Reisijututubloog

Hakkame lõpetama

2008-11-29T23:10:00.001+02:00

Ekstreemolukord kestab

2008-11-27T22:38:00.001+02:00

Tegijal juhtub, lumeolud olid ekstreemsed. Ja mitte ainult ei olnud, erakordselt rasked ilmastikutingimused kestavad edasi, sest vihma ju sajab. Mille muuga seletada seda, et kõik tublilt tööd rassinud tänavapuhastusfirmad nüüd halvatud on. Kõik tänavad, mis jäid puhastamata, on endiselt täiesti puhastamata. Kõnniteedest ei maksa unistadagi.

MIKS tänavakoristajad nüüd enam midagi lahti ei lükka, kui "looduskatastroofi" ajal jäid osad teed lahti lükkamata? Miks nendel raha taskus, aga jalakäijad peavad sumpama lögas edasi? Kui kaua see ekstreemolukord kestab? Millal ilm "tavaliseks" läheb ja hakatakse uuesti tänavaid puhastama? Kas esimeste võilillede tärgates?

Samal ajal Vantaas, kus sadas samamoodi tormiga lund, oli võimalik lahtilükatud rattateel sõita.

Pilte looduskatastroofist, mis endiselt kestab, 6 päeva pärast saju algust. Vahet pole, kas lume- või vihmasaju.

Shanghai-Helsingi-Tallinn

2008-11-25T23:32:00.001+02:00

Märkmeid enda jaoks.

Shanghais avastasime tagasiteel Interneti - tasuta WiFi - seda ei kohta just igal pool, kui oled Hiinas. Lennujaama WiFis olid kinni keeratud MSN ja mõned veebisaidid, aga ühendus oli täitsa käbe.

Isegi lennujaamas olid kaubad meie mõistes suhteliselt odavad, näiteks teeserviisid ikka veel kõigest mõnedsajad kroonid.

Helsingis maandusime ka probleemideta, aga edasi läks jama lahti. Jooksime Tallinna lennule, saime isegi peale, lendasime Tallinna kohale ja piloot teatas, et kuigi Tallinnas on sama kehvad lumeolud kui Vantaal, pole võimalik maanduda libeda ja puhastamata maandumisraja tõttu. Peale pooletunnist tiirutamist linna kohal pöördusime Vantaale tagasi. Seal helistas mutike tagantreast oma pojukesele, kes oli üritanud vastu tulla, kuid auto hüljanud kuskil Ülemiste ristmiku kandis, kuna läbimatu oli riigi maantee nr 2 ja seda pealinna kesklinnast rahvusvahelisse lennujaama viival lõigul! See tähendab, et õhukese riigi infrastruktuur oli Tallinnas kokku kukkunud, sest kus veel peaks tee puhtana hoidma kui mõnekilomeetrisel kesklinna-lennuvälja lõigul.

Kuid peagi muutus ka Vantaa lennujaama tabloo punaseks:

Juba terve päeva olid Tallinna lennud kuhjunud ja meiegi oma jäeti ära. Finncomm on see firma, mis opereerib Tallinna lende ja nende asjaajamine torkas silma erakordse saamatusega. Info puudus, seda ei jagatud kõigile (pomiseti vaid lähedalseisjatele ehk millegi teadasaamiseks oleks pidanud küünarnukkidega teed rajama) kuid need infole lähedale trügijad olid ikkagi pärast samasuguses teadmatuses. Kokku saime kaks korda hüvituseks talonge ja käisime kolm korda kohal "infot" kuulamas, ainuke info oli, et midagi pole veel teada.

Osa meist läks Finnairi check-inni ja nõudis sealt omale asenduslennu piletid, mis broneeriti Finnairi boksist Finncommi lendudele. Finncommi infot kuulama tagasi minnes selgus, et Finncomm ise pole mingeid broneeringuid teinud ja ei tea, kas ja millal saab üldse. Lubati öösel helistada. Hotellikohti oli leitud kokku viis ja need viis jagati lähedal seisnud perekonnale. Ülejäänutel soovitati oodata. Veel aktiivsemad olid läinud vahepeal esimesse terminaali Finncommi Checkinni ja sealt saanud hotellikohad teistesse hotellidesse. Finncommi tädid Gate´i juures said ka lõpuks faksid ja meid majutati vastu ööd mujale ära. Kohvrid pidid meid ootama Gate 24 juures, aga seal valitses kottidest ummistunud pakihoiu kaos: terve päeva Tallinna-lendude kotid kuhjusid ja infost öeldi, et pole lootustki midagi kätte saada, hea, kui kott homme järele lendab millalgi.

Hotell (Pilootti) oli nagu lennujaama hotell ikka - spartalik, aga puhas-korras ja soe. Hommikusöök korralik. Soome TV uudistes näidati eelmisel päeval lennujaamas liikunud võttegrupi uudist kaosest lennujaamas.

Esmaspäeva hommik Vantaal oli aga rahulik, esimesed lennud Tallinnagi olid juba väljunud ja sabasid turvakontrollis polnud. Siis aga hakkas edasilükkamine - kokku umbes kolm korda, jälle sai kupongide eest hüvitussööki lennujaama söögikohtades. Teise päeva pärastlõunal lasti meid aga lõpuks lennukisse ja olimegi 20 minuti pärast Tallinnas. Lumetormist oli möödunud ligi 3 päeva.

Kokkukukkunud infrastruktuuriga pealinnas taksod sõitsid ja lennujaama pääses ka, kuid näiteks Peterburi tee algus oli nii kitsalt lahti, et poolteist autot mahtusid kõrvuti, Pae tänav oli ikka veel täiesti lumes ning bussid sõitsid otse Võidujooksu tänavat pidi, sest Paekaare tänavat pidi kvartalisse sisse sõita ei saanud. Võib-olla kuskil kesklinnas oli ka mõni teejupp lagedaks lükatud. Aga need targad, kes džiibid olid endale kunagi ostnud, muidugi õhkasid uhkusest ja aitasid teisigi. Õhuke riik, paks eraomanik (või ametnik). Ja riik läheb aina õhukesemaks, ametnikud paksemaks.

Shanghai.

Selleks korraks boks jälle suletud

2008-11-24T19:35:00.003+02:00

Reisijututoa "boks" Shanghai ekspol siis selleks korraks suletud. Äkki on paari aasta pärast kasu ka :)

Varsti tuleb Reisijutud.com-is Hiina Eri, püsi lainel!

Shanghais - 2025. aasta mõjukaima riigi äripealinnas

2008-11-21T17:29:00.004+02:00

Suvalisi mõtteid esimesest Hiinasse satumisest.

Esimest korda Hiinasse saabumine on shokk. Sudu, meeletud lagendikud täis linnu, rahvamassid, kohutav liiklus. Aga hiljem hakkab palju asju juba meeldima.

Viisa-ametnik laseb liigsete küsimusteta läbi, kusjuures tema kõrval plingib kogu aeg armatuurlaud, kus palutakse vastata, kas teenindus on piisavalt sõbralik, piisavalt kiire ja piisavalt täpne.

Taksonduses on aasiapärast sekeldamist - enne, kui taksopeatusse jõuad, on ammu platsis taksohangeldajad ja pakuvad näiteks neljasele grupile sõitu linna mikrobussis 400 yüaani eest. takso ise muidu maksab poole vähem.

Takso ei saa aru ei eurooplase hääldusest ega kirjutatud nimest. Vaja on hotell hieroglüüfides esitada, siis on lootust.

Maksta tuleb sulas.

Liiklus on hullumeelne. Mitte kunagi ei tohi sõiduteele astuda lootuses, et lähenev auto kiirust maha võtab, et jalakäija üle saaks. vastupidi - kui oled ülekäigurajal keset teed jõudnud, vilgutatakse tulesid ja signaalitatakse, et ära nüüd ette astu.

Lisaks võib auto ette jääda ka punase tule ajal (autodele), kui jalakäijatel põleb roheline. Vahele trügitakse julmalt, niipea kui trügija autonina on trügitavast natuke eespool.

Kui eurooplane tahab midagi süsteemivälist, näiteks jupikaupa arveldamist, siis teenindaja loogiline tegevus seiskub, Nad ei taha reeglitest välja minna.

Olukord Interetiga on vahelduv. Heades hotellides on numbritoas LAN, mis tuleb administraatoril eraldi sisse lülitada. Fuajeedes on vahest WiFi.

Mujal on levinud võrk CTC WiFi, kuid sinna sisse logida ei saa - visatase kohe välja. Starbucksi läheduses võib aga nettipääs õnnestuda - üks Starbucks on Orient Toweri juures natuke jõe poole minna.

Orient Toweris piisab teise kerasse minekust, sest kolmandast enam vaade eriti ei erinegi (samamoodi nagu Eiffeli tornis) - teine kera on isegi juba piisavalt kõrgel. Pilet 100 raha, kolmandasse kerasse minnes 135 raha.

Üle jõe jala ei saagi, või nagu kohalikud ütlevad, on see ülimalt ebamugav. Mugavam on metroo - 1 peatus, 3 raha. Metroojaamades on automaadid, tädid ei oska välismaalasega midagi peale hakata. Automaadid on aga ka ingliskeelsed ja väga lihtsad.

Metroorongis trügitakse üsna halastamatult. Eriti tipptunni ajal.

Süüa maksab rahvastatud kohtades - seal on normaalsed hinnad ja normaalne söök. Sõimegi ühes nurgapealses kiirkohas - tellimisega on ka seal lihtne, näitad toidule ja siis sõrmedega, mitut tahad. raha tuleb maksta kohe. Kui hiljem juurde tellid, siis ka raha kohe kätte.

60 krooni eest saab söönuks küll.

Igal pool kaubatänavatel on tegelased, kes müüvad võlts-Rolexeid ja võlts-iPhone'isid. Proovisime ühega õnne - tuli kuhugi kohale sõita, selgus. Ei hakanud katsetama.

Erinevalt Tuneesia ja Türgi pealekäijatest piisab hiinlasele tavaliselt ühest korrast, kui ütled, et ei taha - ta ei tule nagu uni uuesti peale käima.

16 miljoni elanikuga hiigellinna metroo kulgeb 30-40 km linna alt ühele ja teisele poole, selline suur pindala tähendab, et igale poole metrooga ei jõuagi, eriti öörelinnas. Tipptunni ajal voorivad agulites metroorongist tööliste hordid mööda kõnniteid kodude poole. Sellegipoolest ei lase autd neid kuskil vahele, rahvas silkab ise autode vahelt läbi kui saab.

Tervishoid on Hiinas kallis. Õppimine ka. Aga õpivad nad hirmsasti. Mõnikord käivad tööl ja samal ajal õpivad. Tudengid on väga püüdlikud, eriti naissoost. Kõik uus asi talletatakse oma elektronmärkmikesse. Ja natukese aja pärast korratakse üle ja jäetakse meelde.

Suitsetatakse igal pool. Ka hotellides.

Messil nänni eriti ei jagata. Näha oli, mis siis juhtus - messiboks laastati lihtsalt ära.

Eesti messiboks võttis siiski riski ja pakkus näksi ja vanatallinna-shampuse segu.

BBC andmetel on Hiina 2025. aastal kõige mõjukam riik. Järgnevad India ja Venemaa.

Enne jäätumist

2008-11-16T23:03:00.001+02:00

Enne looduse (ja majanduse) jäätumist mõned lingid.

Nii iseendale kui teistele (nendele vähemalt kümnele külastajale päevas, kes seda blogi siin loevad).

SHANGHAI SPRING INTERNATIONAL TRAVEL SERVICE - asutatud 1981. aastal, 2000 töötajat. Tõeliselt suur turismiagentuur, nende kodulehe andmetel alates 1994. aastast valitud ka igal aastal parimaks. Esimene turismifirma Hiinas, mis omab tsarterlennufirmat - Spring Airlines. Kes teab, äkki teevad mõne lennu ka Läänemere äärde tulevikus. Nad kasutavad ka Skype´i :)

http://www.ecotourism.org.cn/ - mul see leht küll ei avane...

BJITS-BEIJING JINGTIE INTERNATIONAL TRAVEL SERVICE - ega ei avane ka see link...

CENTER FOR RURAL DEVELOPMENT AND EDUCATION AWARENESS - midagi Nepalist. Kahtlane, kas nad Eestisse tuleksid (eksootikana oleks meil pakkuda väga lame maa ja madalad soised alad), kuid eestlasi sinna saata õnnestuks ikka.

ANHUI CHINA TRAVEL SERVICE - hiinakeelne lehekülg. Siiski on teada, et tegeletakse sise- ja välisturismiga ning otsitakse partnereid EU-st.

DUN HUANG INTERNATIONAL TRAVEL SERVICE - ei avane ka nende koduleht ingliskeelsena, kuid teada on, et firma loodi 1979. aastal ja tegutseb edukalt siiamaani sise- ja välisturismis ning loodab areneda Euroopa Liidu suunal edasi, saates hiinlasi Euroopasse ja võttes eurooplasi vastu Hiinas.

SICHUAN CHINA YOUTH TRAVEL SERVICE - hiinakeelse leheküljega. Google Translator annab siiski teada, et tegemist on (jah, nagu nimigi ütleb) Hiina noorte turismiorganisatsiooniga, aga ega muud ei selgugi palju. Põhisihtkohad jäävad Aasiasse, ehk tuleb kohtumise järel EL-i delegatsiooniga muutusi ka. Huvitav, kui ontlikud on Hiina õpilased vaheajareisidel?

CHINA TRAVEL INTERNATIONAL LTD - väga popi .travel lõpuga domeeni valinud, mis on ka ingliskeelse osaga. Sealt võib lugeda, et firma pärineb Hongkongist ning üks suurimaid Hiinas, tegeledes rahvusvahelise turismiga.

TIANJIN CLASSICAL HOLIDAY INTERNATIONAL TRAVEL SERVICE - .mobi lõpuga domeen? Mobiilile mõeldud veebist saab broneerida (vist) lende otse mobiililt ja vaadata aegu. Guugeldamine andis tulemuseks, et ettevõte kuulub TOP5 rahvusvahelise Hiina turismifirma hulka. Kõlab paljutõotavalt.

CAMBODIA COMMUNITY BASED ECO TOURISM NETWORK - Cambodzha ökoturismi ühendus, mis propageerib turistide suhtlust kohalikega ja vastastikust kasu turismist. Ehk siis mõte on selles, et Angkor Wat pole ainus, mille pärast sinna riiki reisida. galeriist on näha, et metsikutes dzhunglikülades saab turist veetud kaherattalise kaarikuga ja terve küla on häppi.

BEIJING SUCCESSFUL TOUR INTERNATIONAL TRAVEL SERVICE CO., LTD (BSTITS) - nad on tegelenud Venemaaga. Sellepärast ehk ka nende huvi Eesti vastu.

HOI AN TRAVEL - ainuke kohtumine vietnamlastega. Vähemalt on neil korralik ingliskeelne kodulehekülg, mida enamusel Hiina turismifirmadel pole. Sisendab lootust. Tegemist on Keskmaa juhtiva turismiettevõttega, mis organiseerib majutust ja transporti. Kodulehel pakutakse lihtsat Vietnami tuuriplaneerijat - väga minimalistlik, kuid täielikult "puhta lehena" saabuvale turistile annab esimesed pidepunktid kätte.

Need on siis Reisijututoa kohtumised Aasia turismimessil eesmärgiga loodusturiste Läänemere äärde meelitada. Ja vastupidi - hiinlastel on plaanis oma miljardilisse riiki pooleteistmiljonilise riigi rahvast mõned ehk ikka kohale meelitada. Kui kellelgi on häid ideid, mis sealt pärit turiste siin meelitaks, andke aga teada. Suvel külas käinud hongkongi turistid andsid teada, et hiinlastel on ettekujutus Eestist kui odavast Euroopa riigist euroopalike vaatamisväärsustega (ja natuke Venemaad ka), kuid tegelikult on eesti nende jaoks väga kallis. Pole ka ime - Shanghai näiteks on üks odavamaid suurlinnu maailmas, olles muust Hiinast siiski kallim.

Mis siis toimub? China International Travel Mart ehk midagi samasugust, nagu USA-s Pow Wow. Toimub Shanghai New International Expo Centeris (SNIEC), mille on muide ehitanud Deutche messe AG.

Väljas sajab. Aga homme pidi talv hakkama, siis võib ju igaks juhuks mõned novembri keskpaiga poolsuvised pildid +11kraadises Kadriorus avaldada:

Hiina ärikultuur

2008-11-15T00:44:00.001+02:00

Tundub, et niisama teksades hiinlastega kohtuma minna ei saagi. Nädalavahetus kulub seekord kohaliku ärikombestiku pähetuupimiseks. Õnneks saadeti instruktsioon.

No näiteks:

Range riietus - lips ja (pigem) tume ülikond on Hiinas ärikohtumisel absoluutselt vajalik. Muidu ei võeta tõsiselt.
Kohtumisele tuleb saabuda pigem varem kui hiljem, hiinlased tunnevad kella hästi.
Kohtub president presidendiga, osakonnajuhataja osakonnajuhatajaga – seda järgitakse väga täpselt, et vastane oleks võrdne ja mitte madalam. Nii et kohtumised saavad olema presidentidega...
Äriline õhtusöök. Alkoholi toidu kõrvale ei jooda, vaid on toostid (baijiu - 56 kraadine). Peoperemees ja peakülaline võtavad kõige kangemat napsu, teised võivad valida (kas eelistatakse õlut-veini kuni teeni välja - aga siis peab selle juurde jääma, nõrgemalt kangemale üle ei minda).
Riisist TULEB KEELDUDA – riisi pidulikul söögiajal ei pakuta, aga reeglina mingil hetkel küsitakse, kas tuua lauale ka riisi. Ettevaatust, see on lõks! Vastata tuleb „ei“ , sest kui riisi tahta, siis tähendab see, et toit oli kehv, kõht jäi tühjaks ning see on halb signaal võõrustajale. Kokk tagakambris võib veel depressiooni langeda...

Hotelli nimi tuleb hieroglüüfides välja trükkida ja kohalikke yüääne kotiga kaasa võtta, sest kaardiga maksta igal pool ei saa. Hotellis on traadiga võrk, WiFit pigem pole, traadi otsast Internett tuleb tasuliselt ja Hiinas seda ka tsenseeritakse.

Kui keegi omab head ideed, millega hiinlasi turistidena Eestisse meelitada, kirjutagu julgelt. Rakendan praktikasse, proovides mustas ülikonnas riisist keelduda...

Kolmemõõtmeline Lauluväljak, Draamateater jne

2008-11-11T23:17:00.001+02:00

Kuna Prestigios olnud iGo 8 näitas Tallinnas mõnesid kolmemõõtmelisi objekte, tekkis huvi, mida siis teised ka samal ajal on suutnud välja pakkuda.

Garminis on samamoodi ja isegi enam - nende Citynavigatori kaardil olevad 3D objektid kumavad läbi isegi siis, kui valid kaardiks Regio uue Baltikumi või EO Mapi detailse Eesti.

Mõned turistipildid Garmini ekraanilt:

Draamateater ja Estonia teater Tallinnas.

Lauluväljak.

Nukuteater vanalinnas.

Orlovi loss Maarjamäel.

Pirita klooster.

Garminiga ma nüüd oskan ekraanipilte teha - selleks tuleb seadetest minna ekraani alla, kus on valik ekraanipilt ja kui panna see lubatuks, ilmub ekraani paremale üles nurka nupp fotoaparaadi kujutisega. Seda pressides tehaksegi ekraanipilt. See salvestub screenshotside kataloogi GPSis.

Kolmandaks saime näppida Tomtom Go 730, aga sellel oli veel vana kaart - tuleb oodata veebruari, kui eesti saab 100% katvuse ja uhkelt 3D kaardi.

Vaata ekraanipilte siit.

Eesti (täpsemini Tallinn) sai kolmemõõtmeliseks

2008-11-10T23:06:00.001+02:00

Tallinna kaartidelt võib nüüd ka leida kolmemõõtmelisi objekte. Ristmikud, kus on mitu tasandit, on samuti kolmemõõtmeliseks läinud, kui nurga alt vaadata.

Jah, selline kräpp pilt tuli (koos tugeva kropiga), aga mis teha. Ei mina oska iGo tarkvaraga ekraanipilte teha...

Töönädal algas

2008-11-10T00:17:00.001+02:00

...15 minutit tagasi. Tööle viib selline tee:

Varsti saab end töökohale projitseerida niimoodi:

CNN näitab

EPL kirjutab ka: http://www.epl.ee/artikkel/447593

Maailma parimad loomafotod

2008-11-07T22:35:00.001+02:00

NG avaldas iga-aastase maailma parimate loomafotode konkursi tulemused. Hämmastavaid pilte on, nagu ikka, palju. Üks hämmastavaim siin all NG veebilehelt:

Rannas võib kohata ka selliseid mordasid...

Kuidas vana RSS uuele juhtida

2008-11-07T00:44:00.001+02:00

Eile oli juttu, et vana veebi RSS on vait olnud juba kuid. Jah, see on ...tõde. Kõik need, kes polnud "päris" veebis olnud RSSi aadressi uuendanud, muudkui ootasid. Uudiseid ei tulnud. Sest vana RSSi link viis automaatselt uue RSS-i aadressile, aga paraku seda META TAGidega mängimist HTMLis RSS lugejad ei mõista üldse.

Nüüd on asi lahendatud. Sellise trikiga (see on vana aadress RSS-ile, pikk ja kole):

http://www.reisijutud.com/module.php?mod=node&op=feed

Kes ikka veel seda kasutavad, saavad teate, et aadress on muutunud. Ükskord nad peavad ju seda viimast teadet lugema. Ja kui uudishimust klikivad, siis visatakse nad uue RSS-i aadressile:

RSS aadress on muutunud! Palun uuenda!

Ongi korras. Kes nüüd RSS-i aadressi ikka ära ei muuda, see jääb muust elust kõrvale. Kahjuks.

Uudisteagregaator töötab ikka

2008-11-05T23:13:00.001+02:00

Reisijutud.com veebis uueneb ise uudistekanal - see on lihtne RSS agregaator, mis kogub kokku uudiseid turismiteemadel.

Praegu on kanalis järgmised allikad:

360 kraadi
7 uudist
Äripäeva turismiuudised
90 uudist
Eesti Ekspressi reisilisa Kohver
46 uudist
Estonian Air
25 uudist
Mereblog
191 uudist
Reisiekspert
2 uudist
Soomaa-com Blogspotis
25 uudist
Soomaa.com
9 uudist
Trip.ee

Kui midagi veel võiks lisada, andke aga teada...

Liising tahab kogu tulevikus makstava raha kohe tagasi?

2008-11-03T23:59:00.001+02:00

Kui liisinglepingus on kirjas selline lause:

Kui liisinguvõtja soovib lepingut ennetähtaegselt lõpetada ja liisingueset tagastada, kuulub liisinguvõtja poolt tasumisele liisingulepingust tuleneva jooksva kuu liisingu osamakse ja intress ning kõik järgnevad osamaksed.

Kuidas seda siis lugeda - et kui tahad liisingut varem lõpetada ja asja tagasi anda, siis maksad kõik järgnevad osamaksed kuni liisingu lõpuni korraga välja ja jääd veel varast ka ilma?

Lepingud on ikka huvitavad.

Ühendamine Õunaga

2008-11-02T10:26:00.001+02:00

Mõned proovid erinevate seadmetega, kas Mäkk tunneb (kohe) ära.

1) PDA (Windows Mobile 6.1) - Syncmate süngib kalendrit ja kontakte, jagab ka netti mobiilile välja, aga vastupidi - mobiilist netti võtta Mäkk USBga ei oska. Selleks, nagu ütleb tark Internet, on vaja modemiskripti. Sünkides tuleb ka seadetega mängida, sest mingil hetkel kõik recurring kontaktid moblas neljakordistuvad ja PC läheb nendega konflikti.

2) Bluetoothi paaritus Win Mobile telefoniga - õnnestub. Ja PAN Networki kaudu saab üle Bluetoothi ka mobiili 3G andmeside kaudu Internetti - uhke.

3) Ühendamine GPSiga. Jah, ta tunti ära - USB mälupulgana. Tarkvaraks pakub netiotsing näiteks Mac SimpleGPS - geocachingutoega, et oma GPSi andmeid Mäkis natuke organiseerida.

4) Canoni peegelkaamera. Juhe taha, sisse - tulemus null. Ei tunta ära. Ka Canoni EOS Utility ei tee esialgu midagi. Selgub, et kaamera menüüst peab muutma ära ühenduse liigi - selliseks, et kaamera poleks PC jaoks sobilik USB mälu, vaid "Normal". Nüüd kõik toimib.

5) Leica ja Olympuse digiseebikad - teatavad küll, et connected to PC, kuid nad petetakse ära - Mäkk võtab nad hoopis omaks ja USB mäludena. Kah toimib.

6) Ironkey krüptomälupulk. Loeb, aga kirjutada ei saa.

7) Võrguketas. Mäkk peab seda esialgu vaid Windows NT serveriks ja niisama ligi ei lase. Aitab CD, millel on draiver Mäki jaoks.

Seega saab ühendamistega hakkama küll, kui natuke pusida.

Mäkiga vol. 3 - kirumine

2008-10-30T13:04:00.002+02:00

Tegelikult ei ole ikka Mäkiga hea teksti sisse lüüa. Jätab tähti pidevalt vahele ja peab kogu aeg üle käima teksti. Jube tüütu on. Ja Wordi spellerist tunneb kah puudust.

Startup programme pole ka võimalik kuskilt loogilisest kohast otsida, ka Mäki seaded on kuhugi nurga taha ära peidetud ja pole intuitiivsed. Ise ilmselt endale Mäkki koduseks arvutiks ei ostaks.

Suurim pluss on muidugi aku. See kestab ja kestab. Toiteplokki on harva vaja kuhugi kaasa võtta.

Mäkiga vol 2

2008-10-29T23:29:00.001+02:00

Mäkk oskab ka kinni joosta. Seda teeb põhiliselt Entourage - nojah, Microsofti monstrum ikkagi.

Syncmate, mis pole kah Apple'i enda oma, küll aeg ajalt pipardab ka ja on pannud Windowsi masinas Activesynci aeg-ajalt kinni jooksma ja millegiga konfikti minema, kui telefon, mis Mäkiga just süngitud, talle taha ühendada.

MS Word 2008 for Mac on jube. Määrib teksti laiali, kui skrollid, soperdab stiilidega. Näiteks on kuskilt talle sisse jäänud Times New Roman, mida Mäkk halvasti renderdab ja kui sul on default stiiliks Ariali fondid ja kõik muu ka Arial, ja isegi kui valid kirjastiiliks Arial, tipib teksti ikkagi vahele Timesi fondis. NeoOffice on parem. Eesti keele spellerit Wordile ka ei leidnud. On seda üldse olemas?

NeoOffices oli väga mugav tegutseda. Mäkk sobib tekstisisestuseks. head klahvid, selge ekraan. Ainult punktitihedus on väga väike, menüüd kõik pisikesed ja väsitavad jubedalt silmi. Tuleb teksti suurendada kogu aeg. 200% suurendus teeb juba normaalseks.

Altriba dokk oli mul algul ära peidetud, käepärasem on see ikkagi nähtavaks muuta, mis siis, et võtab ekraani alt ruumi ära.

700 meetrit keemiatehasest

2008-10-28T20:17:00.001+02:00

Pae tänava kandis plahvatused ei lõpe. Seekord plahvatas Pae tänavast mõnedsajad meetrid Peterburi tee poole jääv keemiatehas Krimelte. See ladus oma kemikaalitünnid muide üle tee parklasse uue hoone ehitamise ajaks, kus need vihma käes üle ääre ajasid. KI käis ka uurimas. Praegu on see plats asfalteeritud. Ja ka Krimelte ette jääv avalik tänav on nüüd asfalteeritud. Ilmselt tehase enda rahadega, sest liiklusmärkidega on nüüd läbipääs autodele seal suletud.

Nagu kirjutab EPL, oleks kõige hullem üks väike propaaniplahvatus. Pääsetameti ohualade kaardi järgi on Krimelte ohuala raadius 600 meetrit. Mõõtsin kaardilt ära - meie jääme 700 meetri kaugusele tehase lähimast nurgast. Vedas.

Spämmregistreerujad - mis nad sest saavad?

2008-10-27T21:06:00.001+02:00

Mis kasu saavad spämmregistreerijad sellest, et nad registreerivad saidil pidevalt mingi kasutajanime suvalt klaviatuurilt sõrmedega üle libistades?

Iga päev on kümneid registreerijaid, põhiliselt Venemaalt, mõned ka USAst. Mis see on mingi kaval ettevalmistus spämmiks või misasi?

Hiljem üles, hiljem voodi

2008-10-26T09:17:00.001+02:00

Niimoodi rikkus energiakokkuhoiust loodi. Kõiki kellasid ei keeranud, sest nad keeravad end juba ise:

Kella keerati juba sada aastat tagasi, et lambiõli ja küünlaid kokku hoida. Börsikrahhi ja majanduskriisi ajal aitab kellakeeramine hommikul valges tööle jõuda ja õhtul alati pimedani rügada. Ehk siis kuni kevadeni näeme päikest ainult hommikul ja nädalavahetuseti.

Nagu kaks tilka: Playstation Home ja ERR uus maja

2008-10-25T00:23:00.001+03:00

Maailma eri paigus mõeldakse ühtemoodi. Vasakul Playstation Home illustratsioon ja paremal Eesti Rahvusringhäälingu uus maja Tuisu 5.

link

Kuidas sünkida Õuna

2008-10-24T00:38:00.001+03:00

Mäkk teadupärast ei taha Windowsist eriti midagi kuulda ja Windowsi seadmetega liginemine pole väga õilis üritus Macbookide puhul. Proovime siiski - on ju selline programm nagu Syncmate, mis paaritab Windows Mobile´iga mobiili (PDA) ning Maci arvuti. Tasuta saab sünkida kontakte (mobiilist Address Booki, mugav, kuna sealt võetakse ka meiliaadressid meilikirjutamiseks) ja kalendrit (iCal), raha eest ka kõike muud. Aga ega rohkem polegi vaja.

Syncmate võib sünkida ka Google Calendariga, aga ei soovitaks - mingi jama tekkis, ehk tekkis veel üks lisakalender, mitte ei süngitud PC-arvutist süngitud Outlooki kalendriga, mis seal juba ees oli. Ja miskil hetkel hakati Google´ist tõmbama topelt-meeldetuletusi, mis olid Mäkist mobiiliga PC arvuti Outlooki jõudnud ja sealt ringiga Google Calendariu ja sealt jälle Mäkki. Ei ole sellist asja vaja. Kontaktidega Google´i aadressiraamatus aga sai sünkida küll, muredeta.

Tegelikult piisab, kui PC-arvutis Outlook süngib Google´iga ja Mäkis teeb töö ära Syncmate, sünkides mobiiliga. Mobiil omakorda kannab muudatused üle PC-sse otse Outlooki. Nüüd on igal pool samad kontaktid ja kalendrisissekanded, mida oligi tegelikult vaja.

Nüüd jääb veel õhku küsimus, kuidas vaadata Mäkis veebi-Outlooki täisfeatuuridega, sest OWA teatavasti keelab lisafunktsioonid ära, kui avastab, et see pole Internet Exploreriga PC.

Ongi tehnilise jutuga seekord ühel pool...

Pension põleb

2008-10-20T22:14:00.001+03:00

Need, kes nüüd on võtnud teise samba, neil on rahvapension väiksemaks läinud, tõdeb Zirnask. Ja oletab, et ehk siis äkki oleks olnud oma 2. sambast loobumisega võimalik muretumat pensionipõlve nautida.

Iseenesest on see ju ükskõik neile, kellel veel pensionini palju aega on. Kõike võib juhtuda. Ja üsna tõenäoliselt, nii nagu ikka ja alati on juhtunud, on pensionärid oma rahast ilma jäänud. Nii et pole põhjust üllatumiseks-muretsemiseks.

Aga nii huvi pärast vaatasin, mis fondid, mis vahepeal ikka kõvasti plussis olid, praegu on teinud.

II sammas: -11%
III sammas: -11%

Hoiustada oleks olnud soodsam. Või piima osta. Aga jääme helgemaid aegu ootama, sest need pidid kõigi lubaduste järgi peale langust alati tulema. Huvitav on lihtsalt see, et raha, mis aastaid plussidesse ronis, nüüd mõne kuuga kadus miinusesse. Vastavalt igakuisele ühtlase ostu strateegiale peaks aktsiate odavmüügist jälle neid rohkem kokku ostetama, sest sama raha eest saab rohkem, mis on kriisi ajal positiivne. Kui ikka õigeid aktsiaid ostetakse.

Oktoobrikuumuses Detsembrikuumusest

2008-10-17T11:32:00.003+03:00

Suviselt soe oktoober, rahvas koguneb palavasse suhkrujoogiplazasse esilinastusele. Õues on oktoobri lõpus 15 kraadi sooja.

Detsembrikuumuse filmimisel oli ka liiga kuum, et talviseid stseene pidi vanalinnas lavastama tuletõrjevahuga lund imiteerides. Sattusin ise telegraafi ette võtetele vaatama. Mingi sarnasus oli filmimisel tekkinud ka pronksiööga, või nagu filmi produtsent ütles, oli aprillimässu stsenaarium osaliselt Detsembrikuumuse stsenaariumist maha kirjutatud.

Aga film ise on jälle vaid eestlastele mõeldud. Välismaalasele, kes ajalugu eriti ei tunne, kipub asi segaseks jääma. Jah, oli võimsaid stseene, mis mõjusid. Väga hea heli. Suurel ekraanil hästi mõjuvad paatoslikud stseenid. Algas ka paljutõotavalt. Aga palju asju jäi ikkagi segaseks. Arvatavasti oleks pidanud läbi lugema esilinastusel punase vaiba kõrval müüdud raamatu, mis detsembrimässu lähemalt lahkab. Sinna kirjutanud kirjanik Ruben seletas kõrvalistmelt asja natuke lahti, aga film ise täit ülevaadet ei andnud, mis toimus.

Pagari (Ain Lutsepp) vastupanustseen oli emotsionaalne kõigi jaoks. Oli ülevad hetki. Kindral Põderi roll oli justnagu spetsiaalselt Tõnu Kargule kirjutatud (jälle?). Kindralist sai vanakoolimehe stereotüüp. Aga miks kaitseministeeriumi garnisonis olid venelased, kes korra pidid ka leitnandile ütlema, et mässajad pole venelased, hoopis nemad on venelased, sellest ei saanud jälle aru. Jah, madal kultuuritase. Keegi kunagi ütles, et kui oskad vaid inglise keelt võõrkeelena ja rohkem ei midagi, siis mis kultuursusest me räägime.

Esimesed päevad Mäkiga

2008-10-15T22:29:00.001+03:00

Macbook Pro. Alustame juhtmete ühendamisest. Toitejuhe käib väga lahedalt, magnetiga. Kui juhtud juhtme taha komistama, siis ei tõmba kallist arvutit kohe laualt maha.

USBsid on kaks ja neid jääb juba väheks. Monitorijuhe on lisa-adapteriga, mida veel pole.

Aku - kestab kaua. Kuna seadeid ei oska veel ise Mäkil niipalju näppida, on vaikimisi seadetega akult töö üsna säästlik. Ekraan kustub ruttu ära, kui ei kasuta. Esimesel tööpäeval unustasin toite seina pista ja sai peaaegu õhtuni välja. Terve tööpäev akult. Näiteks võib koju minnes toiteka tööle jätta, sest need vähesed õhtutunnid, mis kodus veel üleval oled, peab aku vastu küll.

Leopard. Operatsioonisüsteem on lihtne ja siiski üsna harjumatu paadunud Windowsikasutajale. Viimati olin Mäki taga 90ndate alguses, siis oli üks asi sama, mis nüüd meelde tuli - ülaribal olid programmide menüüd alati samamoodi.

Klahvikombinatsioonid vajavad veel harjumist. Eriti Control-C ja Control-V, mis Mäkil on Command-C ja Command-V.

F3 on mugav klahv - laotab lahtiolevad programmid ekraanile nii, et kõiki on üksteise kõrval näha.

Hiire üks klahv häirib, aga mitte väga.

See, et programme ei panda mitte ülevalt minimaalseks vaid lihtsalt jäetakse lahtisena kuhugi taha läheb pidevalt meelest ära.

Ristist akent kinni pannes jääb programm tegelikult lahti, mis vajab ka harjumist.

Ma ei oska Skype´i ära keelata automaatselt käivitumast. Seadetes lihtsalt pole seda võimalust leidnud.

Outlooki pole. Meili- ja kontakti- ja kalendriklient on lihtsad ja kehvavõitu, väheste võimalustega. Entouraget oleks vaja.

NeoOffice on hea ja lihtne. Täiuslik kontoriprogramm. Mõned asjad siiski ka harjumatud, aga hetkel ei meenu.

Üldse on Mäkk ideaalne tekstisisestusarvuti. Mugavad madalad "pladisevad" klahvid. Suur hiireplaat, suur hiireklahv. Aga esiäär on ebamugavalt terav, ilu on praktilisusele eelistatud.

Windowsi mobiiliga sünkimine vajab spetsprogrammi, mida mul veel pole.

Delete klahvi pole. On backspace ainult. Vajab harjumist.

Ekraan on hea, peenikese punktiga. Ka väike kiri pole sakiline, silmale hea pehme vaadata.

Maailma pikim klienditeeninduse järjekord

2008-10-14T21:32:00.001+03:00

Saatsin 22. juunil HTC klienditeenindusele kirja:

Müüdusid nädalad ja kuud, kenast jaanipäeva-aegsest ajast oli saanud sügis, kolletamisepäevgi juba seljataga ja puud hakkavad vaikselt raagu minema, kui otsekui teispoolsusest saabus vastus:

Nii lihtne see oligi. 14. oktoobril selgus, et IMEI ikkagi ei klapi.

"Uinuva kaunitari" EULAt lugedes uinuvaks kaunitariks

2008-10-11T16:55:00.001+03:00

Autorikaitse on nii karmiks läinud, et enne multika vaatamist tuleb läbi lugeda 54-leheküljeline EULA leping. Nii näiteks on "Uinuva Kaunitari" Blu-Ray DVD-ga. Enamus seaduskuulekaid kodanikke olevat aga ise kuskil lepingu poole peal "uinuvateks kaunitarideks" muutunud.

Lugu siin.

Turvaaukude lappimine

2008-10-09T23:15:00.001+03:00

Jälle. Aga eks sellega peab leppima. Kurjust on palju.

Lonely Planet 2000

2008-10-09T00:09:00.001+03:00

Nojah, natuke edevust siiski. Selleks läheme kaheksa aastat tagasi...

Tallinn's international airport is undergoing major renovations and all main terminal traffic is being handled from a temporary building. From December 1999, Tallinn's new renovated airport will be open.
Kaido Einama (Jan 2000)

Edevus

2008-10-07T21:32:00.001+03:00

Mõtlesin, et mida võiks järgmisena netti riputada ja leidsin sellise asja:

"Inimesed, kes riputavad pidevalt netti üles uut sisu, otsivad vaid tähelepanu."

Selge, eks peabki siis veel veidi tagasi tõmbama, sest kes ikka edevuse silti külge tahab.

Tagasi offisis

2008-10-05T21:49:00.001+03:00

Tagasi kontoris peale pikka pausi on üsna huvitav. Töölemineku 40 minutit lülitavad töölainele, tagasi koju jõudes saab aga töö unustada. Kunagi oli küll võimalik ka kodus töö- ja puhkeaeg eraldi hoida, nüüd enam mitte. Võib-olla millalgi tulevikus jälle, siis on ehk jälle põhjust uuesti kodu- või kaug- või välismaalt tööd proovida.

Nädalavahetusel aga käisime täiesti töölt väljalülitatuna Marimetsa matkarajal. Lastega minejatele on raske see, et nüüd peab enne rabasse jõudmist üsna pikalt Nukitsamehe-metsas koperdama kuusejuurikate vahel, mis lapsed ära tüütab. Rada algab vanast kohast natuke Virtsu poole teelt maha sõites, 500 meetri silti ei maksa väga uskuda, tee pöörab maanteelt ära varem.

Viimane tööpäev kodus

2008-09-30T01:58:00.001+03:00

Täna on minu viimane tööpäev Arvutimaailmas. Ja ühtlasi viimane tööpäev kaheaastasest 100% kodustöötamise perioodist.

Juba homme tuleb lips ette siduda ja uude kohta kontorisse minna. Harjumatu lausa.

Kodustöötamise plussid:

teed, millal tahad
ei pea tööle sõitma, jääb päevas poolteist tundi aega
saad ise artikli allikatega kohtumas käia, mitte ei pea neid oma koosolekuruumis vastu võtma
viitsid rohkem väljas käia

Kodustöötamise miinused:

lapsed ei lase keskenduda
tööalast seltskonda pole
teed liiga palju tööd

L-äri ehk mis kõik võib veel tulla e-äri järel

2008-09-23T09:34:00.001+03:00

Meil on e-äri, juba teada-tuntud, siis on m-äri, kah tuntuks saamas, aga välja on veel mõeldud v-äri (based on voice recognition, ütlevad asjatundjad) ning l-äri.

Mis see l-äri siis on?

L tähendab asukohta - location.

L-äri tähendab asukohta arvestavat äri, põhiabimeheks raha kokkukühveldamisel on satelliitnavigatsioon. Valdavalt USA sõjaväele kuuluv GPS, kuid Euroopa Galileo projekt on ka peagi kommertskasutuseks valmis ning idanaabri maailmavallutuslik Glonass samuti tiirleb orbiidil. Vaja vaid äri ette rakendada.

Nagu ütleb Wikipedia, on lihtsaim l-äri näide mobiilis asukoha põhiselt näiteks lähima restorani leidmine. Aga eks neid l-äri võimalusi on tegelikult sama tohutult kõi kõigil teistel x-äridel. Näiteks Wherigo mängu saab edukalt rakendada tööstuses - see on asukohapõhiselt esilekutsutavad sündmused. Reisijututuba tegi l-äri virtuaalgiidiga (esimene Eesti Wherigo mäng): koostad programmi, mida turist läbib, vastavalt tema liikumisele ja läbitud objektidele kuvatakse reisijuht ja mõne vaatamisväärsuse juures, kui ollakse jõutud piisavalt lähedale, käivitatakse pildi-, video- ja tekstiprogrammid:

PDA-le: Wherigo-PDA-JussiCartridge.gwc

Coloradole: Wherigo-Garmin-JussiLakes.gwc

Logistikas, transpordis ja põllumajanduses on l-äri rakendustel veel teha palju. Kasvõi Eesti disaineri disainitud robot-traktoritel, mis viimasedki maainimesed põllult peletab...

Storkahoolikute kokkutulek

2008-09-21T14:48:00.001+03:00

Storkahoolikud on seltskond, kes sattusid Looduskalendri kurekaamerast sõltuvusse, jälgisid kurgede pere-elu igal vabal ajahetkel ning rääkisid sellest Hancocki foorumis.

Nüüd oli neil järjekordne kokkutulek. Huvitav seltskond, must-toonekure paadunud fännid. Seekord võeti nad kaasa ka järgmise looduskaamera paigaldamise eeltööde juurde. Pildil uuritakse kaamerat, mis kurgede saabumisel, poegade kasvamisel ja nende lahkumise jäädvustamisel pesa kohal üleval oli.

Veel pilte natukene siin.

CERN häkiti ära

2008-09-21T11:15:00.001+03:00

Kui teadlased suurt pauku ei tee, krutivad häkkerid süsteemi nii, et vähemalt mingi väiksem pauk tekiks.

Kreeka häkkerid häkkisid CERNi

Kas sellest või oli seal veel midagi, aga igatahes otsustati kiirendi jälle üles soojendada, et saaks teda parandama minna. Üks kiirendi magnetitest sai lühisesse ja sulas maha. Suure pauguni seega jälle kaks kuud rohkem aega.

CERNi kiirendi remondis

Paberajakirjanduse lõpu algus

2008-09-12T16:14:00.001+03:00

Ei läinudki palju aega, kui esimesed väljaanded hakkavad täielikult Internetti kolima. Nagu arvata võis, on nendeks esimesteks kuulutustelehed. Eesti suurim, Soov ongi nüüd peagi vaid elektroonne. Kuulutusteotsijatel pole enam võimalik seda paljuõhatud "paberi lõhna" ja käegakatsutavat ajalehte nautida.

Järgmisena ennustatakse internetti kolimist teatmekirjandusele. Ajalehe (nüüd juba netilehe) Soov ajalooline teade oli järgmine:

Koos puhkuste lõpu ja tööhooaja taassaabumisega vaatame ka meie järjest enam tulevikku. Kuna suurem osa kuulutamisest on juba liikunud internetiportaalidesse, siis suuname meiegi oma jõu ja energia 100% ostu- ja müügiportaali Soov.ee arendusse. Sellega seoses anname teada, et alates oktoobrist Soov ajalehe näol enam ei ilmu. Küll aga anname endast parima, et Soov.ee saaks teile kõige mõnusamaks ja kasulikumaks müügi- ja ostukanaliks. Loodame teid positiivselt üllatada juba sel sügisel.

On sügis, (paber)lehtede langemise aeg...

Arvutimaailm CERNi tunnelites

2008-09-11T09:44:00.001+03:00

Vastu tulles lugejate soovile :), kellel pole 2007. aasta oktoobri Arvutimaailma, lugu CERNist, et teaks, mida karta...

Tea entsüklopeedia esitletud

2008-09-10T20:09:00.001+03:00

Täna esitleti Tea entsüklopeediat. Lugupeetud teadjamehed ja -naised olid kohal. Sai ka 1. numbri, mis oli õhem, kui ette kujutasin, aga sisu - jah, pole paha. Kuigi paberentsüklopeediat lugedes tekib juba selle väljatuleku esimesel päeval kahtlus, et juba on osa infot vananenud. Mitte ainult kiirestimuutuvad IT-teemad, vaid ka muu.

Esimene number kandis märksõnu A-Alzeeria. Seal sees ka Abhaasia, mille info juba kõvasti muutunud. Aga mulle jäi silma hoopis peatükk Adzaaria - jälle üks poolseparatistlik Gruusia piirkond, mis entsüklopeedia andmetel oli vahepeal lausa oma sõjaväega ja sulges piirid Gruusiaga. Grusiinidel on ikka alles palju tükke, mis kõik eri suundades tahavad laiali purjetada.

Entsüklopeedia trükk on väga kvaliteetne, paber raske (andis seljas koju tassida). Raamatuselg on riidest, kaaned nahast. Suur rõhk on geograafial ja riikide turvustusel, maade ja mandrite tutvustusi on lehekülgede kaupa. Tehnika märksõnad on ikka liigagi lakoonilised sellega võrreldes.

e-entsüklopeediat ei näinud sellel palaval esitlusel selgade tagant, aga välja peaks ta nägema selline. Sisse saab logida ID-kaardiga ning tellijatele saadetud parooliga. Kui kõik 22 köidet ilmunud, saab ka DVD kätte.

Elisa m-internet ikka jamabki tõsiselt

2008-09-10T18:21:00.001+03:00

Blogides on Elisa m-interneti teemal vaikselt ennegi halatud ilma suurema tähelepanuta. Nüüd on tänu Henrikule ka teema blogtrees esikohale tõusnud, ehk lõpuks suurem kisa jõuab ka kuhugi. Seni pole jõudnud.

Ise ka olen kurtnud ja isegi telefoni Soome parandusse saatnud. Aga viga oli ikka võrgus. Alguses koguni selline viga, et 3G võrgus kukkus telefon levist välja, kuigi ekraanil näitas korralikku levi. See viga kadus ühel hetkel ära. Siis selgus (suvel just), et linnast välja sõites oled ka m-interneti levialast välja sõitnud. Kui 3G pealt langeb EDGE või GPRSi peale, siis jääb ja jääb ja jääbki ühendama. Juunis sõitsin bussiga Tallinnast tartusse ja tagasi ja ühenduse sai Tallinna 3G serval ja Tartus kesklinnas, kogu ülejäänud aja muudkui ühendas.

Alates septembrist arvestatakse m-interneti päevapilet ka Elisa miinimumtasust välja, maksad eraldi. Seega rohkem. (Muidu ehk lähekski sellest võrgust ära, aga kinni hoiab nende hea ADSL-ühendus)

Äkki selle pärast, et Elisa m-internet sakib, ehitabki Bravocom omale eraldi andmesidevõrku?

Teekond Tbilisist Tskhinvalisse

2008-09-10T12:06:00.001+03:00

Sai jälle tuuril käidud. Virtuaaltuuril. Wikipedia lood ja Panoramio pildid.

Kütust eriti ei kulunud. Vaata maps.google.com.

Eelmine kord olime Surmaorus.

CERN paneb homme oma masinavärgi käima

2008-09-09T19:53:00.001+03:00

Maailma suurim seadeldis - Large Hadron Collider ehk LHC pannakse homme käima. See on hiiglaslik osakeste kiirendi Genfi külje all Prantsusmaa ja Sveitsi piiri all.

Käisin seal täpselt aasta tagasi:

Detektoritest saadetakse info tohutusse arvutuskeskusesse, sest 150 miljoni anduri andmed tuleb hetkeliselt jäädvustada. Sellist kogust infot ei pea ükski andmesalvestuskeskus kinni, seepärast lendavad infomassiivid edasi maailma juhtivatesse teadusasutustesse, kus need salvestatakse ja lõpuks visatakse 99% infost lihtsalt minema.

Ja selle eest tahame me Nobelit, kommenteeris teadlane lõunalauas.

LHC stardib homme - uudis ÄP-s.

Mis on halvim, mis võib juhtuda? - uudis ÄP-s ütleb, et halvimate asjade seas on seadme muutumine vanarauaks (meeletu hunnik pappi vastu taevast lennanud), samas ka see, et ..."Tulevikust ilmuvad ajarändurid ja ütlevad tere".

Nii et tere siis.

Pildid 2007. aasta CERNist

Eravalduste Eesti

2008-09-07T01:13:00.001+03:00

Ei ole see olukord tegelikult nii hull, kui kartsime - 1996. aastal, kui avati Eesti esimene euromatkarada Keila-Joalt Klooga-Randa, oli eraomanike soov omandit kaitsta tunduvalt karmim ja mingitele euromatkarajal matkajatele lasti koerad kallale või vehiti niisama. Nüüd on kogu eurorada endiselt läbitav ja seda palistavad kahest äärest eravalduste sildid. Rajalt kõrvale kalduda ei tohi. Samm vasakule, samm paremale - eravaldus. Aga ei olnud seekord enam ühtki tigedat põrnitsejat nagu 12 aastat tagasi. Harjutud eurohulludega, kes tahavad matkata.

Ainult üks küsimus tekkis neid kleebis-silte nähes: eravaldus, eramaa, ära roni - kas sõbralikumalt ei saaks? Pange kasvõi talu- või kohanimi sildile, et Pauna talu, all väikses kirjas, et läbimiseks küsi luba peremehelt GSM 51 23456 ja kohe hoopis parem tunne matkajal. Pealegi - anonüümne eramaa silt kergitab küll maaomaniku omanikutunnet, kuid keegi ei tea, et just tema on maaomanik ja mis maa see siin võsas üldse on - ei teki mingit lugupidamist, pigem trots. Korralikumad matkajad hoiab keelumärk eemal, nahaalsemad pigem lähevad piiluma. Kui ikka oleks talunimi, peremehe kontakt vms, siis selge - see peremees on siin boss, käitume siin nagu tema juures külas.

Või ei ole nii? Või tullakse talunime peale rohkem õuele kakerdama?

Eramaa-Eesti Keila-Joalt Lohusallu näeb aga välja selline (tegime 20-km tiiru Laulasmaa Spani ja sealt sisemaad pidi tagasi Keila-Joa poe ette):

Vaata ka muid euromatkaraja pilte.

Muide, Keila jõe veetase on ülikõrge. Miks keegi joast allpool ei rafti? Tundus nagu väga äkiline ja kiire kärestik olema. Liiga palju jõkke langenud puid? Pirital juba raftivad küll.

Äri hiinlastega

2008-09-05T13:38:00.001+03:00

Google indekseerib ikka kiirelt. Alles sai Reisijututoa uus veebi üles (ja sealhulgas ka meie e-raamat GPSidest), kui juba on n.ö saba ukse taga - investoritest ja töösturitest :)

Tegelikult ei juhtunud aga muud midagi, kui Hiinast Zhenzenist kirjutas üks tehaseomanik. Et nägi veebis GPSidest lehekülge (mis siis, et eesti keeles) ja tahaks nüüd äri teha. Nemad toodavad imepisikesi GPS-träkkimise seadmeid. Pistad taskusse, kestavad 48 tundi ja saab üle GPRSi ligi. Saadavad asukohta ka üle GPRS-i. Otsivad müüjat Euroopa Liidus või noh, vähemalt Eestis.

On see jälle mingi skämm või spämm? Või hoopis mittetulundusühingu läbilöök suurde ärisse? :)

Saabus pressiteade

2008-09-04T18:42:00.001+03:00

Edastan vaid pealkirjad:

Elage läbi kogemus!
ülim saavutus ühenduste osas
Tunnetage rütmi *** toodete kaudu
Elage see kogemus läbi!
Uus väljanägemine, uus tunnetus

Arvake ära, mis toodetega on tegu? Äraarvajale tagame "...signaali maksimaalse tugevuse ja seda mitte ainult lühikeste juhtmete, vaid ka pikkade, kuni 20-meetriste juhtmete puhul."

Ratturid linnast minema

2008-09-01T17:09:00.001+03:00

Siin on põhjus, miks ma enam rattaga linnas ei sõida. Möödunud suvel sain kaks korda kõnniteel sõitmise eest hoiatada, parem käin jala. Või nagu ütleb Villu Vane:

«Kui keegi tunneb, et reeglid käivad talle üle jõu, ei tohiks ta liikluses osaleda.»

Nii tulebki kesklinnast rattad eemal hoida, sest nendega pole võimalik turvaliselt seal sõita eeskirjade kohaselt.

Gustavi info

2008-09-01T10:30:00.001+03:00

Siit leiab linke orkaan Gustavi kohta ja olukorrast orkaani teele jäävates linnades.

Evakueeritud 2 miljonit, orkaan on vaibumas 3. astmele.

Orkaan läheneb New Orleansile

2008-08-31T11:13:00.001+03:00

Kes pole vahepeal New Orleansis ära käinud, süüdistagu iseennast. Jälle läheneb orkaan, Gustav.

Kirjutavad CNN, BB, hoiatab FEMA.

Vaata, mis enne ja peale Katrinat toimus:

New Orleansi katastroofipiirkonda toob uus aasta turistid. wher2go - 16 Detsember 2005.

New Orleansi vanalinn avatakse turistidele esmaspäeval. wher2go - 15 september 2005.

Pildid New Orleansist. wher2go - 01 september 2005. New Orleans upub peale augustitormi.

New Orleans orkaani serval. wher2go - 16 september 2004.

Wher2Go - Reisijututuba avatud

2008-08-27T21:12:00.001+03:00

Täna avasime uue veebi. Pool päeva oli maas ka - küsisin Zonest, kuidas saaks test-alamdomeenist tõsta testveeb Live´i, aga nad kohe küsimise peale tõstsidki ära :)

Siis selgus muidugi, et ega uus veeb ei hakka uues kohas kohe tööle. PHP seadeid tuli veidi muuta, lubada-keelata muutujaid, .htaccess fail tuli ümber kirjutada ja siis kasutajaõiguseid muuta. Ning hakkaski servast tööle.

Praegu saab vaadata, peaks olema selline, nagu plaanitud. Üle kuu läks lugude ja piltide ülevaatamise ja kohendamisega, kindlasti on mõned vanas veebis olnud pildid ja tekstid veel puudu, aga enamasti sellised, mida kuskil ei lingitud ja mis polnud ühegi teema all - seega oli neid ka vanast veebist väga raske leida :)

Kui keegi siiski leiab, andku aga teada.

www.reisijutud.com

Väike veebikool: mis on Slicing?

2008-08-27T12:37:00.001+03:00

Uut veebi tehes oli ka kokkupuude sellise asjaga nagu Slicing. Et mis see siis on?

Professionaalse kujundusega veebis kindlasti üsna oluline osa. Mul läks lihtsamalt. Nimelt teeb disainer mingi ilusa veebikujunduse valmis (ühes tükis) ja veebimeister saab selle siis lõikumiseks. Või on lõikajaks veel vahepeal eraldi inimene. Lõigutud veebidisain paigutatakse veebimootorisse nii, et lõppvälimus oleks võimalikult lähedane disaineri nägemusele. Eeldab CSS failidega mängimist ja suuremate graafiliste pindade tükeldamist, et näiteks tabelitesse mahutada.

Mõnikord pingutatakse slicinguga üle. Näiteks tehaksegi kogu veebilehekülg pilditükkidest, mis vastavalt sisule vahelduvad. Väga palju on siis üle Interneti laadida ja laadides ei pruugi veeb ka ilus välja näha, kuna tükid saabuvad erineva kiirusega.

Hea disainer muidugi teab, kuidas slicing käib ja teeb sellise veebidisaini põhja, mida on hiljem lihtne kasutajaliidesesse sobitada võimalikult vähese graafikaga ja võimalikult palju CSS-i kasutades.

Pildil Looduskalender.ee veeb, kus sai hakkama üliminimaalse slicinguga, kuna veebi disain on niivõrd lihtne, et saab hakkama praktiliselt ilma graafikata.

Google aitab veebimeistrit - tööriistad

2008-08-25T18:55:00.001+03:00

Google Webmaster Tools on hea koht oma veebisaidi nähtavust Google´i otsingus testida ja tuunida. Google ise annab vastavad tööriistad (tasuta) kätte.

Ega muidu ma seda ammutehtud kontot ei vaadanudki, aga nüüd on hea üle vaadata, millised on veebi olulisemad leheküljed, kuhu teised viitavad, et peale veebi ümberkolimist need lingid katki ei jääks ja saaks kõik korralikult ümber suunatud.

Mis siis veel saab teha?

sinu veebilehel asuvad mittetöötavad lingid (Not Found)
millal ja mis tulemustega viimati Googlebot lehel käis
mis lehekülgi tahaks otsingumootori eest varjata?
Kontentanalüüs: metainfo kordamine, pealkirja puudumine või topeltpealkiri jne

Aga õige hea koht on muidugi statistika. Natuke sarnane Google Analyticsile.

TOP märksõnad, mis viivad sinu lehele ja mitmes oled otsingunimekirjas (Reisijutud.com märksõnadeotsingus tõusis nt Gruusia esikohale, oli selle märksõnaga sõja alguses neljas, aga nüüd on langenud tahapoole). Varem oli otsituim Tuneesia ja Horvaatia.
RSS voogude subskribeerijaid Google´is

Ja ülihea koht juhuks, kui plaanid veebi kolimist ja lingid võivad muutuda, on links sektsioon: seal näeb, milliseid sinu veebi lehekülgi kus lingitakse (ehk siis enim lingitud aadressid saab ümber suunata).

mis lehekülgedele sinu veebis on väljastpoolt lingitud
kuhu ise oled oma veebis väljaspoole linkinud (ja kas link töötab)

Pikanõmme-Majakivi käidud-tehtud

2008-08-24T01:02:00.001+03:00

Olime seal varemgi käinud. Seekord sai rada ka kirja. Palju jõhvikaid ja seeni ka. Kes tahab mõne puraviku koordinaate, ma võin saata...

Eesti disainer disainis robot-traktorid

2008-08-22T02:09:00.001+03:00

...ja natuke ka 3G iphonest.

Huvitav, et Eesti meedias on see jäänud üsna tähelepanuta, et meie mees Hannes Seeberg, lõpetanud Rootsis ülikooli, tegi robot-traktorite kontseptsioontoote: pisikese, tavalisest traktorist hulga väiksema, GPSiga masina, mis teeb ära peaaegu kõik põllutööd.

Ehk siis - kui linnainimene maale läheb, siis varsti ei pruugi ta sealt leida enam üldse inimesi, isegi traktoriste mitte. Põllul askeldavad robotid, poe taha on jäänud ehk mõni joodik ja kõik ülejäänud on linna hea elu peale läinud. Robot-traktor künnab, kobestab ja korjab saagi.

Helge tulevik.

Foto: Seeberg Design.

Kirjutab Übergizmo.

Ja EMT avalikustas ka iPhone 3G hinnad.

Kallis? Üldse mitte, arvestades seda, et tegemist on kultustootega ja kallis hind vaid lisab sellele ihaldusväärsust, sest näitab lisaks ka omaniku võimet endale nii kallis telefon soetada ja kaks aastat selle eest kõva pappi maksta iga kuu. Fännidelt võetakse siin alati liigne raha ära.

Kanadas olevat mindud protestima liiga kallite hindade pärast, Eestis võeti aga sappa. On ju siin üks hummeriseeritumaid riike, võimalik, et varsti iPhoneeritumaid riike ka?

20 aastat tagasi: ERSP, KGB ja spioonifotod

2008-08-20T14:13:00.002+03:00

Olime siis 16-aastased. Öölaulupeol käisime ka. Kirjanik Aarne ja lauluisa pojapoja Andrega tegime kah väikese noorteorganisatsiooni looduse ja sõnavabaduse kaitseks. Sattusime sellega kohe ka KGBsse ülekuulamisele, kuna olime vahetanud kirju tolle aja ERSP vabadusvõitlejate Lagle Pareki ja Mait Raunaga, andsime välja ajalehte (paljundasime fotosuurendiga fotopaberile) jne. Imekombel on mõned selle aja ürikud veel alles.

Kirjanik Rubenil juba 20 aastat tagasi sulg jooksis.

...sest aeg jookseb läbi meie käte nagu õlu läbi suumulgu ja teda peatada ei saa

No mis sa kostad :)

1. novembril 1988 kell 15:00 helistas aga keegi "komsomolikomiteest" ja nõudis 15:45-ks kiiresti kohaleilmumist Pikk tn 73. Nahkpintsakus mees ajas mingit hägust juttu komsomolikomiteest ja toonitas, et see pole tähtis kust ta on ja nõudis, mida me teame ERSPst, SI-st ja teistest noorteliikumistest. Ja et see pole tegelikult ülekuulamine.

Enne järgmist kohtumist, millele nõuti kohaleilmumist Tartus, arutasime Vanemuise teatri taga KGB maja ees, mida me siis onule kokku valetame, kuid ootamatult oli seesama onu platsis ja ilmselt kuulis, mis me rääkisime, igatahes enam ta meiega kohtuda ei tahtnud ja kadus oma oranzhi Moskvitshiga kummide vilinal maja eest minema.

Võtsime siis julguse kokku ja läksime pildistasime salapärast maja Pikk tn 73. Vahele ei jäänud ja spioonidena ka enam kinni ei võetud.

Testijad on oodatud

2008-08-18T22:50:00.001+03:00

Asi nüüd niikaugel, et testijad on oodatud. Kehtivad kõik www.reisijutud.com lehel olnud kasutajakontod oma paroolide ja kasutajanimedega. Logi sisse aadressil wher2go.reisijutud.com.

Kasutajakontod on vanast veebist üle toodud ja neid enam ei sünkroniseerita. Seega, kui uues veebis muudad salasõna, jääb see vanas veebis samaks. Aga vana veeb niikuinii ühel päeval kaob...

Kõik ettepanekud ja kommentaarid on oodatud toimetuse aadressile wher2go -ät- reisijutud .com :)

Tehtud! 2295 artiklit

2008-08-18T18:50:00.001+03:00

Reisijutud.com / Wher2go.com sai üle vaadatud. 2295 artiklit ja pilti. Aga kindlasti kuskil veel on miski kala. Selleks tuleb testkasutajate periood. Asjaosalised saavad kutse. Parimad saavad auhinna :)

Hansapank ja Elisa ka veel rahamaiamad

2008-08-17T22:58:00.001+03:00

Hansapank lõpetas suvel võtmeklientidele tasuta Eestisisesed maksed, kuna pangale tundus, et see soodustus pole võtmeklientidele enam vajalik. See pank pole ka enam võtmekliendile vajalik.

Elisa aga saatis pidulikke pressiteateid, kuidas nende klientide arv ikka muudkui kasvab, aga klientidele saadeti koos arvega kiri, kuidas septembrist alates neilt rohkem raha välja lüpstakse. Seda teadet, et m-teenused enam miinimumarve sisse ei lähe, muidugi pressile nii rõõmsalt pressiteatena ei saadetud. Seega - kliendid peavad ise kisama, nii nagu kisati EMT plaani peale hakata minutipõhist kõnearvestust tegema. Äkki on kasu. Ja kui pole, siis on veel odavaid operaatoreid meil valida.

Üks paremaid asju Elisa m-interneti teenustest on m-interneti päevapilet. Teade ütles, et..

Alates 1. septembrist 2008 ei arvestata miinimumarve summasse enam järgmisi M-kommertsteenuseid: M-pilet, M-ostud ja M-parkimine.

m-interneti päevapiletist polnud seal ju sõnagi. Aga Elisal ongi kombeks osa ebameeldivaid asju varjata. Klienditelefon teadis öelda, et m-internetist miinimumarve sees võib ka nüüd suu puhtaks pühkida, maksa juurde, kui kasutad. Kunagi reklaamiti odavaid telefone kõigile klientidele, aga infotelefonilt selgus, et Elisa tasuta ADSLi saajad ei kuulu "kõigi klientide" hulka.

Pilt pole Hansapanga ja Elisaga seotud.

Geokodeerimine - mis see on

2008-08-16T14:11:00.001+03:00

Geokodeerimine on huvitav asi. Natuke sarnane geotagimisega, millest oleme rääkinud, aga võimsam.

Tegelikult on geotagimine ehk meediale asukoha koordinaatide lisamine üks geokodeerimise osasid. nagu ütleb Wikipedia, ongi geokodeerimine erinevate objektide geograafiline märgistamine koordinaatidega. Geokodeerida saab pilte, videoid, artikleid, IP aadresse, külasid, tänavanimesid, vaatamisväärsusi, ükskõik mida, mille kohta saab küsida kus?

Lihtne näide tagurpidi geokodeerimisest: mul on koordinaadid põhjalaiuse ja idapikkusega, ma tahan teada, mis on selle koha n.ö lähim postiaadress. See on natuke keerulisem kui lihtsalt geokodeerimine, kus objektidele kinnistatakse nende geograafiline asukoht.

Tuleb kasutada mõnda ülemaailmset aadresside geokodeeringu süsteemi. Neid pakuvad paljud, näiteks Google, Microsoft, Yahoo! ja muidugi ka igas riigis rahvusliku geokodeerimise süsteemi tegijad, nagu Regio ja EO MAP Eestis.

Superhea proovimiseks, mis geokodeerijad suudavad, on GPSVisualizeri tasuta geokodeeringu teenus. Sisestades sinna Liimi 1, Tallinn, antakse koordinaatideks

N59°25.25316, E024°41.70342

Google Mapsi kaardil (C) näeb see välja nii:

Liimi 1 on see suur maja punase õhupalli all. Töötab tõesti. Geokodeeritud objekte, mille nimes sõna Tallinn, leiab selle otsinguga.

Teistpidi - koordinaatide järgi millegi lähima leidmist pakub näiteks Google. Kuid on ka teisi pakkujaid. Näiteks Geonames.org pakub skripti, millega leiab koordinaatidele lähimad Wikipedia artiklid. Võtame koordinaadi N59 ja E24 ehk koordinaatide ristumispunkti Risti asula lähedal Läänemaal. Geonames.org XML kodeering väljastab sellise tulemuse (URL kujul http://ws.geonames.org/findNearbyWikipedia?lat=59&lng=24). XMList võib lugeda, et lähimad Wikipedia artiklid on Nissi ja Padise vallast ning Ämari õhujõudude baasist. Samamoodi võib leida koordinaatidele lähimaid Panoramio fotosid.

Mis veel? Näiteks koordinaatide järgi saab asukoha ajavööndi määrata, lähima asustatud punkti leida (Tondi Tallinnas), ilmateadet lugeda (Pärnu), kõrgust määrata (GTOPO) jne.

Miks see geokodeering siis ette sattus? Aga selle abil on lihtne teha semantilist veebi, mis räägib erinevatest kohtadest. Näiteks reisiteemaline artikkel asulast X, mis on geokodeeritud, võib tänu asukohaga sidumisele sisaldada reisijale vajalikku automaatset lisainfot, mida semantilises veebis kuvada - artikli koordinaatidele lähimate kohtade pildid, majutusasutused, vaatamisväärsused, teed, Wikipedia artiklid, ilmateade, ajavöönd, kasutajad samas kommuunis, kes lähedal elavad jne jne. Seega geokodeering on hea võimalus automaatselt genereerida turismi-infot kindla geograafilise asukoha järgi.

Eesti kaugus hostinguparadiisist

2008-08-15T19:44:00.001+03:00

Hakkasin uurima, palju pappi tahetakse siis veebi hoidmise ehk hostingu eest mõnes välismaises serveris. Mitte just Gruusia sündmuste pärast, aga oli vaja.

Kes ütles, et hosting on meil odav?

Võrdleme siis.

Zone.ee-st võtame kõige vingema paketi (III - 349 kr) ja Kanada päritolu Vistapages on üks näide Ameerikamaa hostingupakkujate tasemest. Vistapages.com pakub üht ja ainukest vingeimat paketti, kus on kõik sees.

Ja tõepoolest, KÕIK.

Võrdleme.

Hind kuus - Zone 349 kr, VP 50 kr
Kettamaht - Zone 10 GB, VP piiramatu
andmeedastusmaht - Zone 100 GB, VP piiramatu
e-posti aadresse - Zone 200, VP piiramatu
Alamdomeene - Zone 30, VP piiramatu
MySQL andmebaase - Zone 15, VP piiramatu
FTP kasutajakontosid - Zone 46, VP piiramatu

jne jne jne.

Mitte, et ma Zonega rahul poleks. Olen küll. Ja enamasti rohkem pole vaja ka tavakasutajale, kui need Zone paketid. Aga hakkasin vaatama, et mis hinnaga siis umbes samasuguse paketi ka väljamaal saaks. Seega arenemisruumi on meil veel küll. Võiks öelda, et arenemisruumi on piiramatult. Või on siin mingi kaval äriline konks peidus?

Hongkonglased Baltimaades: muljed ja arvamused

2008-08-13T14:45:00.001+03:00

Nii nagu meil hongkongi külalistega kokkulepe jäi, rääkisid nad pärast oma Balti-tuuri, mis siis Eesti, Läti ja Leedu nende jaoks pakkusid.

Turistidele on Eestil üks suur pidur: hinnad. Ligi 2-3 kordne hindade erinevus Eesti ja leedu vahel paneb paljud turistid just lõunasse sõitma, pealegi leedukatel on ka, mida näidata.

Aga nüüd siis järjest.

Edith Hongkongist oli uhke Pekingi olümpiamängude avamise pärast, kuna seal näidati palju olulist Hiina kultuurist: paberi tegemist, trükikunsti leiutamist, tulevärgi ajalugu, kalligraafiat ja palju muud.

Alustasid ametilt õpetajad oma tuuri Helsingist. Peatuti Tallinnas, Lahemaal, Kuressaares, Pärnus, Riias, Siguldas, Klaipedas, Palangas, Nidas, Kaunases, Trakais ja Vilniuses. Kõige enam meeldis Edithile Leedu, sest seal oli palju erinevaid vaatamisväärsusi ja hinnad olid turistile odavad.

Kõige rohkem Baltimaadest meeldis Nida poolsaar. Seal sai 5 päeva jooksul matkata, jalgrattaga sõita, ujuda ja kanuumatka teha. Inimesed küll põrnitsesid igal pool Aasia turiste ja arvasid, et niikuinii jaapanlased. Kanuumatkal kohtusid nad ka Kaunase perega, kes kutsus külla ja küpsetas leedupäraseid roogi.

Soovitused Eesti turismile on järgmised:

laske hindu alla. kohe kõvasti
tegelege rohkem turistiga. Küsige, pakkuge variante, soovitage
rohkem human touchi. rääkige praeguste eestlaste (ja venelaste) elu-olust, tegemistest
müüge ehedust. Kui on kallis ja pole luksust, siis tuleb luua müüt naturaalsusest, mis on hinnas.

Garmin Oregon GPS - peaaegu esimesed kogemused

2008-08-12T21:47:00.001+03:00

Nii, nüüd on Garmon Oregon olnud mõnda aega garmini Colorado kõrval kasutusel ja saab asjast natuke juttu teha.

Garmin Oregoni Wiki
Garmin Oregoni tootelehekülg

Teen lühidalt, sest pikemalt saab niikuinii lugeda juba järgmisest DIGI-st.

1. Ekraanil viipemenüüd ei tööta. Võiks ju olla? Navigeerimine üles-alla käib vaid nuppudest.

2. Puutetundlik ekraan on muidugi mitmeid kordi mugavam kui Colorado või GPSMAPi nupud. Välitingimustes on see ülikiire.

3. Ekraani servad tunduvad liiga kõrged – ilmselt selleks, et ekraan katki ei läheks? Puutetundlik on õrnem kui tavaline GPSi ekraan. Samas kõrged servad väldivad kriimustusi. Ekraani servadesse on ebamugav vajutada.

4. Oregonil on sisemine antenn, Coloradol ulatub aga antenn korpusest välja. Tubastes tingimustes oli juba näha: Colorado võtab kaks satti üles, Oregon mitte ühtegi...

5. Kompass: kalibreerides töötab, aga akusid vahetades kordub sama viga, nagu Coloradol: kalibreerimine unustatakse ära ja näitab suvalisse suunda. Ehk siis: magnetiline kompass on Oregonil täpselt sama kasutu kui Coloradol (vasakul)

6. Tekstisisestus: lõpuks ometi ka käsi-GPSil kiire ja lihtne ekraaniklaviatuuri abiga teksti sisestada. Erisümboleid on vähe.

7. Käivitus: Oregon poole kiirem kui Colorado. Ca 4-5 sekundiga on pilt ees.

8. WiFit ja Bluetoothi pole. Kuigi eestikeelses tõlkes on Wireless ekslikult WiFiks tõlgitud, pole see WiFi mitte, vaid endiselt Garmini oma ühildamatu standard traadita andmete edastuseks. Wireless-edastus Oregoni ja Colorado vahel töötab ja on superaeglane. Kuid oodake Garmin 500 ära. sellel käsi/auto hübriid-GPSil on kiire Bluetooth...

9. Ekraan on Coloradol parem ja selgem. Oregoni oma on tuhmim ja ilmselt puutetundliku kihi lisamise tõttu paistab klaas vähem läbi. Mingi tekstuur on ka ekraani peal näha...

10. Kaardi nihutamine – sõrmega tõmbad ekraanil. Siin on viipetundlikkus olemas...

11. Ekraanid: Coloradol on ülaservas alati igal ekraanil seadistamise nupp, Oregonil on see keerulisemaks tehtud: tulebs eadistuste menüüsse tagasi minna. Samas on Oregonil satelliitide ekraani lihtsam kätte saada põhimenüü alt kui Coloradol, kus peab kuskil Others menüüs kõige lõppu sobrama...

12. Automaatsed ajatsoonid – selleks on eraldi kaart salvestatud GPSi. Määrab koordinaatide järgi ajatsooni, kus asub ja muudab kella ise. Mugav. Ka näitab Oregon aega päikesetõusu või -loojanguni näidikute ekraanil:

13. Geocaching on taas paremaks läinud. Rohkem infot logide kohta korraga ekraanilt lugeda ja kui oled geocachingu rezhiimis, siis on kena loendur odomeetri lehel, mitu aaret oled juba leidnud. Seda saab nullida. Geocaching.com-ist aarete laadimine otse GPS-i töötab kenasti, Eesti kodukootud GPX-fail aga lülitab Oregoni samamoodi välja, nagu Coloradogi. Saab kasutada tavalise Waypointina aarete otsimist.

14. Träkid: saab erinevaid träkke erineva värviga kaardil näidata. Saab salvestada osa träkist (tegelikult sai ka varem, Coloradoga).

15. Kaart: Oregonil microSD peal, käib akude alla, seega ebamugavam kui Coloradol. Coloradol on mini-SD pesa, mis tähendab, et saab kasutada nii micro kui mini SD kaarte ja saab ilma akusid kiskumata kaardi sisse panna, seega mugavam on Colorado.

Välitest

Nagu alguses sai kahtlustatud, ongi Oregonil levi kehvem. All paar kaarti träkkidest Lasnamäe majade vahel.

punktiir - tegelik teekond

punane - Colorado GPS

roheline - Oregon GPS

Ilm oli äikese-eelselt paksult pilves ja levi kehv, sellises olukorras tulevad tundlikuma antenni ja parema tarkvara eelised paremini esile.

Lööme nüüd punktid kokku: Coloradol on neid selgelt vähem. Kui aga suurem täpsus teised puudused üles kaalub, siis on Colorado veel parem. Puutetundlik ekraan aga on Oregoni suurim ja võimsaim pluss - kasutajamugavuse poolest jääb Oregon peale.

Ajalugu: kuidas väiksemad suuremaid ründavad

2008-08-12T10:53:00.001+03:00

1939. aastal, 31. augustil juhtus üks kummaline asi: Poola ründas Saksamaad. Justnagu.

Gleiwitzi juhtum.

Enne Nürnbergi protsessi ei teadnud keegi täpselt, mis seal tegelikult juhtus... oli 21 "intsidenti" Poola-Saksa piiril, mis jätsid mulje, et Poola on hakanud Saksamaad ründama. Ja sealt see lahti läkski. Eesti ajalehed kirjutasid, et meid see kõik ei puuduta üldse. Mõni aasta oli veel aega.

Venemaa toetab väikerahvaste iseseisvust

2008-08-11T11:01:00.001+03:00

Venemaa tegi kannapöörde ja asus toetama kõiki väikerahvaid, kellel pole oma riiki. Oseedid, tsetseenid, marid, udmurdid, setod, karjalased, tsuktsid, tsuvassid, tuvad, tatarlased, aeg on oma riik teha. Venemaa ei kõhkle enam vahendite ja toe jagamises omariikluse loomisel.

Viru Folk Käsmus

2008-08-10T01:59:00.001+03:00

Viru Folgist nagu blogid üsna vaikivad... mina ei vaiki, sest seekord ei mahtunud Viljandi Folgile ja sai hoopis Käsmusse mindud.

Pildid siin.

Võrdluses Viljandiga on esimene asi, mis silma torkab, rahulik õhkkond. Palju ruumi, suuremad vahemaad, vähem rahvast, trügimise ja sabade puudumine. Ongi parem. Tunglemine ja passimine nii peldiku-, söögi-, parkla- kui piletisabades nagu viimati paar aastat tagasi Viljandi folgil hakkaski ära tüütama. Ehkki Viljandis muidugi esinejatega on olukord rikkalikum ja eksootilisem.

Parkisin auto, kuhu juhatati, sain käepaela (millega erinevalt Viljandi Folgist pääseb tõesti igale poole) ja oligi pealaval kohe konsert. Liisi Koikson. Lausa hõredalt oli rahvast, aga kell ka alles 15:00. Mõned veel magasid, sest reedene programm lõppes viie paiku.

Merelahel tiirutas kahemastiline Blue Sirius, kust sai kontserti vaadata, binokliga oleks ka Meremuuseumi rannast pealaval esinejate nägusid näinud (meremuuseumi rahvast pealava juurest seletas küll). Ja velorikshad vedasid laisemaid küla ühest otsast teise. Hoburakend ka.

5 minutit enne 16 polnud aga metsalaval veel mitte kedagi. Ei rahvast, ei publikut. Kolm inimnest istusid ja diisel podises elektrit toota lava taga. Minnes tagasi Lainelasse, kus pealava asus, aga hakkasid alles rahvaste hordid metsalavale liikuma. Soomlasi paistis seas. Peale pealava kontserti vahetati alles lava ja kava oligi niimoodi, et ega väga palju asju korraga ei toimunudki. Sai rahulikult ühe esineja juurest teise juurde jalutada.

Võrreldes Viljandiga on sotsiaalvõrgustiku osa Viru Folgil muidugi kehvem. Viljandis on kõik kohal, justnagu Õllesummeri slogan. Seal näed väga palju tuttavaid ära. Viru Folgil ei näe. On vaid üksikud tuttavad kohal. Näiteks mõned, kes vaikselt pagasnikust veini tinistavad ja mõtlevad, kas kontserdile ka minna :)

Aga kui keegi on Viru Folgil kohal, siis on raske teda ära kaotada. Ühel peatänaval lõpuks ikka kokku saadakse.

Toiduga oli nii nagu igal pool avalike ürituste toitlustusel ja nagu majandusseisakus Eestiski praegu: hinnad kallimaks läinud ja kvaliteet kehvemaks, portsud väiksemaks. Seekord sai siis 80 krooni eest sasliki, kus 1(!) lihatükk, supilusikatäis veidi tooreks jäänud praekartuleid ja teelusikatäis kurki ja teine tomatit.

Muidu aga võis endale käsitööesemeid osta üsna suure valiku hulgast. Pealava lähedal oli käsitöötänav lausa. Hinnanäide: parmupill 50.-

Uskumatu on aga see, kuidas üks küla üksmeelselt asja korraldatud sai. Sest ega sellist suurüritust külarahva nõusolekuta ju ei pea. Puudub info, kui palju selle nimel korraldajad võitlema pidid ja inimesi nõusse meelitama, aga lõpptulemus oli kena - üle küla mitmed esinemiskohad, parklad inimeste heinamaadel ja väravate taga, müügikohad, WC-d, kõike külluses. Pileteid müüdi läbi rahvamaja veranda eest ära võetud aknaruudu. Külarahvas, kes melule lähemal elas, avas oma aiaväravas ka ise improviseeritud lette: kes oli dzinnipurgid ritta ladunud, kes meremehesärgid, kes kala ja kes savipotid.

Õhtul esines veel ka Rajacas. Avantüür, mis läks riski peale välja. Sest keegi ju ei tea, kuidas praeguse aja inimene nõuka-aja nalju vastu võtab või neist aru saab. Ega 100% kõigest ei saanudki, aga muhedat juttu ja vanu laule jätkus rohkem kui tunniks, nii et vahepeal jõudis ka Vägilaste kontserdil ära käia.

Vägilased, kui meenutada nende esinemisi Viljandis, olid ka Käsmus ülipopulaarsed ja just nende ajal läks publiku seas lahti üks karglemine ja trall. Ringmängud ja asjad. Pidu löödi käima. Lõpetuseks meenutati ka sündmusi Gruusias ja mängiti üks lugu grusiinide toetuseks. Vägilaste esimene plaat "Väga ilusad" oli mul autos kaasas kah, seesama, mis "Teeme Ära 2008" koristuse ajal metsast leidsime plaadivirnast. Sealt esimeselt plaadilt mängiti ka mõni lugu, kuna sealt oldi võetud mõni tanstupeo kavva ja rahvas ei laskvat ilma nende lugudeta enam Vägilasi kunagiu minema.

Viru Folk on jah mõõtmatult väiksem kui Viljandi Folk, aga sellevõrra hubasem. Tasub tulla oma hea seltskonnaga, jätta auto eemale parklasse, võtta öömajaks üks lugematutest puhkekohtadest Käsmus või valida ametlik telkimisplats ja kammerlikke üritusi jätkub lisaks suurtele kontsertidele ööpäev läbi.

Näiteks võrreldes Käsmu Merepäevadega on Folk ikka hoopis mõnusam üritus. Merepäevadel ummistasid sziibid ja närvilised autojuhid kogu Käsmu liikluse, parkisid kuhu juhtus ja närvitsesid niisama. Folgi ajal olid autod asula servas parklas. Ei mingit "treppi" sõitmist. Ja tundus, et närvilisust oli hoopis vähem.

Pühapäevased esinejad on sellised:

Chalice & Jürmo Eespere
Astrid Böning & sõbrad
Ensemble 96 (Nor)
Kiritöö
Suisapäisa
Pohjannaula (Fin)
Jääboiler
Metsalava
Zetod & Tsibihärbläseq
Marko Matvere & VLÜ
jt

Padise kloostri viimased päevad

2008-08-09T12:21:00.001+03:00

Viimastel päevadel nägi Padise klooster, Vasalemma, Ämari ja nende kohtade ümbrus välja selline.

Tegemist on väga vanade asulakohtade ja kaubateede ristmikega.

Sõber Aarne Ruben, ajalookirjanik, hakkas peale seda matka lausa blogima. Jõudu.

Mis me siis nägime?

Ega miskit maailmaturismi mõistes põrutavat polnudki. Või kui, siis ainult natuke. Enda jaoks oli kõige põnevam hetk Vasalemma jõe forsseerimine. Aga sellest hiljem.

Alustasime Padise kloostrist, kus Aarnel oli asju uurida. Sellest ta kirjutab ise lähemalt. Padise mõis sealsamas kõrval hakkab viimast lihvi saama seal, kloostri lõunakülge oli ka taastatud veidi ja suures kirikusaalis oli kontserte peetud ning aknad kinni kaetud.

Käisime ka ära Padise linnamäel, mis kloostri taga alati turistidele märkamatuks jääb, sest sildid linnus ja klooster aetakse tihti segi. Padise poe juurest viib uhiuus asfalt linnuse parkla juurde, siis natuke vantsimist mööda muistsete eestlaste rada linnuseväravani, mida enam muidugi pole. Ajalookirjanik arvas, et linnuseväravas võis olla valvur, kes küsis teeliselt, mis asja oli ja kuskil all lohus ootasid metsikud karud. Et kui on paha teeline, siis saab nahka panna. Sellised uitmõtted siis.

Vasalemmas näis olevat vaid üks pood - Liiva pood, ühe eramaja taga-aias. Sealt väljusid kaks rämedalt purjus tüüpi, nii et meidki vaadati veidi umbusklikult oma matkariietes peale sisenemist. Perepood vms oli küll üsna kallis, aga aedlinna elanikud ei pidanud vähemalt sõitma autoga kuhugi Padise või Keila poole esmatarbekaupu ostma.

Jalgsimatk aga sai alguse, nagu Elektriraudtee soovitas, Vasalemma raudteejaamast, mis pidi olema ainus ajalooline hoone Vasalemmas (loss jääb asulast juba välja, veskikülasse). Tegelikult oli lähiajaloost meenutada veel üks ajalooline koht - Vasalemma karjääriringrada, kus kunagi sai suviti LADAde ja Mossede rallisid vaatamas, jala lähedalasuvast külast. Ringrada oli alles ja karjäär ujutav. Tegime seal Harju Ekspressi lugemise peatuse. Leht nagu 90ndate alguses, aga kohalikud uudised paberil kõik sees, kes Kalev meedia portaali netist lugeda ei saa. Aga huvitavam osa on muidugi kohalikud kuulutused. Aarne helistas ka ühele piiramatut teenimisvõimalust pakkuvale ja sai teada, et töö seisneb arvutiga info jagamises. Ülejäänu selgub kohapeal. Mis see siis on - spämmimine?

Teel Vasalemma lossi juurde avastasime raudtee, mis oli põldmarju paksult täis, kes moosi tahab, korjaku:

Äärmiselt ohtlik on Vasalemma aedlinna kooliga ühendav maantee, arvatavasti seda teed pidi peavad ka lapsed kooli käima. Sillal on poole meetri laiune "kanal" jalakäijatele, kus lögasel ajal puhtalt läbi ei pääse vist. Jalgtee oleks seal küll eluliselt vajalik.

Mõisa üks suuremaid vaatamisväärsusi on aga see hämar allee ja lähedalasuv kirjaniku mälestusmärk:

Kirjanik Julius Oro õpetas siin (ja elas ilmselt kuskil Ämari kandis). Spekuleerisime tema saatuse üle ja Aarne arvas, et võimalik, et ka see kirjanik represseeriti. Aga rohkem ei julgenud spekuleerida. Meenutasime tema kuulsat lasteraamatut "Muna", mis nõukogude ajal siiski põlu all polnud, sest me mõlemad olime seda lugenud ja oli omal ajal üks lastekirjanduse raudvara. Noh see lugu, kus tüdrukul oli muna ja vares selle ära röövis.

Loid turismihooaja tipp oli ka saabunud: lossi hoovis valmistasid lõunasööki kaks välisturistidest rattamatkajat, vasemal:

Tegelikult oli rattamatkajaid veel, terve parv saabus meile vastu kuskil Padise kandis, tulid vist kella 11se Vasalemma rongi pealt.

Ämari tee ääres, kus me liikusime, et lõigata Elektriraudtee soovitatud rada lühemaks, polnud aga midagi muud huvitavat peale mitmesuguste siltide, näiteks see tellis siin:

Vaikne ja rahulik Ämari elas aga oma elu, männimetsa all idüllilises looduses:

Samal ajal SMSiti ka Gruusia sõjast. Et pommitati Gruusia lennuväebaasi. Eesti lennuväebaas oli meist siis mõne km kaugusel.

Ämari tuntuim monument, lennuk puki otsas oli aga läinud - vist vanarauaks:

Monumenti palistanud majad aga olid läinud killustikuks.

Tundub, et kaabel-TV firmad pole 800 inimesega asulasse ka tahtnud oma kaableid vedada, aga idakanalid tulevad igaühele taevast niigi kätte:

Ämarist üle jõe tagasiteed otsides aga usaldasime GPSi rohkem kui Elektriraudtee kaarti ja läksime natuke alt. Aga mitte palju. Nimelt näitas kaart, et üle jõe läheb selline tee:

Vaevumärgatav rada põllul viis jõe kõrvalharuni, mis oli kivise põhjaga ja läks Vasalemma jõeni välja (ilmselt kunagine hobusetee). Olime jõudnud Ed Börnhöhe "Tasuja" radadele.

Aarne forsseeris jõe kaks korda ja olimegi vastaskaldal, Allika turismitalu külje all. Raudteejaamani 3,6 km. Ehk siis matk juba peaaegu läbi.

Kuid raudteejaama jõudes oli meil veel üks missioon. Aarne tahtis ära näha silla Munalaskmes, kus Viktor Kingissepp olevat kohtunud oma seltsimeestega.

Mis sillad sel ajal olid, seda me ei tea, aga praegu oli maanteesild selline:

Ja üks teine sild, ka Munalaskme külas, aga mõisast natuke eemal. Üks koloriitsemaid Eestis, kuuludes pigem kuhugi Kagu-Aasiasse kui Harjumaale, valmistatud kaablipoolide otstest:

Nüüd aga Käsmusse... varsti siis uudised sealt, akrediteeritud blogijana..

Nädalavahetuse vihmakaart

2008-08-08T08:35:00.001+03:00

Siin on hea koht, kust vaadata nädalavahetuse vihmakaarti. Kunagi oli Islandi ilmajaamal väga täpne animeeritud vihmakaart tunniajase täpsusega, see on nüüd kahjuks tasuline ja leppima peab Eesti staatilise kaardiga... aga asi seegi.

Nagu näha, sajab laupäeval kõige rohkem Viru Folgi kohal. Aga mis siis. Pühapäeval ei saja.

(Huvitav, kuidas ilmajaam on saanud kuupäevakombinatsiooni "laupäev, 2008-08-08"?)

Wher2goga poolepeal

2008-08-06T22:45:00.001+03:00

Uus Reisijututuba sai peaaegu et poolepeale. Ca 1000 artikli kujundus on kiirelt üle vaadatud, üle 1400 veel jäänud. Vana veeb laguneb iga päevaga - uus PHP ja MySQL ei tunnista 2002. aastal tehtud skripte.

Ja vahepeal sai uut PHP-d jälle harjutada, et kasutajakontosid täiendada. Nüüd siis olemas pildialbumite ja videote kontod, blogilink, viimased postitused... blogileht on ka veidi kohendatud. Varsti saavad testkasutajad ligi.

Eile ajas juttu väliseestlane Devonist - tema veebiprojektiks on eestikodu.com ja lisaks veel hunnik domeene tema nimele registreeritud, millele ta nüüd rakendust otsib. Netiotsing andis tema kohta huvitava video, umbes aastatagusest suvereporterist :)

Garmin Nüvi 500: nii käsi-, auto- kui tsikli-GPS

2008-08-05T01:33:00.001+03:00

Kuna AMis enam GPSidest pajatama ei hakka, siis saab värskest GPS-uudisest siin blogis edasi rääkida. Nimelt on jälle midagi uut tulemas, ehk ka meie maile.

Pidevalt on räägitud eraldi käsi- ja auto-GPSidest ning tsiklimeestele peab ka olema oma. Millegipärast pole keegi veel selle peale tulnud, et kõik ühte seadmesse panna. Ammu on juba tarkvara sinnamaale jõudnud, et saaks hakkama. Garmini Colorado ja muudki uuemad GPSid oskavad küll nagu autonavigaatorid teed juba juhatada, kuid unustati hääljuhtimine - käsi-GPS suudab teha vaid piiksu. Pihuarvutites on sadu GPS-tarkvarasid, millest ühed juhatavad kohale, teised aitavad metsas ja kolmandad koguvad statistikat kõige paremini. Aga pihuarvutil jälle omad hädad.

Garmin Nüvi 500 näib lõpuks olevat see kõik ühes: klassikaline Nüvi autonavigeerimisinterfeis, Nüvi kaardid (loodetavasti ka Regio ja EO MAP lähevad sinna), kuid lisaks ka kompassiekraan, träkilogi, Wherigo, Geocaching ja palju muud. Et autost asja kaasa saaks ohutult võtta, on ta veel veekindel kah. Nii et mitme GPSi omajad, pange oma vanad asjad müüki, saab ühe asemele osta, kola vähemaks.

Ja üks täiesti uus asi, millega turist ilmselt ülimalt rahul on - Garmin Connect Photos näitab geotagitud pilte lähimate vaatamisväärsuste kohta, mis kogutud Panoramiost, ehk siis teab juba kuhugi minnes, milline see sihtobjekt pildilt välja võiks näha. Neid pilte saab oma GPSi ette laadida ka.

Aga last but not least - LÕPUKS OMETI on mõeldud teiste seadmete peale ja tehtud GPS-ile Bluetooth-ühendus! Eriti veider leiutis oli Garmin Colorado OMA standardi järgi raadioühendus, millega sai vaid teiste Coloradodega andmeid vahetada. Nüüd siis tuldi selle peale, et ühineda kogu ülejäänud tehnoloogiamaailma Bluetooth-standardiga. Postiivne. Paraku telefoni handsfreed see veekindel mudel ei toeta.

Aku kestvus aga kaldub pigem sinna autonavigaatori kanti, ehkki peab tunduvalt kauem vastu kui paaritunnine tavaline autonavi omalt akult - lubatakse 8 tundi tööaega. Negatiivne, kuid mitte väga - kestab siiski kuskil käsi-GPSi ja autonavi vahepeale.

Saadaval alates septembrist UK-s ligi 300 naela eest. Kui arvestada, et see hind on kaks-ühes GPSi eest, siis polegi ju väga paha...

Uudis siin.

JA kogu tehniline info ja värgid siin.

Varjutus läbi kolmeastmelise filtri

2008-08-01T13:54:00.001+03:00

Juba poole 12 ajal passisid Liivalaia-Gonsiori kandis inimesed taevasse. Aga varjutus hakkas nagu plaanitud 11:45. Paists aknasse ka, sutus hämaram oli.

Kiirelt varjutuse pildistamiseks käepäraseid vahendeid otsides sattus näppu CD, kuid see määris pildi digiseebikas laiali. Sai leitud ka üks floppi, mis päästis asja. Nüüd on olemas kolmeastmeline päikesefilter, vaat selline:

Tööpõhimõte on lihtne.

vasakust servast vaadates on kõige heledam: ainult üks kahepoolselt läikiv CD.
paremalt servast vaadates on kõige tumedam: floppisisu + CD.
keskelt august on aga kõige selgem pilt, heledus keskmine: ainult läbi floppi.

Keskmisest august sai ka enam-vähem pildid tehtud, kuigi autofookusega muidugi ei töödanud... ja säri kippus 1/15 olema.

Tulevik jõuab kätte oktoobris: e-paberil ajakiri

2008-07-31T17:03:00.001+03:00

Aastal 1998 oli tehnoloogiauudistes esimest korda juttu e-paberist, millel olevat kujutist saab traadita uuendada (firma e-ink katsetus, 200 000 USD ruutmeeter). Nüüd, 10 aastat hiljem, on see tulevik käes: ajakiri Esquire annab oma oktoobrinumbri välja e-paberist esikaanega.

e-paberi aku peab vastu 90 päeva, aga seda on lihtne uue nööpaku vastu vahetada. Esikaanel liikuv kujutis on e-paberit juhtiva mikrokontrolleri sisse programmeeritud, kuid ajakiri loodab, et see on uus väljakutse häkkeritele: palun häkkige meie ajakirja esikaas ära!

Tulevikus peaks e-paber olema nii odav, et seda jagatakse tasuta meotroojaamades. Õhust püüab paber kinni värsked uudised ja kuvab neid plastikusarnasest materjalist e-paberil. Ja kui keegi juhtub häkkima, siis ajaleht hakkab näitama seda, mida häkkija tahtis. Alates oktoobrist...

Loe lähemalt...

ShareThis - sotsiaalveebide valitseja?

2008-07-30T13:27:00.001+03:00

Leidsin hiljuti sellise huvitava asja - Sharethis.com. See on võimalik paigaldada ka Drupali veebile nagu wher2go.reisijutud.com proovitud ja testimisel.

Kasutaja jaoks on see koht, kus kõik oma sotsiaalveebide kontod kokku koguda ja ühest kohast igale poole sisse logida. Lisaks saab salvestada omale huvitavaid kohti ja teistega jagada, koguda kokku kõigis sotsiaalvõrkudes olevad kasutajate kontaktid ühte suurde kontaktiraamatusse jne. Paraku tahavad nad saada ka kõiki su paroole, mis võib olla halva harjumuse tekitajaks.

Mina oma paroole seal ei sisestanud, sest ShareThis on ka muud moodi abiks. Veebis näiteks, pakkudes kasutajatele võimalus mända artiklit oma blogis viidata võis sõpradele saata vms. Selleks vaja vaid ShareThisi SAPI ehk Sharethis API oma veebi HTML koodi sokutada ja edasi tegutsevad nad juba avanevas aknas ise.

Avanev aken näeb välja selline:

Siin saab näiteks lisada artikli oma Facebooki linkidesse, Technoratisse, Diggi, MySpace´i, Slashdotti jne.

Teine lapats - Post on hea blogijatele. facebook, Orkut, Blogger, Wordpress - vali välja ja postita. Suunatakse vastavasse keskkonda ja edastatakse link ja tekst artikli kohta, kusjuures näiteks Facebookis sai veel valida artiklilingil olevate piltide seast, millise oma blogipostituse juurde lisada.

Kolmas lapats on hea neile, kes tahavad artiklit soovitada sõbrale või iseendale memo saata. Lisada saab mitu aadressi ja BCC välja.

LISA: Just soovitati ka Addthis.com samasugust lahendust - tundub ka sama ahvatlev :)

Linkrupt - veebilinkide pankrot

2008-07-29T16:07:00.002+03:00

Uude veebi kolimisega on see jama, et kõik vanad lingid, mis internetiavarustes vanale veebile viitavad, saavad viitama olematutele linkidele, mida uues veebis enam ei eksisteeri. Drupaliga on see oht olemas uuele versioonile minekul ja muude mootoritega ka.

Näiteks aadressid muutusid niimoodi:

Vana http://www.reisijutud.com/node.php?id=13
Uus http://wher2go.reisijutud.com/node/13

Selleks, et vanale aadressile linkijad ei peaks saama teadet lehekülje mitteeksisteerimisest, võiksid nad saada mingi aja jooksul automaatselt suunatud uuele aadressile. Selle saab teha autoforwardiga HTMLis niimoodi:

<META
HTTP-EQUIV="Refresh"
CONTENT="0; URL=http://wher2go.reisijutud.com/node/13>

Kui aega on möödunud piisavalt, et lingid võiksid olema uuendatud, võib koodis oleva nulli asendada nt viiega ja mingi umbes sellise tekstiga:

Aadress muutus.

Vana: http://www.reisijutud.com/node.php?id=13
Uus: http://wher2go.reisijutud.com/node/13

Teid suunatakse kohe uuele aadressile.

Siis saab kasutaja viie sekundi jooksul lugeda teadet ümbersuunatud aadresist ja siis juba visatakse edasi õigele aadressile. Ja veelgi kaugemas tulevikus ...

Aga võib-olla saab selle kõik hoopis kuidagi lihtsalt .htaccess failis ära teha, sinnamaani pole ma veel jõudnud.

Laupäeval oli selle aasta kuumim päev

2008-07-28T18:25:00.001+03:00

+27,7 kraadi.

Oli alles palav :)

Eesti jälle rahvusvahelises meedias

2008-07-26T09:11:00.001+03:00

Eks ikka tuntud kanahakklihareklaamiga, selle leiavad üksteise järel kõik toimetajad ükskord niikuinii...

http://www.boingboing.net/2008/07/25/sovietera-estonian-m.html

Gran Canyoni lugu Puhkepäevas

2008-07-25T14:49:00.001+03:00

Täna avaldati Grand Canyoni lugu. Selline.

EO MAP aitab ratturit vähe

2008-07-23T01:24:00.001+03:00

Proovisime siis rattaga EO MAPi kaarti Garminile Colorado 300 peal. Ei saa aru, millest on pimestunud kõik selle kaardi taevani kiitjad, ratturi jättis ta teekonnaarvutusel igatahes hätta.

Proovitud nii ratturi- kui jalakäijarezhiimis, lühema kohalejuhatamisega. Mõned näited.

Lasnamäel: selle asemel, et otse Narva mnt äärsel jalgrattateel juhendada, kisub marsruut kogu aeg kuhugi majade vahele kvartalitesse ja arvutab ümber. Smuuli tee näide näitab, et isegi sellised väikesed hoovi kõrvaltaskud kasutatakse ära; Jalgrattateedest ei teadnud midagi.

Olime mõnesaja meetri kaugusel sihtkohast, korralik asfalt-tee Kostiverest Jõelähtme suunas, aga suunati ümber Piibe maantee kaudu suure ringiga. Üldse välditi igatpidi Peterburi teed, linnas juhatati näiteks rattaga Peterburi tee asemel Laagna kanalisse; Pildil on näha, et välditi ka täiesti suurt autoteed otse Peterburi teele, soovitatud tee aga rattale oli ikka liig suur ring järgi teha.

Jägala joale lähenemine oli kaardi järgi põhja poolt ja siis viis tee “üle jõe”. Muidu on suur parkla ja turistikas lähenemisega lõunast, noolest veidi põhja poole.

Õigesti hakkas juhatama Muuga vahel suvilarajoonis - siis oskas kesklinnani enam-vähem tee välja arvutada, aga kui ümberarvutus Smuuli teele teha, juhtus nii, nagu esimesel pildil.

Kevadel (maikuus) proovisime rattaga peaaegu samas kandis Regiot. Ideaalselt juhatas, v.a üks eksimus liiklus-keelatud raja kaudu juhatades Ülemiste kanali kaldal. EO MAPil olid muidugi looduskaitsealad paremini peal ja metsa-alad täpsemalt ja jõekaldad kurvilisemad, seega jalgsimatkaks käib ta paremini.

e-raamat GPSidest ületas uudiskünnise

2008-07-22T12:18:00.001+03:00

Tänases Eesti Päevalehes on Uue Meedia lehel uudis Reisijututoa uues (eksperimentaal-)veebis publitseeritud e-raamatust. Kuulsusehetk paberil näeb välja selline:

Ja veebi jõudis sellisena. Tundub, et ei saa Reisijututoa uut veebi veel kohe avada, sest testveebi aadressid muutuvad siis ära...

E-raamatu leiab muidu siit. Tulevikus aga aadressilt http://www.reisijutud.com/node/2174.

Orkut - häkitud

2008-07-21T22:50:00.001+03:00

Tsekake oma Orkuti profiili, kas pole seal äkki näotustaja käinud. Paljudel tuttavatel (ja mul ka) on isikuandmeid ja profiilipilte muudetud, mõnedel läinud isiklikke fotosid ja kommuune kustutatud. keegi lavastas mind brasiillaseks, krt.

Siin on siis üks profiil, mis pole enam see, sest ma ei tunne ühtki Leopoldot:

Identiteedivarguse-juhtum lahendatud

2008-07-20T21:12:00.001+03:00

Hiljuti küsisime, kas skämm või spämm. Ei olnud skämm, SMS-laenu spämm osaliselt nagu oli, aga kui täna saabus järgmine kiri, siis oli asi selge. Hansa Liising kirjutas nii:

Austatud Kaido N***

Täname esitatud taotluse eest.

Kahjuks on hetkel vastus Teie esitatud taotlusele negatiivne, kuna Teil on arvelduskonto blokeeritud. Peale võlgnevuste likvideerimist on võimalik esitada uus taotlus.

Lugupidamisega,

Ülle V***

Seega - kodanik Kaido N***, kes on juba võtnud SMS-laenu ja omab muidki võlakohustusi, soovis nüüd vististi ka parema ja uhkema autoga sõitma hakata, aga võta näpust. Kodanik on aga igale poole andnud oma e-posti aadressi valesti ja kõik kirjad laenu- ja muude pakkumiste-äraütlemistega tulevad nüüd mulle. Googeldamine ei andnud ka kodaniku kohta ühtki vihjet, et teda oma e-posti aadressi üle vaatama kutsuda, seega tundub üsna internetikauge, kuid ohtralt laenukoormuse all ägav isik olevat.

Laenu- ja liisinguasutused ei ole veel vastanud kirjadele, mis teatavad valest e-posti aadressist, aga ehk teevad omad järeldused.

Puutetundlik GPS - lõpuks ometi

2008-07-19T23:35:00.001+03:00

Neil, kes peavad omama alati uusimat ja vingeimat tehnika viimast sõna, on jälle põhjust niheleda ja oma vana riist aegsasti müüki panna: Garminil tuleb välja uus puutetundlik GPS nimega Garmin Oregon.

Kirjutatakse: mudelite jaotus on peaaegu sama nagu Coloradol, kaardid ka peaaegu sama väljanägemisega, isegi hinnad ligikaudu samad või tiba kallimad, aga mida Oregonil pole võrreldes Coloradoga, on nupud.

Nagu irvhambad kommenteerivad: Garmini hiline hüpe möödakihutavale iPhone-rongile. Magellanil on puutetundliku ekraaniga Tritoni mudelid juba mõnda aega olemas ja räägitakse, et alguses olid need üsna vigu täis, aga Eestis ei müüda veel praegugi.

Selline see nuppudeta GPS Garmin Oregon olema saab:

Ruuterijama lahendatud, nüüd on nad üle

2008-07-19T10:57:00.001+03:00

Mittetöötava tehnika jamade nimekirjast sai ruuterijamad maha tõmmatud. Buffalo, mis lasi ainult ühe arvuti korraga WiFi võrku, sai juba ammu riiulisse panna. Linksys märgiga GL, mis pidi tähendama Väga Vinge, aga ei hakanudki In ternetti sisse võtma. Sisevõrku sai küll. Suures seadistamisetuhinas sai ADSL ruuterile reset tehtud ja see tähendas, et ka selle pidi välja vahetama. Kui siis uus toodi, sai juba WiFi sellesse sisseehitatuna kätte. Kõik ühes. Mugav. Nii et nüüd on üks kahtlane Buffalo üle (LAN pordid kõik töötavad kenasti, WiFi tavaliselt vaid ühele kasutajale, pusides saab mitu sisse) ning uhiuus Linksys ootamas uut omanikku.

Aga lauaarvuti remondisolekul saab varsti juubel 1 kuu täis... 25. juunist parandatakse.

Hongkonglastega Lahemaal ehk Eesti turismi nukker olukord

2008-07-17T17:19:00.001+03:00

Hinnad on meil juba nagu Soomes, kallimad ka enamusest Kesk-Euroopa riikidest, Ida-Euroopast ärme räägigi. Kvaliteet aga üsna idaeuroopalik, hiinlastele siinsest Hiina köögist ärme räägi. Aga potensiaali on. Vähemalt Hong-Kongist pärit külaliste arvates on siin nende jaoks palju eksootilist.

Esiteks - arhitektuur on hoopis teistsugune (ehkki uuselamurajoonides Viimsi taga hüüatati, et need mõned majad on juba peaaegu nagu Hiinas uusrajoonides). Ja mõned kesklinna pilvelõhkujad on ka nagu Shanghai ja Hong-Kongi magalarajoonides.

Eestlased on hongkonglaste arvates ka väga rikkad. Jaksavad sellist kallist hinda maksta igasuguste asjade ja teenuste eest ning jaksavad osta maad, kuhu ehitada lausa oma pereelamuid. Hongkongis saavad oma maja lubada vaid püstirikkad.

Nii et rikkus on suhteline. Aga siinsete kallite hindade pärast lippavad kauged külalised ruttu edasi - paraku Kuressaarde, kus nad loodavad kaks päeva väikelinnas mööda saata odavamalt, kui pealinnas. Nagu täna lugeda võib, siis asjata loodavad. Leedus olevat öömajad kolm korda odavamad kui Eestis, sellepärast on pikem olemine plaanis hoopis seal. Kuna tegemist on paljureisinud ja -näinud õpetajatega, siis pole eelarvel vähetähtis osa. Ja peale käibemaksu tõstmist see vahe suureneb veel kõvasti Leedu kasuks ning ilmselt hakkab ületama Soome taset, seega Eestile jääb varsti vaid Soomes ööbivate turistide ühepäevase visiidi turism.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti turismi praegune nishsh on rikkad seikluseotsijad, sest siin on suhteliselt kallis, aga siia pole põhjust ka luksust otsima tulla, pigem naturaalsust, ehedust ja ekstreemsust. See tähendab vähem turiste, aga mine tea - äkki ongi hea, kui tuleb vähem, maksavad rohkem ja lepivad naturaalsusega ehk vähemate investeeringutega. Seni, kuni meil ikka loodust veel on...

Nüüd aga piltidega.

Jägala juga - kolmapäeva hommikul oli täitsa inimtühi. Miks see vesi nii pruun on, imestati. Eks ikka rabaveest.

Viru raba - "nagu Botswanas, seal on samasugused". Üldiselt tundus, et meeldis. Kogu raba oli turiste täis. Rabasse minek on aga turistide jaoks natule vähe tähistatud, eksimisvõimalus on eriti tagasitulles.

Hongkonglaste lemmik - Käsmu meremuuseum ja Arne Vaik. Tal oli hiinlastele näidata Eesti meremeeste Hiinast saadetud postkaarte ja ühe hongkonglasest meremehe pildid ja postkaardid, kes Käsmus resideerus.

Käsmu õnnekivide hunnik - see on üsna kulunud legend ka mujal maailmas. Igasuguseid kujude suudlemisi, kivide ja müntide viskamisi, õnnekirjade jätmisi on maailmas turistidele jutlustatud tuhandetes erinevates kohtades. Ka Hong-Kongis on mingi õnnetoov post, mille otsa tuleb kott visata ja siis midagi soovida.

Söögikoht: Altja kõrts. Hinnad pisut vähem soolasemad kui Tallinnas ja üsna autentne Eesti köök rahvusvaheliste sugemetega. Jäädi rahule.

Sagadi mõis. Muuseumipilet 35 kr, pääses nii peahoonesse kui metsamuuseumi. Kaasa anti ingliskeelne giidiraamat. Sellest mõisatiirust piisas - rohkem oleks juba kordamine.

Palmse. Külastuskeskuses on uus ja väga hea väljapanek Lahemaast, tasuta ka veel. Interaktiivne ja seletab hästi kõik ära. Samas on Palmse mõis kõrval vastikult rahamaia olekuga. Imestati, et isegi mõisa ümber ei lastud jalutama, kõik väravad taha aeda olid ka kinni, raha taheti saada 60 kr nägu ka siis, kui mõisa sisse ei tahtnud minna. Väliskülalised arvasid, et piisab aia tagant vaatamisest ja Sagadis sai mõisatest juba ülevaadet küll. Kohalik külapood oli huvitav, nagu mõni deli suures linnas, erinevad kaubad tihedalt väikestes riiulites koos.

Nõmmeveski juga. Sel päeval väga hiinapärane - peatusime peale tõelist troopilist sadu, kanjon oli lopsakat rohelust ja dzhunglihääli täis, kanjonis olev elektrijaamavare oli ka müstiline: pragudest voolas vett pahinal alla ja keegi oli üle jõe vedanud naljaka konstruktsiooni, et pangast välja voolavast allikast puhas vesi teisele jõekaldale saada.

Ning tagasiteel pöörasime ka Viimsi vahele, et kaasaegset eestlaste elu näidata.

Tallinna vana ja uus siluett. Hongkongini on veel areneda - pilvelõhkujate osas. Aga milleks, küsivad hiinlased, kui kogu maa linnast väljas on põhiliselt kaetud metsaga. Minge metsadess,e ostke omale maad, kuni veel jätkub. Aga tundub, et veel jätkub, sest rahvaarv siin väheneb pidevalt.

Skämm või spämm?

2008-07-15T11:10:00.001+03:00

Credit24 saatis sellise kirja, et kord juba neilt laenu võtnutele on kena pakkumine. Aga kui pole neilt laenu võtnud? Kas see on identiteedivargus või lihtlabane massispämmimine?

Kas juba on aeg politseisse minekuks või vara veel? :)

SMS-laenu pole kunagi mõelnudki võtta, miks siis selline ähvardamine:

Naturaalmajandus, Käsmu ja Mohni saar

2008-07-14T22:43:00.001+03:00

Käsmus ruuter seadistatud, tasuks reis Mohnile. Naturaalmajandus :) Aga lahe.

Pildid kah üleval. Kiirpaadiga läks Käsmust 20 minutit. Saarel on majutus ka, 100 kr koht/öö.

Jägala traditsiooniline rattatiir

2008-07-14T01:00:00.001+03:00

Peaaegu iga aasta oleme korra Jägalal ära käinud. Ca 60 kilomeetrit tuleb. Seekord siis jälle.

Jutt tuleb kunagi hiljem. Öö on.

Veel Hooveri tammist - trükis

2008-07-11T22:52:00.001+03:00

Natuke juttu Hooveri tammist Puhkepäevas ka. tegelikult oli see üks poletunnine peatus meie teekonnal Grand Canyonisse.

GPSide raamat - klikk ja valmis

2008-07-10T19:18:00.001+03:00

Natuke Books mooduli näppimist ja ennäe - raamat valmis. GPSidest ja GPS-mängudest. Kollektiivselt saab edasi ehitada.

Loe nagu tavalist raamatut allservas järgmisele artiklile klikkides või surfa raamatu sisukorras. Tegemist endiselt test-saidiga, seega pole veel 100% töökindel, aga siiski...

2400 kasutajakontot

2008-07-05T11:39:00.001+03:00

Tänase öö kohta võib öelda järgmist:

INSERT INTO `users` (`uid`, `name`, `pass`, `mail`, `mode`, `sort`, `threshold`, `theme`, `signature`, `created`, `access`, `login`, `status`, `timezone`, `language`, `picture`, `init`, `data`) VALUES (ja siin tulevad 2400 kasutaja sisselogimisandmed...);

Õnnestus. Ehkki esialgu peeti foorumis nii vana (2002) Drupali versiooni (4.0) pealt kõige uuema (6.2) peale üleminekut peaaegu võimatuks. Tegelikult tulebki hirmsasti SQL-i päringutes kahlata. Excel tuli ka appi - lahtrite kustutamisel ja lisamisel ning uue infoga täitmisel. Umbes nelisada kontot oli spämmirobotite poolt loodud.

Raske saab olema aga node sisu ületransportimisel... seal on ajast ja arust encoding="iso-8859-1" vaja vahetada moodsa UTF-8 vastu, mis on standardiks ka igasuguste täpi- ja susitähtede esitamisel ja mida tunnistavad kõik uuemad brauserid ja seadmed. See polegi veel kõige raskem (vastavaid konvertereid on olemas), aga tabelid ise on juba keerulisemad...

Technorati – sildid: tehniline jutt

Üle maantee levist väljas ehk natuke kosmosejuttu veel

2008-07-03T13:15:00.001+03:00

Ajasime täna kirjandusmagister Aarnega natuke ulme- ja kosmosejuttu. Eile ajasime ka. Aga täna oli ka faktimaterjali ühes:

Loe läbi lk 39 algav artikkel. Huvitav.

Kirjandusmagister kavatseb nimelt utoopiatest doktoritöö teha ja kas see artikkel kuulub sinna või on pigem karm reaalsus, näitab varsti aeg. Võib-olla juba õige varsti, sest Marsilt otsitakse elu ja CERNis pannakse Mustad Augud huugama. Soovitasin talle seda MIT Technology review´s ilmunud artiklit.

(Kujutis ajakirja HEI juuninumbrist, lk 39)

Aga filosoofiliste vestluste käigus tekkis üks avastus n.ö Neumanni sondi teooriaga. Neumanni sond on iseend taas toota suutev masin, mis asustamata planeedil suudab maavaradest ehitada infrastruktuurid ja kopeerida end nii palju, et suudaks peagi asuda teele järgmiste hõlvamata planeetide suunas. Neumanni sond suutvat meie galaktika rahulikus tempos ära asustada ca 20 miljoni aastaga. Ja sealt tekkiski teooria, et elu Maal on tegelikult hämmastavalt sarnane Neumanni sondile... kes ainult selle masina kunagi välja töötas?

kylamees (Kaido) ütleb:
muide, mul tuli just praegu veel üks teooria.
Aarne ütleb:
jah?
kylamees (Kaido) ütleb:
meie olemegi kellegi Neumanni masin.
kylamees (Kaido) ütleb:
keegi saatis universumit vallutama, ja nii me siin siis arenemegi ja hakkame uusi planeete kunagi hõivama
Aarne ütleb:
lahe
kylamees (Kaido) ütleb:
see paneb osa religiooniteooriaid ka paika.
Aarne ütleb:
Dänikeni teooria, astroarheoloogia
kylamees (Kaido) ütleb:
mhmh
Aarne ütleb:
tulnukad käisid siin enne ametliku ajaloo algust
kylamees (Kaido) ütleb:
nad ei käindki võib-olla, nad on ammu surnud võibolla, aga Neumanni masin areneb ja levib ise
Aarne ütleb:
Ülemaantee rääkis eile Levist Väljas ka sel teemal
Aarne ütleb:
sarnasel teemal
kylamees (Kaido) ütleb:
ahah
kylamees (Kaido) ütleb:
üle maantee levist väljas.

Artikkel ise aga lõpeb niimoodi:

"Ent niikaua, kui midagi pole leitud, on öötaeva vaikus
minu silmis kuldaväärt ja uudiste puudumine maavälisest
elust hea uudis."

Vähe innovaatilisust?

2008-07-01T21:49:00.001+03:00

Eelmisel reedel ühe EASi toetatud projekti lõpetamisel ütles üks Ameerika riskikapitalistidega tegelev jurist: Eesti probleem on vähene innovatiivsus: uued ideed, mida arendatakse, on suhteliselt lihtsad ja ei midagi revolutsioonilist. Tavaliselt vaid mõne eriti uue ja veel massidesse mitteläinud, kuid mujal leiutatud tehnoloogia varajane edasiarendus. Rohkem innovaatilisust, palun.

Siin siis uudiseid innovaatilisest, kirevast maailmast:

Kasteveekoguja - hea abimees kõrbematkajale. Aga ka muidu matkajale, kes metsikus looduses ei taha lihtsalt kahtlast jõe- või järvevett rüübata. Kogub öösel ka kõrbes poolteist liitrit puhast kastevett joogiks. Vaata Novaatori uudist.

Jonnipunnide asemel 3D joonistused? - Associated Pressi uudis Boingboingis innovaatorist, kes joonistas teedele 3D joonised, mis autojuhte pidurit vajutama sunnivad.

Kui on palju raha, ei pea enam kandilisi maju ehitama.

GPS kaamera salvestab nüüd ka suuna - kas see tähendab, et kaamerast võib edaspidi salvestada ka pildistatava objekti koordinaadid? Kogu info on ju olemas - pildistaja asukoht (GPSist), objekti suund sellest asukohast (kompassilt) ja kaugus ka (fookuskaugusest). Lihtne. Geniaalne.

Piraat-taimekasvatajad Tokyos? Kui meil loodi omavolilisi daatshasid lennujaama taha, Kistekülla ja veel kuhugi (ikka aiake, majake, peenrad-puud jne), siis jaapanlastel pole nii palju maad laristada. Mõni meeter vaba murupinda kõnnitee ääres kasutatakse kohe ära...

Tõeline tigupost - ka sellist asja annab leiutada...

Hea leht jalgrattamarsruutide leidmiseks ja analüüsimiseks.

Aga innovaatilised kasutajad oleme me küll...

Meteoriit, tuumaplahvatus või korilase lõkkeke?

2008-06-29T23:11:00.001+03:00

Laupäeval, enne suurt vihma saime kallineva bensiini tingimustes ühe 65 km kaugusel asuva punkti ära külastada - asi seegi.

Veskijärve ääres on maastikud nüüd kahevärvilised: must ja pruun. Esialgu veel suhteliselt harilik metsapõleng:

Siis läks juba karmimaks.

ja siis veel karmimaks.

Puhta nahaga sealt enam ei pääsenud. Tahm kurguni. Jõudsime Tänavjärveni välja, tuli oli veepiirini jõudnud ja roheline oli vaid veetaseme alanedes tekkinud kaldaribal, kus esimesed rohelised libled sirgusid.

Selliseid maastikke oli, kilomeetreid:

Eile oli just esimene päev, kui metsas liikumise keeld lõppes. Ja kohe ujutati korraliku paduvihmaga see ala üle ka.

Vaata pilte.

Lotoga plussis jms

2008-06-26T21:29:00.001+03:00

Juba teist nädalat lotoga plussis - eelmine nädal 100 krooni piletitele ja 2x83 krooni võitu. Sellel nädalal..

25.06.2008 20:15:00
Viking Lotto 3 tabamust
89,00 kr
25.06.2008 20:15:00
Viking Lotto 2+1 tabamust
23,00 kr

Jälle kerge pluss. Nii võib veel hasartmängusõltuvus tekkida... aga tegelikult oli hoopis plaanis rääkida sellest, et Garmini kaartide võidujooksus on seekord vist EO MAP Regiost juba väheke pikemalt ette rebinud. Neil nimelt sellised uudised:

* hoonestusalad eristatud halli pinnana;

* talunimed koos otsinguga (neid, nagu ka kõiki muid asustatud punkte, otsitakse linnade (Cities) menüü abil);

* optimeeritud kaart, Eesti jaotatud 4 tükiks.

* majanumbriotsing linnades;

* uus elektriliinide kiht, lisatud keskpingeliinid;

* jalgradade uus tähistus (kriipsjoon);

* maakonnapiiride uus tähistus, eristamaks neid radadest.

Vana kaart oli selline:

Loomulikult on kõik ka navigeerimise toega, st juhatavad sihtpunktini mööda teid. Asi läheb nii mugavaks, et tuli hankida Garmin Coloradole rattahoidja lausa. Kui vaid sõitma saaks ükskord.

Ja veel. Elisa m-internet sakib linnast väljas täiega. Tallinnast Tartusse ja tagasi lihtsalt sportlikust huvist proovisin, kas kogemata mõnikord ühendus tekib ka. EDGE'i ju nagu lubas pilt. Mõne baidi sai korraks kätte. Mingit (püsi)ühendust aga ei tekkinud. Vastupidi - 15 krooni raiskasin päevapiletile esimese korraga (vist) lausa niisama:

Linnas, jah, lippas samal ajal nagu loom, nii Tartus kui Tallinnas HSDPA võrgus, kui 2 m-piletit ostetud. Aga maal pole mitte midagi.

Reisijututuba uueneb

2008-06-25T09:55:00.001+03:00

Peale 6 aastat sama välimust hakkab Reisijututuba omale uut ja värskemat nägu omandama. Põhiprobleem üleminekul uuele mootorile tundub olevat kõigi vanade linkide säilimine...

Jookseb kogu värk endiselt Drupalil, kuid versiooni 4.7 asemel on nüüd aluseks ver 6.2, mis on mitu põlvkonda edasi - AJAX, sotsiaalvõrkude tugi, automaatsed uuendused, lademes uusi mooduleid jne.

Välimust saab vaadata siit:

http://wher2go.reisijutud.com/

Muutusi tuleb muidugi veel ja palju...

Eesti arvuti - poolteist aastat pidas vastu

2008-06-24T20:40:00.001+03:00

Oktoobris 2006 ostetud Eesti arvuti (ehk siis siinmail juppidest kokku pandud) pidas siis jaanideni vastu. Enam pilti ette ei võta (või kui, siis ca paarkümmend korda sisse-välja lülitades korraks). Veebist soovitati abisaamiseks kiri saata, eks siis saigi saadetud, vastus ka juba kiirelt käes:

This is an automatically generated Delivery Status Notification.

THIS IS A WARNING MESSAGE ONLY.

YOU DO NOT NEED TO RESEND YOUR MESSAGE.

Delivery to the following recipients has been delayed.

teeninduseveeb@***.ee

Niisiis, telefoni juurde, kui uus päev koidab.

Magellani Pilvede tekkimise lugu

2008-06-22T12:43:00.001+03:00

Ulmehuvilised peavad nüüd pettuma, aga ainult natuke. Sest juttu tuleb ajakirjast. Natuke ulmet on seal ka. Ajakiri tehti ju Magellani Pilvedelt pärit Masingu mälestuseks :)

1992.-1993. aastal, kui me seda ajakirja tegime, olime kõik alles totaalselt algajad, praegu on veidi piinlikki kogu seda värki vaadata... piltide trükikojas sisseskännimisest ei teadnud midagi, Layout käis Mac-i Writeris, pildid kleepisime maketis ise õigesse auku ja koopiamasinasse. Kaanele sai roosad pilved samamoodi - roosa värvi "kilena" trükikotta. Aga soliidselt paks sai ja välimus tuli ka selline... akadeemiline. Kõik alustasid seal ajakirjanikukarjääri. Nüüd on üks ministeeriumis, üks reklaamifirmas, üks kuulus kirjanik, üks teletööl ja üks kuni kaks lihtsalt leheneegrid.

Levitamine käis nii, et laadisime Fiat 127 ahtra pagasniku ajakirju täis ja sõitsime nendega ise mööda raamatupoode. Viljandis ja Tartus käisime ka ise kohal. Poed võtsid maks 10 eksemplari müüki ja väikese reklaamitöö tulemusena kultuuriringkondades osteti need poest enam-vähem samal päeval ära. Aga miskipärast juurde ühtki ajakirja enam poed ei võtnud. Müüsime ise koolides veel. Mõni on veel järel ka. Võiks sendioksjoni korraldada :) Sest 2000-ne tiraazh sai vaatamata poodidele ikkagi otsa.

Ajakirja maketiga oli kah nalja - kuna toimetusest ühele see ei meeldinud sellisel kujul, läks ja võttis ta trükikojast maketi enne trükkiminekut tagasi. Saime trahvi peaaegu.

Sponsoriga tekkis ka arusaamatus - arvati, et toetus on stardikapitaliks, kuid tegelikult jõudsime selle rahaga pluss müügist saadud tulu napilt nulli. Nii oligi peale esimest numbrit raha ka otsas ja mindi laiali.

Keegi on nüüd ajakirja müüki andnud - võimalus omandada haruldus 30 krooni eest :)

HTC upgrade Win Mobile 6.1 - kas töötab ka?

2008-06-21T20:58:00.001+03:00

Selline küsimus tekkis sellepärast, et HTC Clubis sai valida vaid faili RUU_Kaiser_HTC_FIN, millega on kaasas soomekeelne juhend. Kas Windows Mobile 6.1 on siis ka soomekeelne? Tahaks pigem ingliskeelset... aga ei julge operatsioonisüsteemi vahetada lihtsalt ehku peale, et äkki on ikka ingliskeelne... keegi teab?

(Pildil uus HTC Touch Diamond Win Mobile 6.1-ga, mida siiski TouchFlo 3D alt üsna vähe välja paistab...)

Tegevus- ja majandusaruanded: kus me olime ja mida tegime

2008-06-20T00:39:00.001+03:00

Unetud ööd läksid käsitsi majandusaruande genereerimisele. Tuleb vist ikka mõni pädev raamatupidamisprogramm hankida :) Tegevusaruanne oli lihtsam. Ja huvitavam ka.

Selline see tegevusaruanne MTÜ Reisijutud tegemistest 2007. aastal siis ligikaudu tuligi (väheke lühendatuna):

Tegevuse ülevaade

2007. aastal kaardistati kolm matkarada, avaldati 32 matkafotoalbumit veebis ja osaleti kuues projektis.

Reisijutud MTÜ korraldas 2007. aastal mitmeid teadliku reisimise teemalisi matku ja avaldas artikleid nii veebis kui päevalehtedes ja ajakirjades. Vabatahtlike abiga koostati reisisihte tutvustavaid tekste ning kaardistati matkaradasid. 2007. aastal saadeti Reisijututoa reisilistiga liitunutele neli uudiskirja. Aasta lõpus oli Reisijututoal 1920 registreeritud kasutajat.

Veebiportaal reisijutud.com sai 2007. aastal Google Analyticsi statistika alusel 150 000 unikaalset külastust, kokku tehti 566 620 leheküljevaatamist. TOP 5 riiki, millest külastused tulid, olid Eesti, Soome, USA, UK, Rootsi. Võrreldes 2006. aastaga oli külastatavus veidi langenud, seda seoses paljude uute veebiportaalide turuletulekuga. 2007. aasta lõpuks oli postitatud 1970 teadliku reisimise teemalist artiklit ja fotot, lisaks 4354 fotot Võrgu-Aasa Pildigaleriis, mis asub Reisijutud.com serveris. Bännerreklaam 2007. aastal sissetulekuid ei toonud, sai tehtud vaid tasuta bännerivahetust mõnede veebiportaalidega. 2008. aasta eesmärgiks on suurendada külastatavust, avada matkaradade sektsioon koos kaartidega ja koostada matkaradade pildialbumid veebis.

Üritustele kutsed saadeti kas reisilisti kaudu (reisilist ät reisijutud com) või eraldi matkadest huvitunud inimestele. Samuti tegi Reisijutud MTÜ koostööd mitmete turismifirmadega, et suurendada reisiteadlikkust ja reisimisel kohalike oludega arvestamist.

2007. aastal läbiviidud üritused olid järgmised.

30.01.2007 TÕLINÕMME MATKARAJA AVASTAMINE

Reisijututoa 10. sünnipäeva puhul korraldasime matka Harjumaale, Vääna lähedal asuva Tõlinõmme järve äärde, et üles otsida järve ääres olev vaatetorn ja kaardistada matkateekond. Osales 7 inimest. Matkarajast valmis ka tutvustav artikkel ajakirjale Eesti Loodus nr 03/2007.

Artikkel: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1857_1840.html.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1824.

04.03.2007 RIISA RABA MATKARAJA AVASTAMINE

Riisa raba on suvel populaarne, seekord proovisime kevade esimesi märke märtsi alguses leida. Kolm osalejat, läbisime laudtee, tegime matkarajast pildid ja salvestasime GPS-jälje.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1844.

12.03.2007 JÄÄMATK HOBULAIULE

Jäämatkal osales kolm inimest, eesmärgiks nii jäämatka ohtude ja turvavarustuste hindamine ning Hobulaiuga tutvumine. Matk algas Pullapäält ja lõppes samas, kestis ühe päeva. Varustuse hankisid osalejad iseseisvalt. Matka teekond sai salvestatud GPSiga ja pildid on üleval Reisijutud.com galeriis.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1852.

12.03.2007 UISUMATK VARBLA LAIDUDEL

Seikleja.com seiklusmatkade korraldajate kutsel proovis Reisijututoa kaheliikmeline tiim ära uisumatka Varbla laidude vahel. Tutvuti uisumatka varustuse ja korraldamisega, samuti kohalike elanikega arvestamise ja loodussäästliku matkamisega. Matkast ilmus 16. märtsil artikkel Äripäevas.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1860.

16.03.2007 REISIJUTUTUBA TARTU LINNALEHES

Tartu Linnaleht avaldas Reisijututoa 10-aastaseks saamise puhul Reisijutud.com protaalist tutvustava artikli, kus nimetati seda „lihtrahva reisiportaaliks“, kuna kaugete ja eksootiliste massiturismi kohtade tutvustamise asemel tegeletakse rohkem kohalike ja loodusega arvestavate reisimisviiside tutvustamisega. Ehk siis "odavamate".

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1858.

18.03.2007 KÜLASKÄIK MEREMESSILE

Eesmärgiks mereturismi vahenditega tutvumine.

Ülevaade ja pildid: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1862.

8.04.2007 HOTELLIARVUSTUSTE RUBRIIK ALUSTAB

Aprillist alustas Reisijututuba hotelliarvustuste rubriiki. Registreeritud kasutajad saavad selle alajaotuse alla lisada oma kogemusi majutusasutustega. Reisijutud MTÜ kulutusi ei kata, arvustajad tasuvad majutuskulud ise. Esimene hotelliarvustus ilmus Cantervilla lossi kohta.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1874.

11.04.2007 LINNURALLI PALJASSAARES

Alates 2007. aasta aprillist alustas seiklusmatkade korraldaja Seikleja.com nn Linnurallit, kus osalejad pidid kindla aja jooksul määrama võimalikult palju nähtud linnuliike. Prooviüritusele oli kutsutud ka Reisijututoa kaheliikmeline tiim. Matkast ilmus Reisijututoa lugu ka Äripäeva nädalalõpulisas Puhkepäev.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1876.

23.04.2007 BUDISMI TUTVUSTAV ARTIKKEL

Reisijututoa kasutaja Raivo Raam tutvustas Reisijututoa liikmetele oma reisimuljeid Taist ja seda, kuidas arvestada sealse kultuuriga. Samal teemal ilmus ka tema artikkel Eesti Ekspressis.

Artikkel: http://www.ekspress.ee/viewdoc/0D75B8F1D17F1193C225727D004DC98E.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1882.

1.05.2007 MATK MATSALU LAHE KALDAL

Osales 8 inimest, kes katsid oma kulud ise. Eesmärgiks oli linnuvaatlus ja matkajuhend välismaistele reisijatele. Pildistasime Matsalu olulisemaid matkaobjekte. Ilmus ka kohaliku turismitalu arvustus.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1886.

12.05.2007 KAHEPÄEVANE REIS KÄRDLASSE

Valmis hotelliarvutsus (Nordtooder) ja ülevaade Kärdla ööbimisvõimalustest.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1890.

30.06.2007 REISIJUTUTUBA LÕUNA-EESTIS

Osales 6 inimest. Kahepäevane reis Lõuna-Eestisse sisaldas geopeitust, kahe majutusasutusega tutvumist ja matku Lõuna-Eesti matkaradadel. Ilmus Sangaste lossi hotelliarvustus ja avaldasime pildialbumi vaatamisväärsustest.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1902.

12.07.2007 REISIJUTUTUBA STOCKHOLMIS

Kahepäevane reis Stockholmi sisaldas ööbimist Scandic Hotel Anglaisis, külaskäiku Stockholmi lähedal saarestikus asuvasse viskitehasesse ja ringkäiku vanalinnas. Valmis reisitutvustus ja pildialbum veebis.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1907.

26.07.2007 REIS IDA-VIRUMAALE

Osales 3 inimest. Kahepäevane reis Ida-Virumaale sisaldas ööbimist Saka mõisas, matka põhjarannikul ja geopeitust. Valmis pildialbum veebis ja hotelliarvustus.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1912.

2.08.2007 BOOKINGHOSE’i tellitud reisisihtide avaldamine

Aasta jooksul Bookinghouse’i tellimusel valminud reisisihtide tutvustused avalduvad nüüd ka Reisijututoas: aadresil reisijutud.com riikide teemade all.

2.08.2007 VABAÕHUMUUSEUM 50

Seoses Vabaõhumuuseumi 50. juubeliga korraldas Reisijututuba muuseumi külastuse. Valmis klikitav veebikaart muuseumi vaatamisväärsustega ja sellega seotud pildialbum.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1923.

16.09.2007 REISIJUTUTUBA CERNis

CERNi teaduskeskuse külastamise tulemusena valmis ülevaade ja pildialbum veebis.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1942.

29.09.2007 LOODUSEOMNIBUSSIGA KUUSAMOS

Koos Looduseomnibussiga osaleti fotomatkal Kuusamo kandis. Sellest ilmus piirkonda tutvustav artikkel 26. oktoobri Puhkepäevas ja veebis traditsiooniline pildialbum.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1955.

14.10.2007 KARUSKOSE ÖÖMAJA arvustus

Reisijututoaga ööbis seltskond matkajaid Soomaal Karuskosel, kohapeal tehti rabamatk ja suitsusauna test. Tulemuseks "hotelliarvustus" ja pildialbum rabamatkast.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1948.

9.12.2007 Reisijututuba alustas matkaradade kaardistamist

Alustasime matkaradade portaali tegemist, mille prooviverisoon asub aadressil travel.reisijutud.com ja mille eesmärgiks on koguda kokku matkaradade GPS-failid, mis sisaldavad teekondi ja peatuspaiku ning avaldada need Google Mapsi kaartidel, pakkudes võimalust ka Google Earthi kaardi jaoks sobiva faili allalaadimiseks oma arvutisse. Sellest projektist tegi saate ka KUKU raadio ning kirjutas Greengate.ee portaal.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1966.

28.12.2007 ESIMENE KAARDISTAMINE: IRU

Osales kolm inimest, kasutasime MTÜ kaardistamisriistvara ja tasuta Noni GPS Plot tarkvara. Matkaraja kaardistamine toimus Irus. Tegemist oli tähistamata marsruudiga, seega GPS-i teekonnafail oli vajalik matkaja õigele teele juhatamiseks. Tulemuseks GPS-fail teekonnaga, kaart Google Mapsi kaardil ja pildialbum asukohaga seotud fotodega. Seadmete katsetamine toimus veel Kadrioru ja Viru raba matkaradade kaardistamisel.

Ülevaade: http://www.reisijutud.com/node.php?id=1970.

Tuleviku majaseinad ja taskuseadmed

2008-06-19T15:29:00.001+03:00

Kõigepealt siis majaseinad - need hakkavad varsti välja nägema sellised, nagu lingil olevalt videolt näha.

Ja telefonid - lõpuks siis näpiti ka kauaoodatud müstilist Nüvifone'i. Ega ta teistest sarnastest puutetelefonidest väga ei erinegi, samasugused viipemenüüd, veidi suurem ja lihtsam kasutajaliides aga on hea. Ja GPSi osa muidugi kõige parem. USA hind arvatakse tulevat 500 dollarit, telefone hakkab Garminile tegema arvatavasti Asus. Vaata videot siit.

A, ühe hea jutu otsa sattusin veel: Kus nad on?

Where Are They?

Why I hope the search for extraterrestrial life finds nothing.

By Nick Bostrom

(vajab registreerimist) Avaldatud ka viimases HEI-s. Karm värk. Meie tsivilisatsioonil ei pruugi enam pikka iga olla, kui Marsilt mingigi elukübemeke leitakse... tsivilistatsioonid võivad oma elu lõpetada just kuskil sealmaal, kus saavutatakse kosmosesse laienemise võime. Seega humanitaaridel hea põhjus kõiki tehnokraate süüdistada, et nemad ükskord selle elu Maal ära lõpetavad.

Rända Google Earthiga, säästa bensiini

2008-06-18T13:02:00.001+03:00

Greengate avaldas mu loo sellest, kuidas kasvavate bensiinihindadega saaks odavalt maailma näha. Selline lugu siis:

Las vegasest Surmaorgu

Äsja jõudis USAs bensiiniliiter 11 kroonini ja meil on peagi käes 20 krooni piir. Kuhu sellise kalli kütusega ikka enam reisida... õnneks ei peagi fossiilset kütust iga kord kulutama, infoühiskond ja veeb on andnud meile kogu maailma vaatamisväärsuste info koju kätte, kirjutab Kaido Einama portaalist Reisijutud.com.

Tripp Las Vegasest Surmaorgu
Google Earth on näiteks hea asi ära käimaks seal, kuhu oma jalaga ei satu. Reisijututuba alustaski ühel vihmasel juuni nädalavahetusel reise maailma huvitavatesse paikadesse Google Earthi abiga - kus on nii asukohaga seotud pilte vaatamisväärsustest (vt www.panoramio.com ), info paikade ajaloo kohta (vt www.wikipedia.org ) ja muidugi ka igasuguste atraktsioonide ja majutuse-toitlustuse kohta.
Area 51 suunas
Las Vegasest Surmaorgu reisimarsruut sai valitud sellepärast, et hiljuti jäi ajapuudusel see reis in real life ehk päris-elus tegemata ja nüüd oli hea võimalus see reis virtuaalselt ikkagi ära teha.

Surmaorgu pääseb põhja suunas Las Vegasest väljudes ja hoides Route 95 peale. Otse üles läheb pikk tee salajasse lennuväebaasi Area 51, kuid see ei sisalda lihtsureliku jaoks muud kui põnevaid silte mägedes, mis keelavad edasi minna.

Kõigepealt muidugi algab linnast väljas kohe Mojave kõrb - üks maailma kuivemaid paiku. Google Earthis on maanteel ja ääres sinised mummud – kohapeal tehtud asukohaga seotud pildid. Ja mis me neilt näeme: kõrb. Kivikõrb tundub olevat, mäed on pildil ja muidugi ka USAle iseloomulikult golfiväljak keset kõrbe lokkavas roheluses. Route 95 ehk North Rancho Drive aga jätkub tühjuses ja peagi saabub keset kõrbe ootamatu linnakene - High Desert State Prison koos Southern Desert Correction Centeriga. Vanglale geniaalne asukoht - kui ümberringi on kõrb, +45 kraadi sooja ja tühi väli, kuhu sa ikka põgened. Vähemalt kanistri veega peab kaasa võtma. Ja kõik on lage, üksikud tääkliiliad pakuvad vaid varju. Asukohaga seotud Wikipedia artiklid räägivad veidi ka nendest asutustest.
Järgmisena kerkib keset kõrbe väike asula - Indian Springs, mida Route 95 läbib. Jällegi karm asula - US Air Force´i lennuväebaas. Wikipedia lingilt selgub, et tegemist on ühe põhilisema terrorismivastase võitluse tugipunktiga, kust lendab igapäevaselt ka mehitamata lennukeid Afganistani ja Iraaki.
Sellega aga asi ei piirdu - mõned miilid edasi asub järgmine lennuväli - Desert Rock, mis teenindab lähedalasuvat, 1954. aastal rajatud Mercury linna. See on veelgi karmim koht - tuumauuringute keskus, nagu Wikipedia pajatab kaardil klikkides, kus uuritakse tuumaplahvatuse tekitatud pilvi. Pommid ise aga lõhkevad veel rohkem põhja pool, Nevada Test Site´il.
Surmaorgu peab pöörama väikesest raudteelinnakesest Beattyst (valime kaardil väikese ringi, et tagasitulles saaks Surmaorgu pikemalt läbida, mitte ainult korraks sisse põigata). Beatty on Wikipedia andmetel umbes sajand tagasi kaevandusasulaid teenindanud raudteesõlm. Pöörates maantee nr 374 peale (vasakule) jätkub reis mägises ja aina kuivemas kõrbes, seletavad asukohaga seotud artiklid.
Otsetee Surmaorgu

Satelliidipildil teest paremal paistvad sakiliseks kaevatud mäed on Rhyolite´i kullakaevandused - maksab sisse põigata, sest linn on Google Earthis turistipiltide mummukesi täis pikitud. Tegemist on surnud linnaga - 1904. aastal alanud kullapalavikus pressiti õnne otsima ka siia maailma kõige põrgulikumasse kohta. Varemed, Metsiku Lääne stiilis ehitised, kõik hüljatud juba ammu.

Edasi leiame Saharat meenutavad liivadüünid, haruldase objektina on pildistatud Panoramio galeriisse ka Surmaorus väntav jalgrattur, sest autost väljas käiakse siin vaid lühiajaliselt. Liiga kuum on.

Furnace Creek Campground ongi meie sihtpunkt Surmaorus. Kes soovib, saab ka telkida maailma kuumimal pannil... ja ilmselt ka sügavaimal, sest telgivaiad saab maasse lüüa 190 jalga allpool merepinda.

Furnace Creek on Surmaoru rahvuspargi keskus ja seal elab alaliselt ca 30 inimest. 10. juulil 1913 registreeriti seal maailma kõigi aegade kõrgeim temperatuur: +56,7 kraadi. Kohalikest asunikest enamuse moodustavad põlised timbisha indiaanlased.
Zabriskie Point

Peale Furnace Creeki tuleb hoida route 190 peale - see viib Zabriskie Pointi. Veel üks äärmiselt kummaline koht - erosioonist tekkinud monumentaalne maastik küngaste ja orgudega. Selline asi tekkis 5 miljonit aastat tagasi kuivanud Furnace Creeki järvest Zabriskie Pointi kohale. Ei maksa unustada ka, et samanimeline Antonioni film tegi koha veel kuulsamaks. Kaardil on Wikipedia artiklid nii maastikust kui filmist.
Nüüd aga edasi Route 190-t pidi kuni Death Valley Junctionini, mis on tähelepanuväärne selle poolest, et asulas elab ca 20 inimest ja selle keskel laiutab Opera House. Ilmselt maailma väikseim oma ooperimajaga linn... ja lennujaam on seal ka, aga pole ühtki poodi ega bensiinijaama. Ooper keset tühjust.
Teekond Las Vegasest Furnace Greeki on üle 150 miili pikk, sõiduaega sinna kulub 3 tundi ja 50 minutit. Google Earthis kulus marsruudi läbivaatamisele peaaegu poole vähem –ligi poolteist tundi. Ja kütust kulus arvuti käimashoidmiseks ning serverikeskuse toitmiseks, kust serveeriti kaarte, pilte ja tekste. Autoga aga oli vaja veel tagasi ka saada...

Reisijutud.com - siin lugu koos kaardi ja piltidega.

Veeauto sõidab hoopis alumiiniumipulbriga?

2008-06-17T20:56:00.001+03:00

Selline lahendus veeauto teemal: http://www.physorg.com/news98556080.html

Võta alumiiniumipulber, sega galliumiga ja pihusta seda vette. Eralduv vesinik kogu kokku ja põleta mootoris ära. Sõida selle jõul edasi. Vesiniku põlemisel tekkinud vesi kogu uuesti paaki ja pihusta sellele jälle värsket alumiiniumi-galliumi sodi.

Ainuke asi, mis kulub, on alumiinium. See, nagu teada keskkoolikeemiast, reageerib veega ja tekib alumiiniumoksiid, vabaneb aga vesinik. Kui see õhuga kohe kokku ei puutu, saab tema puhtalt ära kasutada. Gallium hoiab ära alumiiniumoksiidi kilena ladestumise, seega saab kogu alumiinium ära oksüdeeruda. Veeautole pole seega isegi vett vaja, see ringleb süsteemis. Vaja on alumiiniumi.

Tegelikult reageerib veega ka kaltsium... mis viib mõtted paekivile... (eriti just sellepärast, et alumiiniumitootmine on üks energiamahukamaid metallitööstusi). :)

Kivid auto kütusepaaki - tulevikus...

Kurgede rõngastamine. Live

2008-06-16T20:13:00.001+03:00

Looduskalender.ee kurekaameras ilmub kohe kaadrisse homo sapiens plaaniga noored kured ära rõngastada.

Jälgi pilti. Ja kliki pildil, avaneb otsestriim.

19:33: Läks lahti, algas fotosessioon urina saatel :)

19:35: Inimhääled kostavad ja kott ilmub pesaservale. "Ma pean ennast natuke puu külge kinni panema."

19:37: Tervitused Urmas Selliselt Kotkaklubist eesti ja inglise keeles, kalakott pannakse kurepesa servale.

19:45: Näitab rõngaid, mis kohe kinnitatakse. Suuremale pojale kui kõige agressiivsemale pannakse esimene. Ei kuule seal pesas midagi, lärm on suur.

Paremasse jalga alumiinium, riigirõngas. Siis mõõdetakse üle. Pannakse kotti ja kaalutakse ka.

19:56: tundub, et rõngastamine sai läbi, fotosessiooniks pojad ritta...

Välklamp sähvib. "Arvestades, et äike on tulemas, väike harjutus selleks."

Kohe ka pildialbumi link...