Geokodeerimine - mis see on

Geokodeerimine on huvitav asi. Natuke sarnane geotagimisega, millest oleme rääkinud, aga võimsam.

Tegelikult on geotagimine ehk meediale asukoha koordinaatide lisamine üks geokodeerimise osasid. nagu ütleb Wikipedia, ongi geokodeerimine erinevate objektide geograafiline märgistamine koordinaatidega. Geokodeerida saab pilte, videoid, artikleid, IP aadresse, külasid, tänavanimesid, vaatamisväärsusi, ükskõik mida, mille kohta saab küsida kus?

Lihtne näide tagurpidi geokodeerimisest: mul on koordinaadid põhjalaiuse ja idapikkusega, ma tahan teada, mis on selle koha n.ö lähim postiaadress. See on natuke keerulisem kui lihtsalt geokodeerimine, kus objektidele kinnistatakse nende geograafiline asukoht.

Tuleb kasutada mõnda ülemaailmset aadresside geokodeeringu süsteemi. Neid pakuvad paljud, näiteks Google, Microsoft, Yahoo! ja muidugi ka igas riigis rahvusliku geokodeerimise süsteemi tegijad, nagu Regio ja EO MAP Eestis.

Superhea proovimiseks, mis geokodeerijad suudavad, on GPSVisualizeri tasuta geokodeeringu teenus. Sisestades sinna Liimi 1, Tallinn, antakse koordinaatideks

N59°25.25316, E024°41.70342

Google Mapsi kaardil (C) näeb see välja nii:

Liimi 1 on see suur maja punase õhupalli all. Töötab tõesti. Geokodeeritud objekte, mille nimes sõna Tallinn, leiab selle otsinguga.

Teistpidi - koordinaatide järgi millegi lähima leidmist pakub näiteks Google. Kuid on ka teisi pakkujaid. Näiteks Geonames.org pakub skripti, millega leiab koordinaatidele lähimad Wikipedia artiklid. Võtame koordinaadi N59 ja E24 ehk koordinaatide ristumispunkti Risti asula lähedal Läänemaal. Geonames.org XML kodeering väljastab sellise tulemuse (URL kujul http://ws.geonames.org/findNearbyWikipedia?lat=59&lng=24). XMList võib lugeda, et lähimad Wikipedia artiklid on Nissi ja Padise vallast ning Ämari õhujõudude baasist. Samamoodi võib leida koordinaatidele lähimaid Panoramio fotosid.

Mis veel? Näiteks koordinaatide järgi saab asukoha ajavööndi määrata, lähima asustatud punkti leida (Tondi Tallinnas), ilmateadet lugeda (Pärnu), kõrgust määrata (GTOPO) jne.

Miks see geokodeering siis ette sattus? Aga selle abil on lihtne teha semantilist veebi, mis räägib erinevatest kohtadest. Näiteks reisiteemaline artikkel asulast X, mis on geokodeeritud, võib tänu asukohaga sidumisele sisaldada reisijale vajalikku automaatset lisainfot, mida semantilises veebis kuvada - artikli koordinaatidele lähimate kohtade pildid, majutusasutused, vaatamisväärsused, teed, Wikipedia artiklid, ilmateade, ajavöönd, kasutajad samas kommuunis, kes lähedal elavad jne jne. Seega geokodeering on hea võimalus automaatselt genereerida turismi-infot kindla geograafilise asukoha järgi.