Oktoobrikuumuses Detsembrikuumusest

Suviselt soe oktoober, rahvas koguneb palavasse suhkrujoogiplazasse esilinastusele. Õues on oktoobri lõpus 15 kraadi sooja.

Detsembrikuumuse filmimisel oli ka liiga kuum, et talviseid stseene pidi vanalinnas lavastama tuletõrjevahuga lund imiteerides. Sattusin ise telegraafi ette võtetele vaatama. Mingi sarnasus oli filmimisel tekkinud ka pronksiööga, või nagu filmi produtsent ütles, oli aprillimässu stsenaarium osaliselt Detsembrikuumuse stsenaariumist maha kirjutatud.

Aga film ise on jälle vaid eestlastele mõeldud. Välismaalasele, kes ajalugu eriti ei tunne, kipub asi segaseks jääma. Jah, oli võimsaid stseene, mis mõjusid. Väga hea heli. Suurel ekraanil hästi mõjuvad paatoslikud stseenid. Algas ka paljutõotavalt. Aga palju asju jäi ikkagi segaseks. Arvatavasti oleks pidanud läbi lugema esilinastusel punase vaiba kõrval müüdud raamatu, mis detsembrimässu lähemalt lahkab. Sinna kirjutanud kirjanik Ruben seletas kõrvalistmelt asja natuke lahti, aga film ise täit ülevaadet ei andnud, mis toimus.

Pagari (Ain Lutsepp) vastupanustseen oli emotsionaalne kõigi jaoks. Oli ülevad hetki. Kindral Põderi roll oli justnagu spetsiaalselt Tõnu Kargule kirjutatud (jälle?). Kindralist sai vanakoolimehe stereotüüp. Aga miks kaitseministeeriumi garnisonis olid venelased, kes korra pidid ka leitnandile ütlema, et mässajad pole venelased, hoopis nemad on venelased, sellest ei saanud jälle aru. Jah, madal kultuuritase. Keegi kunagi ütles, et kui oskad vaid inglise keelt võõrkeelena ja rohkem ei midagi, siis mis kultuursusest me räägime.