Tundub, et niisama teksades hiinlastega kohtuma minna ei saagi. Nädalavahetus kulub seekord kohaliku ärikombestiku pähetuupimiseks. Õnneks saadeti instruktsioon.
No näiteks:
- Range riietus - lips ja (pigem) tume ülikond on Hiinas ärikohtumisel absoluutselt vajalik. Muidu ei võeta tõsiselt.
- Kohtumisele tuleb saabuda pigem varem kui hiljem, hiinlased tunnevad kella hästi.
- Kohtub president presidendiga, osakonnajuhataja osakonnajuhatajaga – seda järgitakse väga täpselt, et vastane oleks võrdne ja mitte madalam. Nii et kohtumised saavad olema presidentidega...
- Äriline õhtusöök. Alkoholi toidu kõrvale ei jooda, vaid on toostid (baijiu - 56 kraadine). Peoperemees ja peakülaline võtavad kõige kangemat napsu, teised võivad valida (kas eelistatakse õlut-veini kuni teeni välja - aga siis peab selle juurde jääma, nõrgemalt kangemale üle ei minda).
- Riisist TULEB KEELDUDA – riisi pidulikul söögiajal ei pakuta, aga reeglina mingil hetkel küsitakse, kas tuua lauale ka riisi. Ettevaatust, see on lõks! Vastata tuleb „ei“ , sest kui riisi tahta, siis tähendab see, et toit oli kehv, kõht jäi tühjaks ning see on halb signaal võõrustajale. Kokk tagakambris võib veel depressiooni langeda...
Hotelli nimi tuleb hieroglüüfides välja trükkida ja kohalikke yüääne kotiga kaasa võtta, sest kaardiga maksta igal pool ei saa. Hotellis on traadiga võrk, WiFit pigem pole, traadi otsast Internett tuleb tasuliselt ja Hiinas seda ka tsenseeritakse.
Kui keegi omab head ideed, millega hiinlasi turistidena Eestisse meelitada, kirjutagu julgelt. Rakendan praktikasse, proovides mustas ülikonnas riisist keelduda...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar