klientidele saadeti koos arvega kiri, kuidas septembrist alates neilt rohkem raha välja lüpstakse. Seda teadet, et m-teenused enam miinimumarve sisse ei lähe, muidugi pressile nii rõõmsalt pressiteatena ei saadetud. Seega - kliendid peavad ise kisama, nii nagu kisati EMT plaani peale hakata minutipõhist kõnearvestust tegema. Äkki on kasu. Ja kui pole, siis on veel odavaid operaatoreid meil valida.
Üks paremaid asju Elisa m-interneti teenustest on m-interneti päevapilet. Teade ütles, et..
Alates 1. septembrist 2008 ei arvestata miinimumarve summasse enam järgmisi M-kommertsteenuseid: M-pilet, M-ostud ja M-parkimine.
m-interneti päevapiletist polnud seal ju sõnagi. Aga Elisal ongi kombeks osa ebameeldivaid asju varjata. Klienditelefon teadis öelda, et m-internetist miinimumarve sees võib ka nüüd suu puhtaks pühkida, maksa juurde, kui kasutad. Kunagi reklaamiti odavaid telefone kõigile klientidele, aga infotelefonilt selgus, et Elisa tasuta ADSLi saajad ei kuulu "kõigi klientide" hulka.
Pilt pole Hansapanga ja Elisaga seotud.
16.8.08
Geokodeerimine - mis see on
Geokodeerimine on huvitav asi. Natuke sarnane geotagimisega, millest oleme rääkinud, aga võimsam.
Tegelikult on geotagimine ehk meediale asukoha koordinaatide lisamine üks geokodeerimise osasid. nagu ütleb Wikipedia, ongi geokodeerimine erinevate objektide geograafiline märgistamine koordinaatidega. Geokodeerida saab pilte, videoid, artikleid, IP aadresse, külasid, tänavanimesid, vaatamisväärsusi, ükskõik mida, mille kohta saab küsida kus?
Lihtne näide tagurpidi geokodeerimisest: mul on koordinaadid põhjalaiuse ja idapikkusega, ma tahan teada, mis on selle koha n.ö lähim postiaadress. See on natuke keerulisem kui lihtsalt geokodeerimine, kus objektidele kinnistatakse nende geograafiline asukoht.
Tuleb kasutada mõnda ülemaailmset aadresside geokodeeringu süsteemi. Neid pakuvad paljud, näiteks Google, Microsoft, Yahoo! ja muidugi ka igas riigis rahvusliku geokodeerimise süsteemi tegijad, nagu Regio ja EO MAP Eestis.
Superhea proovimiseks, mis geokodeerijad suudavad, on GPSVisualizeri tasuta geokodeeringu teenus. Sisestades sinna Liimi 1, Tallinn, antakse koordinaatideks
N59°25.25316, E024°41.70342
Google Mapsi kaardil (C) näeb see välja nii:
Liimi 1 on see suur maja punase õhupalli all. Töötab tõesti. Geokodeeritud objekte, mille nimes sõna Tallinn, leiab selle otsinguga.
Teistpidi - koordinaatide järgi millegi lähima leidmist pakub näiteks Google. Kuid on ka teisi pakkujaid. Näiteks Geonames.org pakub skripti, millega leiab koordinaatidele lähimad Wikipedia artiklid. Võtame koordinaadi N59 ja E24 ehk koordinaatide ristumispunkti Risti asula lähedal Läänemaal. Geonames.org XML kodeering väljastab sellise tulemuse (URL kujul http://ws.geonames.org/findNearbyWikipedia?lat=59&lng=24). XMList võib lugeda, et lähimad Wikipedia artiklid on Nissi ja Padise vallast ning Ämari õhujõudude baasist. Samamoodi võib leida koordinaatidele lähimaid Panoramio fotosid.
Mis veel? Näiteks koordinaatide järgi saab asukoha ajavööndi määrata, lähima asustatud punkti leida (Tondi Tallinnas), ilmateadet lugeda (Pärnu), kõrgust määrata (GTOPO) jne.
Miks see geokodeering siis ette sattus? Aga selle abil on lihtne teha semantilist veebi, mis räägib erinevatest kohtadest. Näiteks reisiteemaline artikkel asulast X, mis on geokodeeritud, võib tänu asukohaga sidumisele sisaldada reisijale vajalikku automaatset lisainfot, mida semantilises veebis kuvada - artikli koordinaatidele lähimate kohtade pildid, majutusasutused, vaatamisväärsused, teed, Wikipedia artiklid, ilmateade, ajavöönd, kasutajad samas kommuunis, kes lähedal elavad jne jne. Seega geokodeering on hea võimalus automaatselt genereerida turismi-infot kindla geograafilise asukoha järgi.
15.8.08
Eesti kaugus hostinguparadiisist
Hakkasin uurima, palju pappi tahetakse siis veebi hoidmise ehk hostingu eest mõnes välismaises serveris. Mitte just Gruusia sündmuste pärast, aga oli vaja.
Kes ütles, et hosting on meil odav?
Võrdleme siis.
Zone.ee-st võtame kõige vingema paketi (III - 349 kr) ja Kanada päritolu Vistapages on üks näide Ameerikamaa hostingupakkujate tasemest. Vistapages.com pakub üht ja ainukest vingeimat paketti, kus on kõik sees.
Ja tõepoolest, KÕIK.
Võrdleme.
- Hind kuus - Zone 349 kr, VP 50 kr
- Kettamaht - Zone 10 GB, VP piiramatu
- andmeedastusmaht - Zone 100 GB, VP piiramatu
- e-posti aadresse - Zone 200, VP piiramatu
- Alamdomeene - Zone 30, VP piiramatu
- MySQL andmebaase - Zone 15, VP piiramatu
- FTP kasutajakontosid - Zone 46, VP piiramatu
jne jne jne.
Mitte, et ma Zonega rahul poleks. Olen küll. Ja enamasti rohkem pole vaja ka tavakasutajale, kui need Zone paketid. Aga hakkasin vaatama, et mis hinnaga siis umbes samasuguse paketi ka väljamaal saaks. Seega arenemisruumi on meil veel küll. Võiks öelda, et arenemisruumi on piiramatult. Või on siin mingi kaval äriline konks peidus?
13.8.08
Hongkonglased Baltimaades: muljed ja arvamused
Nii nagu meil hongkongi külalistega kokkulepe jäi, rääkisid nad pärast oma Balti-tuuri, mis siis Eesti, Läti ja Leedu nende jaoks pakkusid.
Turistidele on Eestil üks suur pidur: hinnad. Ligi 2-3 kordne hindade erinevus Eesti ja leedu vahel paneb paljud turistid just lõunasse sõitma, pealegi leedukatel on ka, mida näidata.
Aga nüüd siis järjest.
Edith Hongkongist oli uhke Pekingi olümpiamängude avamise pärast, kuna seal näidati palju olulist Hiina kultuurist: paberi tegemist, trükikunsti leiutamist, tulevärgi ajalugu, kalligraafiat ja palju muud.
Alustasid ametilt õpetajad oma tuuri Helsingist. Peatuti Tallinnas, Lahemaal, Kuressaares, Pärnus, Riias, Siguldas, Klaipedas, Palangas, Nidas, Kaunases, Trakais ja Vilniuses. Kõige enam meeldis Edithile Leedu, sest seal oli palju erinevaid vaatamisväärsusi ja hinnad olid turistile odavad.
Kõige rohkem Baltimaadest meeldis Nida poolsaar. Seal sai 5 päeva jooksul matkata, jalgrattaga sõita, ujuda ja kanuumatka teha. Inimesed küll põrnitsesid igal pool Aasia turiste ja arvasid, et niikuinii jaapanlased. Kanuumatkal kohtusid nad ka Kaunase perega, kes kutsus külla ja küpsetas leedupäraseid roogi.
Soovitused Eesti turismile on järgmised:
- laske hindu alla. kohe kõvasti
- tegelege rohkem turistiga. Küsige, pakkuge variante, soovitage
- rohkem human touchi. rääkige praeguste eestlaste (ja venelaste) elu-olust, tegemistest
- müüge ehedust. Kui on kallis ja pole luksust, siis tuleb luua müüt naturaalsusest, mis on hinnas.
12.8.08
Garmin Oregon GPS - peaaegu esimesed kogemused
Nii, nüüd on Garmon Oregon olnud mõnda aega garmini Colorado kõrval kasutusel ja saab asjast natuke juttu teha.
Teen lühidalt, sest pikemalt saab niikuinii lugeda juba järgmisest DIGI-st.
1. Ekraanil viipemenüüd ei tööta. Võiks ju olla? Navigeerimine üles-alla käib vaid nuppudest.
2. Puutetundlik ekraan on muidugi mitmeid kordi mugavam kui Colorado või GPSMAPi nupud. Välitingimustes on see ülikiire.
3. Ekraani servad tunduvad liiga kõrged – ilmselt selleks, et ekraan katki ei läheks? Puutetundlik on õrnem kui tavaline GPSi ekraan. Samas kõrged servad väldivad kriimustusi. Ekraani servadesse on ebamugav vajutada.
4. Oregonil on sisemine antenn, Coloradol ulatub aga antenn korpusest välja. Tubastes tingimustes oli juba näha: Colorado võtab kaks satti üles, Oregon mitte ühtegi...
5. Kompass: kalibreerides töötab, aga akusid vahetades kordub sama viga, nagu Coloradol: kalibreerimine unustatakse ära ja näitab suvalisse suunda. Ehk siis: magnetiline kompass on Oregonil täpselt sama kasutu kui Coloradol (vasakul)
6. Tekstisisestus: lõpuks ometi ka käsi-GPSil kiire ja lihtne ekraaniklaviatuuri abiga teksti sisestada. Erisümboleid on vähe.
7. Käivitus: Oregon poole kiirem kui Colorado. Ca 4-5 sekundiga on pilt ees.
8. WiFit ja Bluetoothi pole. Kuigi eestikeelses tõlkes on Wireless ekslikult WiFiks tõlgitud, pole see WiFi mitte, vaid endiselt Garmini oma ühildamatu standard traadita andmete edastuseks. Wireless-edastus Oregoni ja Colorado vahel töötab ja on superaeglane. Kuid oodake Garmin 500 ära. sellel käsi/auto hübriid-GPSil on kiire Bluetooth...
9. Ekraan on Coloradol parem ja selgem. Oregoni oma on tuhmim ja ilmselt puutetundliku kihi lisamise tõttu paistab klaas vähem läbi. Mingi tekstuur on ka ekraani peal näha...
10. Kaardi nihutamine – sõrmega tõmbad ekraanil. Siin on viipetundlikkus olemas...
11. Ekraanid: Coloradol on ülaservas alati igal ekraanil seadistamise nupp, Oregonil on see keerulisemaks tehtud: tulebs eadistuste menüüsse tagasi minna. Samas on Oregonil satelliitide ekraani lihtsam kätte saada põhimenüü alt kui Coloradol, kus peab kuskil Others menüüs kõige lõppu sobrama...
12. Automaatsed ajatsoonid – selleks on eraldi kaart salvestatud GPSi. Määrab koordinaatide järgi ajatsooni, kus asub ja muudab kella ise. Mugav. Ka näitab Oregon aega päikesetõusu või -loojanguni näidikute ekraanil:
13. Geocaching on taas paremaks läinud. Rohkem infot logide kohta korraga ekraanilt lugeda ja kui oled geocachingu rezhiimis, siis on kena loendur odomeetri lehel, mitu aaret oled juba leidnud. Seda saab nullida. Geocaching.com-ist aarete laadimine otse GPS-i töötab kenasti, Eesti kodukootud GPX-fail aga lülitab Oregoni samamoodi välja, nagu Coloradogi. Saab kasutada tavalise Waypointina aarete otsimist.
14. Träkid: saab erinevaid träkke erineva värviga kaardil näidata. Saab salvestada osa träkist (tegelikult sai ka varem, Coloradoga).
15. Kaart: Oregonil microSD peal, käib akude alla, seega ebamugavam kui Coloradol. Coloradol on mini-SD pesa, mis tähendab, et saab kasutada nii micro kui mini SD kaarte ja saab ilma akusid kiskumata kaardi sisse panna, seega mugavam on Colorado.
Välitest
Nagu alguses sai kahtlustatud, ongi Oregonil levi kehvem. All paar kaarti träkkidest Lasnamäe majade vahel.
punktiir - tegelik teekond
punane - Colorado GPS
roheline - Oregon GPS
Ilm oli äikese-eelselt paksult pilves ja levi kehv, sellises olukorras tulevad tundlikuma antenni ja parema tarkvara eelised paremini esile.
Lööme nüüd punktid kokku: Coloradol on neid selgelt vähem. Kui aga suurem täpsus teised puudused üles kaalub, siis on Colorado veel parem. Puutetundlik ekraan aga on Oregoni suurim ja võimsaim pluss - kasutajamugavuse poolest jääb Oregon peale.
Ajalugu: kuidas väiksemad suuremaid ründavad
1939. aastal, 31. augustil juhtus üks kummaline asi: Poola ründas Saksamaad. Justnagu.
Enne Nürnbergi protsessi ei teadnud keegi täpselt, mis seal tegelikult juhtus... oli 21 "intsidenti" Poola-Saksa piiril, mis jätsid mulje, et Poola on hakanud Saksamaad ründama. Ja sealt see lahti läkski. Eesti ajalehed kirjutasid, et meid see kõik ei puuduta üldse. Mõni aasta oli veel aega.
11.8.08
Venemaa toetab väikerahvaste iseseisvust
Venemaa tegi kannapöörde ja asus toetama kõiki väikerahvaid, kellel pole oma riiki. Oseedid, tsetseenid, marid, udmurdid, setod, karjalased, tsuktsid, tsuvassid, tuvad, tatarlased, aeg on oma riik teha. Venemaa ei kõhkle enam vahendite ja toe jagamises omariikluse loomisel.
10.8.08
Viru Folk Käsmus
Viru Folgist nagu blogid üsna vaikivad... mina ei vaiki, sest seekord ei mahtunud Viljandi Folgile ja sai hoopis Käsmusse mindud.
Võrdluses Viljandiga on esimene asi, mis silma torkab, rahulik õhkkond. Palju ruumi, suuremad vahemaad, vähem rahvast, trügimise ja sabade puudumine. Ongi parem. Tunglemine ja passimine nii peldiku-, söögi-, parkla- kui piletisabades nagu viimati paar aastat tagasi Viljandi folgil hakkaski ära tüütama. Ehkki Viljandis muidugi esinejatega on olukord rikkalikum ja eksootilisem.
Parkisin auto, kuhu juhatati, sain käepaela (millega erinevalt Viljandi Folgist pääseb tõesti igale poole) ja oligi pealaval kohe konsert. Liisi Koikson. Lausa hõredalt oli rahvast, aga kell ka alles 15:00. Mõned veel magasid, sest reedene programm lõppes viie paiku.
Merelahel tiirutas kahemastiline Blue Sirius, kust sai kontserti vaadata, binokliga oleks ka Meremuuseumi rannast pealaval esinejate nägusid näinud (meremuuseumi rahvast pealava juurest seletas küll). Ja velorikshad vedasid laisemaid küla ühest otsast teise. Hoburakend ka.
5 minutit enne 16 polnud aga metsalaval veel mitte kedagi. Ei rahvast, ei publikut. Kolm inimnest istusid ja diisel podises elektrit toota lava taga. Minnes tagasi Lainelasse, kus pealava asus, aga hakkasid alles rahvaste hordid metsalavale liikuma. Soomlasi paistis seas. Peale pealava kontserti vahetati alles lava ja kava oligi niimoodi, et ega väga palju asju korraga ei toimunudki. Sai rahulikult ühe esineja juurest teise juurde jalutada.
Võrreldes Viljandiga on sotsiaalvõrgustiku osa Viru Folgil muidugi kehvem. Viljandis on kõik kohal, justnagu Õllesummeri slogan. Seal näed väga palju tuttavaid ära. Viru Folgil ei näe. On vaid üksikud tuttavad kohal. Näiteks mõned, kes vaikselt pagasnikust veini tinistavad ja mõtlevad, kas kontserdile ka minna :)
Aga kui keegi on Viru Folgil kohal, siis on raske teda ära kaotada. Ühel peatänaval lõpuks ikka kokku saadakse.
Toiduga oli nii nagu igal pool avalike ürituste toitlustusel ja nagu majandusseisakus Eestiski praegu: hinnad kallimaks läinud ja kvaliteet kehvemaks, portsud väiksemaks. Seekord sai siis 80 krooni eest sasliki, kus 1(!) lihatükk, supilusikatäis veidi tooreks jäänud praekartuleid ja teelusikatäis kurki ja teine tomatit.
Muidu aga võis endale käsitööesemeid osta üsna suure valiku hulgast. Pealava lähedal oli käsitöötänav lausa. Hinnanäide: parmupill 50.-
Uskumatu on aga see, kuidas üks küla üksmeelselt asja korraldatud sai. Sest ega sellist suurüritust külarahva nõusolekuta ju ei pea. Puudub info, kui palju selle nimel korraldajad võitlema pidid ja inimesi nõusse meelitama, aga lõpptulemus oli kena - üle küla mitmed esinemiskohad, parklad inimeste heinamaadel ja väravate taga, müügikohad, WC-d, kõike külluses. Pileteid müüdi läbi rahvamaja veranda eest ära võetud aknaruudu. Külarahvas, kes melule lähemal elas, avas oma aiaväravas ka ise improviseeritud lette: kes oli dzinnipurgid ritta ladunud, kes meremehesärgid, kes kala ja kes savipotid.
Õhtul esines veel ka Rajacas. Avantüür, mis läks riski peale välja. Sest keegi ju ei tea, kuidas praeguse aja inimene nõuka-aja nalju vastu võtab või neist aru saab. Ega 100% kõigest ei saanudki, aga muhedat juttu ja vanu laule jätkus rohkem kui tunniks, nii et vahepeal jõudis ka Vägilaste kontserdil ära käia.
Vägilased, kui meenutada nende esinemisi Viljandis, olid ka Käsmus ülipopulaarsed ja just nende ajal läks publiku seas lahti üks karglemine ja trall. Ringmängud ja asjad. Pidu löödi käima. Lõpetuseks meenutati ka sündmusi Gruusias ja mängiti üks lugu grusiinide toetuseks. Vägilaste esimene plaat "Väga ilusad" oli mul autos kaasas kah, seesama, mis "Teeme Ära 2008" koristuse ajal metsast leidsime plaadivirnast. Sealt esimeselt plaadilt mängiti ka mõni lugu, kuna sealt oldi võetud mõni tanstupeo kavva ja rahvas ei laskvat ilma nende lugudeta enam Vägilasi kunagiu minema.
Viru Folk on jah mõõtmatult väiksem kui Viljandi Folk, aga sellevõrra hubasem. Tasub tulla oma hea seltskonnaga, jätta auto eemale parklasse, võtta öömajaks üks lugematutest puhkekohtadest Käsmus või valida ametlik telkimisplats ja kammerlikke üritusi jätkub lisaks suurtele kontsertidele ööpäev läbi.
Näiteks võrreldes Käsmu Merepäevadega on Folk ikka hoopis mõnusam üritus. Merepäevadel ummistasid sziibid ja närvilised autojuhid kogu Käsmu liikluse, parkisid kuhu juhtus ja närvitsesid niisama. Folgi ajal olid autod asula servas parklas. Ei mingit "treppi" sõitmist. Ja tundus, et närvilisust oli hoopis vähem.
Pühapäevased esinejad on sellised:
- Chalice & Jürmo Eespere
- Astrid Böning & sõbrad
- Ensemble 96 (Nor)
- Kiritöö
- Suisapäisa
- Pohjannaula (Fin)
- Jääboiler
- Metsalava
- Zetod & Tsibihärbläseq
- Marko Matvere & VLÜ
- jt
9.8.08
Padise kloostri viimased päevad
Viimastel päevadel nägi Padise klooster, Vasalemma, Ämari ja nende kohtade ümbrus välja selline.
Tegemist on väga vanade asulakohtade ja kaubateede ristmikega.
Sõber Aarne Ruben, ajalookirjanik, hakkas peale seda matka lausa blogima. Jõudu.
Mis me siis nägime?
Ega miskit maailmaturismi mõistes põrutavat polnudki. Või kui, siis ainult natuke. Enda jaoks oli kõige põnevam hetk Vasalemma jõe forsseerimine. Aga sellest hiljem.
Alustasime Padise kloostrist, kus Aarnel oli asju uurida. Sellest ta kirjutab ise lähemalt. Padise mõis sealsamas kõrval hakkab viimast lihvi saama seal, kloostri lõunakülge oli ka taastatud veidi ja suures kirikusaalis oli kontserte peetud ning aknad kinni kaetud.
Käisime ka ära Padise linnamäel, mis kloostri taga alati turistidele märkamatuks jääb, sest sildid linnus ja klooster aetakse tihti segi. Padise poe juurest viib uhiuus asfalt linnuse parkla juurde, siis natuke vantsimist mööda muistsete eestlaste rada linnuseväravani, mida enam muidugi pole. Ajalookirjanik arvas, et linnuseväravas võis olla valvur, kes küsis teeliselt, mis asja oli ja kuskil all lohus ootasid metsikud karud. Et kui on paha teeline, siis saab nahka panna. Sellised uitmõtted siis.
Vasalemmas näis olevat vaid üks pood - Liiva pood, ühe eramaja taga-aias. Sealt väljusid kaks rämedalt purjus tüüpi, nii et meidki vaadati veidi umbusklikult oma matkariietes peale sisenemist. Perepood vms oli küll üsna kallis, aga aedlinna elanikud ei pidanud vähemalt sõitma autoga kuhugi Padise või Keila poole esmatarbekaupu ostma.
Jalgsimatk aga sai alguse, nagu Elektriraudtee soovitas, Vasalemma raudteejaamast, mis pidi olema ainus ajalooline hoone Vasalemmas (loss jääb asulast juba välja, veskikülasse). Tegelikult oli lähiajaloost meenutada veel üks ajalooline koht - Vasalemma karjääriringrada, kus kunagi sai suviti LADAde ja Mossede rallisid vaatamas, jala lähedalasuvast külast. Ringrada oli alles ja karjäär ujutav. Tegime seal Harju Ekspressi lugemise peatuse. Leht nagu 90ndate alguses, aga kohalikud uudised paberil kõik sees, kes Kalev meedia portaali netist lugeda ei saa. Aga huvitavam osa on muidugi kohalikud kuulutused. Aarne helistas ka ühele piiramatut teenimisvõimalust pakkuvale ja sai teada, et töö seisneb arvutiga info jagamises. Ülejäänu selgub kohapeal. Mis see siis on - spämmimine?
Teel Vasalemma lossi juurde avastasime raudtee, mis oli põldmarju paksult täis, kes moosi tahab, korjaku:
Äärmiselt ohtlik on Vasalemma aedlinna kooliga ühendav maantee, arvatavasti seda teed pidi peavad ka lapsed kooli käima. Sillal on poole meetri laiune "kanal" jalakäijatele, kus lögasel ajal puhtalt läbi ei pääse vist. Jalgtee oleks seal küll eluliselt vajalik.
Mõisa üks suuremaid vaatamisväärsusi on aga see hämar allee ja lähedalasuv kirjaniku mälestusmärk:
Kirjanik Julius Oro õpetas siin (ja elas ilmselt kuskil Ämari kandis). Spekuleerisime tema saatuse üle ja Aarne arvas, et võimalik, et ka see kirjanik represseeriti. Aga rohkem ei julgenud spekuleerida. Meenutasime tema kuulsat lasteraamatut "Muna", mis nõukogude ajal siiski põlu all polnud, sest me mõlemad olime seda lugenud ja oli omal ajal üks lastekirjanduse raudvara. Noh see lugu, kus tüdrukul oli muna ja vares selle ära röövis.
Loid turismihooaja tipp oli ka saabunud: lossi hoovis valmistasid lõunasööki kaks välisturistidest rattamatkajat, vasemal:
Tegelikult oli rattamatkajaid veel, terve parv saabus meile vastu kuskil Padise kandis, tulid vist kella 11se Vasalemma rongi pealt.
Ämari tee ääres, kus me liikusime, et lõigata Elektriraudtee soovitatud rada lühemaks, polnud aga midagi muud huvitavat peale mitmesuguste siltide, näiteks see tellis siin:
Vaikne ja rahulik Ämari elas aga oma elu, männimetsa all idüllilises looduses:
Samal ajal SMSiti ka Gruusia sõjast. Et pommitati Gruusia lennuväebaasi. Eesti lennuväebaas oli meist siis mõne km kaugusel.
Ämari tuntuim monument, lennuk puki otsas oli aga läinud - vist vanarauaks:
Monumenti palistanud majad aga olid läinud killustikuks.
Tundub, et kaabel-TV firmad pole 800 inimesega asulasse ka tahtnud oma kaableid vedada, aga idakanalid tulevad igaühele taevast niigi kätte:
Ämarist üle jõe tagasiteed otsides aga usaldasime GPSi rohkem kui Elektriraudtee kaarti ja läksime natuke alt. Aga mitte palju. Nimelt näitas kaart, et üle jõe läheb selline tee:
Vaevumärgatav rada põllul viis jõe kõrvalharuni, mis oli kivise põhjaga ja läks Vasalemma jõeni välja (ilmselt kunagine hobusetee). Olime jõudnud Ed Börnhöhe "Tasuja" radadele.
Aarne forsseeris jõe kaks korda ja olimegi vastaskaldal, Allika turismitalu külje all. Raudteejaamani 3,6 km. Ehk siis matk juba peaaegu läbi.
Kuid raudteejaama jõudes oli meil veel üks missioon. Aarne tahtis ära näha silla Munalaskmes, kus Viktor Kingissepp olevat kohtunud oma seltsimeestega.
Mis sillad sel ajal olid, seda me ei tea, aga praegu oli maanteesild selline:
Ja üks teine sild, ka Munalaskme külas, aga mõisast natuke eemal. Üks koloriitsemaid Eestis, kuuludes pigem kuhugi Kagu-Aasiasse kui Harjumaale, valmistatud kaablipoolide otstest:
Nüüd aga Käsmusse... varsti siis uudised sealt, akrediteeritud blogijana..
Tellimine:
Postitused (Atom)