27.5.08

Osta kaks, saad odavamalt :)

Enne blogipuhkusele minekut tahaks paar head asja ära müüa. Ostes kaks, saad odavamalt :)

1. XBOX 360 Premium Pro: komplekt, praktiliselt uus, pakendis, koos kahe mänguga DVD-l. Komplektis:

  • konsool
  • 20 GB kõvaketas
  • pult
  • kaablikomplekt (HDTV toega)
  • kõrvaklapid (puldi külge)
  • võrgukaabel
  • DVD kahe mänguga - "Viva Piñata" ja "Forza Motorsport 2" pluss demomängud kõvakettal
XBOX 360ga saab ka DVDsid vaadata, koduse võrgu kaudu oma arvutist filme ja videosid vaadata või üle võrgu XBOX Live võrgus võrgumänge mängida. XBOX360 sisaldab ka MSN Messengeri.

Hind: 5000 4650 kr

Kontakt: kaido-äthot.ee

NokiaN82 2. Nokia N82 GPSiga mobiil: täiesti uus, kiledes-karpides, kordagi kasutamata. Omadused:

  • Kõneaeg (h) : kuni 4,8 t
  • Ooteaeg (h) : kuni 225 t
  • Neljasageduslik GSM 850/900/1800/1900 MHz, WCDMA/HSDPA sagedused : 2100 MHz
  • Ekraani suurus (px) : 240x320 pikslit, 2.4 tolli
  • Digikaamera : Sisseehitatud 5MP (2592x1944 pikslit), autofookus, sisseehitatud ksenoon-välklamp, video resolutsioonid kuni VGA (640 x 480 pikslit) kiirusel 30 pilti sekundis
  • Meediapleier : MP3, AAC, eAAC, eAAC+, WMA, M4A
  • FM raadio
  • A-GPS, kaasas hääljuhtimisega navigaator ja kaardid 3 kuu tasuta liitumisega
  • Mälumaht : kuni 100MB, mälukaart kuni 2GB microSD

Kui telefoni keerad, keerab end ka ekraan ja kaabliga saad telefoni otse telekaga ühendada, et seal pilte ja videosid üle suure ekraani vaadata.

Hind: 6000 kr

Kontakt: kaido-äthot.ee

Ostjale kingituseks kaasa seff mälupulk! :)

26.5.08

RFID märgistab meie pagasit - kas Orwell tuleb?

Boingboing tekitas äreva teema, et nüüd nad jälgivad meid RFID elementide abil, mis lennujaamas pagasi külge kleebitakse (originaalpostitus siin). Kas siis muretsemiseks on põhjust?

Vaatasin ka oma pagasilipikut ja oh õudust - seal oligi RFID element sees. Mis nüüd saab?

Tegelikult hakkab pagas nüüd hoopis kiiremini liikuma ja kaob vähem ära. Paranoiliste kodanike hirm aga on seotud sellega, et kui avalikesse kohtadesse paneb "Suur Vend" üles piisavalt palju RFID elementide lugejaid, siis on sind võimalik sinu koti raadio teel loetava elemendi abil jälitada ja teada saada, kus sa asud, justnagu sulle oleks GPS külge pandud. Õnneks ei sisalda RFID mingit isiklikku infot, vaid on üks kood, nagu triipkood, kuid selline, mida saab kümnete meetrite kauguselt ilma silmsideta raadio teel lugeda. Selle koodi ja kotiomaniku kokkuviimiseks peab ligi pääsema lennusüsteemide andmebaasidele, muidu pole sellest koodist kasu. Lennukis aga piisab korraks skänner sisse lülitada, et teada saada, kas kõigi reisijate pagas ikka on trümmis või kas ei ole seal äkki mõnda vale kotti. Tohutu ajakokkuhoid.

Tegelikult võiks RFID pista ka näiteks lennuki pardakaartidesse, et kui keegi eksleb lennujaamas ja õigest kohast mööda tormab või veel hullem - RFID elemendiga pardakaart on juba pikemat aega püsinud õlleleti lähedal, siis mahe hääl ootesaali valjuhääldist teatab, et kodanik see-ja-see, pöörake ümber või lõpetage jook ja kiirustage oma õigesse terminaali, teie lennuk juba väljub. Tegelikult see võib natuke kõhe küll olla...

See tume kahe kastikese kujuline triip tavalise triipkoodi taga ongi siis see Orwellilik jälitusseade, mida mõned nüüd kardavad, hea kohe saada kinnitust rahvusvahelise meedia uudistele otse oma koti küljest:

w-RFID

:)

Teekond Las Vegasest Grand Canyonisse

w-GrandCanyon170508-023

Pildid siin.

Las Vegasest Suurde Kanjonisse võib ka otse Stripilt kopteriga lennata. Kopteriplatse on kanjoniservas iga natukese maa tagant. Kuid autoga on põnevam, vähemalt esimesel korral. Ligi tuhandekilomeetrine tripp tuleb, kui mitte piirduda ainult kanjoni alumise otsaga.

Asume teele Las Vegasest. Käigupealt saab GPSi lisatud ka Skywalk.Meil oli kaasas kaks teejuhti - Garmin ja Tomtom. Mõlemil USA lääneosa kaardid sees. Garmin vedas alguses rohkem alt, sest ei pidanud satelliitidega nii hästi sidet ja juhendas teinekord natuke valesti. Hiljem indiaani reservaadis aga hakkas Tomtom jamama, sest kruusateed olid tal kõik USAs sama kategooriaga ja mägedes mini-vaniga uhades ei kõlvanud siiski iga kruusakas. Garmin aga ei näidanud üldse kaardil teid, aga kui sai ta koordinaatide järgi juhatama panna, siis tühjale maastikule ilmus teekonnajoon mööda täitsa olemasolevat kruusateed. Kummaline.

Las Vegasest väljudes oli esimene turistilõks peagi ees - Hooveri tamm. Hollywoodi filmides on seda ohtralt kasutatud, nii et igaüks tunneb ta kohe ära. Ega ta väga suurem ei olegi kui ette kujutatud, betoonehitis sügaval kaljuorus, kuskil all voolab Colorado jõgi ja tammi taga laiub kohati üle 10 kilomeetri lai Lake Mead, veehoidla. Veokaid tammile ei lubata ja nad peavad tegema hiigelringi kuskilt alamjooksult. Tammi ületava tee kõrvale ehitatakse aga hiigelsilda kahe mäetipu vahele kanjoni kõige sügavama osa kohale, see saab olema kiirtee ja enam ei pea möödasõitjad ukerdama mööda kitsast ja käänulist teed alla tammini ja teist kallast pidi üles tagasi. Siis jääb kitsas tee vaid turistidele.

Turistide jaoks on muidugi tammi kõrval parkimismaja, WC-d, liftid, eskalaatorid, söögikoht ja muuseum. Parkimine 7 USD. Muuseum oli ka tasuline, sinna me ei läinud.

Kliimasoenemine on tammitaguse Lake Meadi mitukümmend meetrit allapoole lasknud. Valge triip tähistab alanenud taset.Tammil oli kõige tähelepanuväärsem paarikümnemeetrine valge riba veepinna juures kaljudel - umbes nii palju on veetase viimaste aastatega alanenud ja seda peetakse kliimasoojenemise süüks. Osa vett tarbitakse ümbruskonnas ja muidugi ka Las Vegases sellest veehoidlast ja juurde tuleb aina vähem.

Teel kanjonini avastasime kaardilt huvitava koha: Skywalk. Leedukad teadsid, et see on vägev klaassild kanjoni kohal, mis ehitati eelmisel aastal valmis. Kuna paistis üsna teele jäävat, siis pöörasime ära. See oli ikkagi viga. Sinna klaassillale võib teinekord kopteriga hoopis minna. Tuleb sama kallis.

Skywalkile viib peale kõrbelinnakesi edasi vaid mägine kruusatee. Me ei uskunud, et sellisele moodsale atraktsioonile peab mööda sellist teed minema ja esialgu sai otse edasi kihutatud. Aga osutus õigeks see kruusatee väiksema kanjoni põhjas, liiklus oli seal veel üsna tihe.

Kõrbepeatus. Keegi krõbistas põõsastes.Tegime ka ühe kõrbepeatuse tüüpilise vesterni stiilis kohas ja imetlesime joshua treesid ning õitsvaid kaktusi (ikkagi kevad). Keegi krabistas okkalistes põõsastes kogu aeg.

Hualapai inidaanlaste reservaadist algas küll auklikuvõitu, kuid siiski parem asfalt. Kimasime seda mööda ja nägime juba peaaegu kanjonit, kui teele tekkis valvuriputka ja lennuväli ning hoiatavad sildid, et peatumine maksab 20 USD. See polnud veel midagi - ka edasisõit maksis 20 USD ja Skywalki 20-meetrisele sillale mineku eest taheti veel 65 USD igaühe kohta saada. Arvasime, et liiga kallis sellise asja jaoks ja pöörasime samas tagasi. Eks teinekord jälle.

Grand Canyon Village tõeliselt suure kanjoniga aga asus veel õige mitusada kilomeetrit edasi (enne tuli sõita sama teed pidi tagasi suurele asfaldile) ja päike oli juba seniidis, nii et tuli hakata vaikselt kiirustama.

Sõit Route 40-ni oli üliigav, ca 60 km joonlaua järgi sirget teed mööda tühje lagendikke jutti, kahel pool paistmas mäeharjad. Umbes sellised on ilmselt enamus vaateid USA sisemaa-teedel hõredamalt asustatud kohtades. Route 40-ga ristumisel oli mingi küla moodi asula täis odavaid söögikohti ja poekesi, istusime esimeses ettejuhtuvas ameerika-hiina söögikohas maha ja seal pakuti rootsi lauas aasiapärast sööki. Veidi kahtlane tundus, aga näljaga ladusime taldrikud looka ja õige pea kimasime jälle peale sööki edasi - veel mitusada kilomeetrit, kuid juba vaheldusrikkamal mägisel maastikul.

Williamsis ühinevad ajalooline Route 66 ja uuem Route 40 asula juures korraks ning asulasse sisse sõites on näha ajaloolise ida-lääne tee ääres ohtralt vesterni-stiilis kõrtse ja odavaid motelle, nii nagu vanades filmides. Loodus oli aga vahepeal läbi teinud totaalse muutumise - tee ääres olid saaremaised kadakased karjamaad (kadaka asemel mingi kohalik küpressiline) ja ameerika mändidega metsad. Kohe vägagi eestilik loodus. Põhjus selgus GPSist: olime jõudnud üle 2000 meetri kõrgusele. Kuigi Williamsis sajab talvel ka lund, oli Las Vegase +41 kraadisest kuumast tulles säilinud siiski mõõdukas +25.

Kondorite lemmikpaik.Päike aga loojus halastamatult kiiresti ja kiirustasimegi edasi kanjoniservale - nüüd oli näha ka Grand Canyoni siltidega öömajasid ja söögikohti, turistilõks lähenes. Tusayanis võetigi jälle sisenemismaksu, mis oli umbes paarkümmend dollarit ja veel midagi iga inimese eest ning algas asfalt-tee kanjoni serval, kus iga natukese aja tagant leidus parkla ja vaateplatvorm.

Päike riivas juba esimesi kanjoniservi, kui autost välja saime. Just õigeks ajaks. Loojangupiltide tegemiseks oli jäänud veel kümmekond minutit. Õnneks midagi sellist tegema ei pidanud :)

Vaade oli ligi 600-kilomeetrist palverännakut väärt. GPS näitas otse platvormi taha jäänud kanjoni sügavuseks üle 1000 meetri, kuskil kuristikulabürintides vilksatas aeg-ajalt Colorado jõgi, mis selle meeletu orgude süsteemi oli miljonite aastatega tekitanud. Indiaanlaste jaoks on see püha maa.

Päike loojus kähku ja ikkagi otsustasime pimedas ära käia ka mööda kanjoniäärset teed 25 km ülemjooksu jääval Desert View platvormil. Pimedas muidugi tee ääres suurt midagi näha polnud, kuid Desert Viewis leidus isegi üks suletud restoran mäenõlval ja kuu valgustas üht-teist. 

Ja siis tagasi - natuke vähem kui tulles, aga ikka ca 500 km. Kellel on rohkem aega, võib veel mõnisada kilomeetrit edasi sõita, et imetleda legendaarset Monument Valleyt.

P.S. Lugu ilmub pikemana Äripäeva Puhkepäevas, siia said märkmed.

25.5.08

Las Vegas päeval ja öösel - kaks eri linna

Jätkame pildipaaridega - seekord Las Vegas samal kohal päeval ja öösel. On ju kaks täiesti erinevat linna?

w-excalibur-o w-excalibur-p
w-strip-o w-strip-p

22.5.08

USA Talkshow õhtu - kuidas see käib

Eile sai siis esimest korda käidud ka USA ühte lemmikajaviitevormi - ühemehe talkshow'd vaatamas. Esines Billy Crystal - üle kuuekümne juba, aga penskarist on veel asi kaugel.

Kogu asi toimus Mandalay Bay Events Centeris, mis on Saku Suurhalli moodi koht, ainult natuke suurem. Rahvas läbib turvaväravad (erinevalt näiteks kunagi MGM Grandis toimunud Bill Gatesi Comdexi keynote´ist läbiotsimisi ei toimunud), kuid sildid hoiatasid, et siseneda tohib vaid organic kaameratega, digital still kaamerad on keelatud. Videokaameratest rääkimata - need on kõik keelatud, kraapigu nad pilti või vaharullidele.

Ameeriklased söövad igal pool, ka teatris. Selleks on enne saaliminekut koridorides suured vaagnad kiire toiduga ja joogiletid. Asjad laotakse papist alustesse, millel on neli joogitopsi-auku ja keskel üks lohk liua jaoks. topsid jäävad vajutades klõpsti pappalusesse kinni.

Siis minnakse turva juhtimisel istekohtadele - need on väga kitsad. Kui keegi keskelt tahab lahkuda, peab kogu rivi püsti tõusma. Jookide jaoks on istmetel veel eraldi topsihoidjad. Kui aga oma pappalusega maha istud, siis enam eriti liikumisruumi polegi. Kotti pole kuhugi panna.

Talkshow algab umbes tund enne mahahõigatud aega. Enne lastakse musa, näidatakse videoid. Algab programm Billy Crystali videoga, siis hüppab staar ka lavale. Ja räägibki poolteist tundi jutti. Ameerika naljad, millest enamusest saavad aru ka eurooplased ja osadest naljadest ka asiaadid, kuid eurooplastele jääb ka segaseks USA spordihuumor. Tundub, et neil on kõigil kolledzhi ajal olnud üks naljarohke elu kooli pesapallimeeskonnas. Süüdimatult tehakse ka juudinalju, Crystal viskab allapoole-vööd nalju oma juudi sugulaste kohta, irvitamisest ei pääse ka praegused presidendikandidaadid Obama ja Clinton.

Ühemehe-show lõpeb rahva seast juhuslikult valitute lavalekutsumisega. Kuna tegemist on arvutikonverentsiga, siis satuvad lavale muidugi näited 9000-pealisest "nerdide" kambast. Üks tegeleb fiiberoptiliste kaablite switchidega, mille peale vajub Crystali suu pärani tükiks ajaks. Siiski läheb kava edasi ja kolme lavale kutsutud naisterahvaga lavastatakse üks 60ndate Aafrika-film. Kaks naist kraaksuvad ettenäidatud kohtades ja kolmas muljub kausis krõbuskeid siis, kui Chrystal luurates astub. Nii olevat sel ajal filmihelisid tehtud.

Nii sünnibki massikultuur. Ja rahvas möirgab naljakates kohtades üksmeelselt naerda ja elab üksmeelselt kaasa.

Foto NAGI's: Billy Crystali talkshow Las Vegases

Foto NAGI's: Billy Crystal Talk Show, Las vegas, Mandalay Bay

21.5.08

Las Vegas 6 aastat hiljem

Liiga sooja ilma pole olemas: ka +41 kraadi soojendab mõnusalt konditsioneeridest tatiseid põsekoopaid. Ja basseinist välja ronides on märjana isegi siis natuke külm :)

Nüüd aga sellest, mis on muutunud Las Vegases viimase kuue aasta jooksul.

New York, New York, hotell Stripil ehk Las Vegase peatänaval (Las Vegas boulevard):

w-nyny
2002 2008

Flamingo hotell ja kasiino, sisaldab väikest loomaparki:

w-flamingo
2002 2008

Caesar's Palace, hotell ja kasiino:

w-caesars
2002 2008

Stripi vaade:

w-strip1
2002 2008

Bally's:

w-ballys
2002 2008

Muu reisijutt järgneb...

15.5.08

Äriidee majandusseisaku ajaks

Veel talupojaloogikat majandusseisakus vastuvoolu ujumiseks. Kuna naabervälismaal juba paljud asjad on odavamad kui Eestis, siis võiks hakata vaatamata kohaliku kaubandusahela olemasolule neid asju otse sisse tooma ja paralleelselt odavamalt müüma. No näiteks kasvõi juustutootjad: toodavad mõnda juustu Eestis, viivad välismaale ja müüvad seal odavamalt, aga otse Eestis müüdav sama tootja juust on kõvasti kallim. Mis siis ikka, veame korraks piiri taha, kui see hindu langetab. Riik saab veel ka oma tollimaksu ja rahvas odavamalt osta. Söömas võiks ka käia kuskil ülemere, kui vahepeal kõht tühjaks ei läheks...

Elektroonikast ja muust tehnikast ärme räägigi. Ehk siis - saatke oma tellimused :)

attractions_highlights

14.5.08

Baltimaad Venemaal jälle reisisiht

Afisha-Mir küsis turismisoovitusi Baltimaade kohta nende uude numbrisse, mille teemaks on seekord Baltimaad kui reisisiht. Võtavad inglise keeles, panevad ümber vene keelde. Ise enam vene keeles kirjutada üldse ei oska... rääkida ehk veel, aga kirjakeele grammatika on täiesti unustatud. Pealegi on eriline näpuosavus ladina klaviatuurilt vene tähti välja mõistatada...

w-turism1

Ja tähelepanu - kurekaamera jäädvustas must-toonekurgede esimese poja koorumise:

w-esimene

Seda kaamerat vaatavad muide ka üsna suur hulk Venemaa internetikasutajaid. Lisaks Kanada, UK, Rootsi ja Norra veebihuvilistele.

13.5.08

Ärge klikkige oma reklaame

w-googleadsenseVeel üks nõu. Seekord neile, kes Google Adsense´i programmi kasutavad.

Kui klikite iseenda veebi reklaamidel, siis olete teenitud rahast ilma. Lugedes läbi peenes kirjas lepingu, on seal kirjas, et iseenda lehel reklaami klikkimine on rangelt keelatud.

Tuleb eraldi brauseriaknasse tippida reklaamis olnud firma nimi, kui endale ka mõni reklaam huvi pakub.

Walkie-talkie jolki palki

Abiks Walkie-Talkie omanikele, kes reisivad, postitan siia ka info:

PMR446 radios are NOT APPROVED for use in the U.S.A or Canada.

There is NO SUCH THING as a "combined" European / American walkie-talkie that is legal to use in both places, since such a radio would, by definition, be capable of transmitting on non-legal frequencies as well.

Ehk siis Euroopas müüdavad Walkie-talkied on keelatud USA-s ja vastupidi. Universaalseid seadmeid POLE OLEMAS. Lähem info on sellel lehel. Nii et USA-s mitme autoga liigeldes kas a) ostad sealt kohaliku lälllari või b) helistad ja maksad ja ei köhi pärast arveid nähes. On ka kolmas võimalus, osta kohapealt mingi soodsam kõnekaart.

Taaskasutus - arvutiprügist GPSi hoidja :)

Disklaimer. Pilt pole raadiosagedustega kuidagi seotud (või kui, siis ainult kaudselt). Ka selle pildi seos kellegi isikliku elu ja läbielatud tragöödiatega on juhuslik ja pole taotluslik.

Võsa vahele jäetud prügi üllatas

Sõjamäel, meie viimases prügihunnikus välja tulnud raamatupidamisdokumendid jõudsid lõpuks meediasse.

Asi ei ole veel läbi. Vaatame, mis edasi saab. Kas üks hunnik jälle kaob. Kommentaarides: "Eesti peaks nüüd ju olema puhas nagu prillikivi" ja "vahelejäämine ikka üllatab" :)

Midagi pole muutunud - viimane prügikoht Sõjamäel.

12.5.08

Uuriv ajakirjandus objektil

Täna küsiti eilse postituse viimase prahihunniku koordinaate, uuriv ajakirjandus asus tegutsema. Eks näis, kaugele nad jõuavad ja kas paljastamisest on ka mingit tulu.

Nüüd aga natuke jälle RSS-i varasalvest.

Luksusmaksu poolt. Mina ka. Aga nagu selgub Äripäeva, Postimehe ja Hannes Rummi blogist, on ligi 90% Eesti elanike unistus osta endale ükskord võimas auto ja tarbida seda ilma mingite lisamaksudeta, sest see tõstab staatust teiste silmis. Mingi miljard ühistranspordi arendusse ei koti kedagi.

Ära kliki Free Public Internetti! Ma olen ka lennujaamades ja hotellides üsna tihti seda peibutist näinud. Mis imeasi see on? Ad-hoc ehk otse kahe arvuti vaheline WiFi ühendus nimega Free Public WiFi on üsna laialt levinud, mis seda tekitab? Ühendust sellise otseühendusega tavaliselt ei saa, kas mingid nakatunud arvutid või mingi imelik programm? Igaks juhuks ärge ühenduge. Lingil on õpetus, kuidas seda vältida.

Lahendus Tallinna kõrgele maamaksule - ehitage kangialuste pealsed täis! Moodulmaja ei toetu kahele naabermajale, ei vaja küljesoojendust (küljeseinu polegi, on vaid terasraam maja toetamiseks ja otsaseinad) ning kõigele lisaks on see öko ja moodne minimalistlik.

Nagu suur ja väike tilk vett - selline on Eesti piirivalve hõljuk ja selline venelaste oma... mis juhtub, kui nad Peipsil kokku saavad? Venelaste oma kannab 621 tonni ja USA mereväe "maailma suurim" 150 tonni.

Kuidas spioonikaameraid avastada - asi on sama lihtne nagu Pringlesi krõpsupakist WiFi suundantenn. Vaja on taskulampi ja WC-paberi rulli sisemist pappi ning spioonikaamerate avastaja on valmis.

Lendava taldriku saladus - nad lendavad plasma jõul! Varsti liisime neid luksusmaksuga. Ja tulnukad on meid ka juba ammu avastanud ja me ei saa enam ennast varjata.

w-gpsrandmel GPS oli olemas juba ammu - miks mitte, mõned otsivad geopeituse aardeid ka ilma GPSita ja kaardi abiga, see navigatsiooniseade kuluks ka marjaks ära. Teeristidel kerid järgmise koha ette ja nii kohale jõuabki. Topeltkassettides on punktist A punkti B marsruutide kaardid.

USA vajab ka üht Teeme ära 2008-t. Kõrbed on prahti täis. Sakslased teevad samuti ära?

Kommunism jõudis Kanadasse - maksa vastavalt oma võimalustele, osta vastavalt oma vajadustele. Ontario pagaritöökoda palub maksta deposiitkasti, müüjat pole. Ja kasum on, sest hinnad on ümardatud veeranddollarise täpsusega ja usaldus meelitab inimesi, nad annavad tippi hulga lahkemalt.

Nüvifone - ootamatult kiire tulek. CeBITil polnud veel prototüüpigi, AT&T juba kavatseb hinnakirja paika panna.

USAs ka "Märka jalgratast" kampaania, veidi teisel moel kui Eestis, Missuoris tehakse shokeerivamat tähelepanukampaaniat.

Lasteaiajärjekordades tutvused varsti ei loe - sahkerdamine tutvuste ja omainimestega on lasteaiajärjekordades sügisest läbi, jälle üks koht, kust korruptsioon läbipaistvusega välja juuritakse. Veebirakenduse abiga.

Bioplast - vaesuse maaletooja. Pole need taastuvad allikad alati kõige sõbralikumad - mõnikord on tagasilöök hoopis teisest kohast.

OK, aitab ka. Varasalves on veel kümneid linke, kes neid jõuab lugeda.

Järgneb hoopis olulisem kommertsiaalne teadaanne - osta ära! Hea kaup soodsa hinnaga!

Nii et pakkuge.

Teeme ära 2008 nädal hiljem - mis on saanud?

Täna tegime siis rattatiiru nende hunnikute juures, mida Teeme Ära 2008 eel käsime luuramas ja muidugi ka seal metsateel, mille puhtaks kraapisime. Kõigepealt teekonna kokkuvõte:

GPSi matka-ülevaade.

Pildid siin.

 

Objekt 2 (prügiluure numbrite järgi)

Alustasime Peetri küla servast, meie esimeselt objektilt, kust prügihunnik oli ära varastatud. Kõik oli endine, keegi tagasi polnud toonud ja isegi traktor seisis sama koha peal. Kinnisvara-arendus seiskunud.

Enne: Nüüd:
w-enne1 w-teemeara-nadalhiljem-002

 

Objekt 3: ongi rohelus

See oli siis meie objekt, mida koristasime. Nädalaga on palju muutunud. Rohelus vajub peale. Auk, kuhu matsime tellsied, kattub naadivõsudega. Rohi surub end välja prügialustelt platsidelt, põõsad on lehte läinud ja varjavad põõsa alla jäänud mädanema jäetud laudu. Ilus.

Tegemise ajal: Nüüd:
Higimull. Meie äratehtud plats. Maapind on saanud roheliseks, mõne nädala pärast rohi lokkab.
Kõdu laiali. Naadid hiilivad ka endiste kuhja-aluste peale.
Kivid ja looduses lagunev mulla alla. Auk, kuhu matsime tellised. Naat võtab võimust.

 

Objekt 4: vanad armastuskirjad ei hävi

Siin oli koristatud, kuid osaliselt. Mõni hunnik oli jäljetult kadunud, mõni paistis endiselt kaugele. Suur ehitusmaterjalikuhi ilmselt ei käinud üle jõu. Tagapoole metsa alla viiv tee oli kummidega blokeeritud, kummide taga võis endiselt vanu armastuskirju ja fotosid leida. Tulbid olid selles hunnikus kasvama hakanud. Et justnagu romantiline või?

Enne: Nüüd:
Laga jätkub kaugemalegi. Meie teine hunnik, kus keegi teine koristas. Midagi on kadunud, üldpilt eemalt vaadates veel ilus pole.
Neljandal objektil leidis ehitusmaterjale, mis olid välja kirjutatud Verona nimele. Kas Lasnamäel asuv baar on selle prügiga kuidagi seotud? Samas kohas veidi tee pool - täiesti puhas koht. Verona baari ehitus-sodi on kadunud.

Värsked prügikollid aga olid juba oma pakikesed siia maha jätnud: kaks pudelit viina, kartulikoored, väike narkotsikotike, konid ja kondoomid. Selline elu neil.

Verivärske suvilakorilase kott. Nädala menüüsse on kuulunud kartulid, ohtralt sibulat ja kaks viina. Kerge narkots ka roheluses. Kondoom vedeles kohe eemal.

 

Objekt 5: kogu maa arvutiseerija koristati ära

Siin on põhjalikult ära koristatud itimehe sodilaga. Paraku on kogutud praht kottides endiselt tee ääres. Ilmselt pole veel jõutud, arvestades neid sodimägesid, mis Jüri kogumispunkti jõudsid.

Aga enne-nüüd kontrast on suur ikkagi.

Enne: Nüüd:
See kraav viib muide otse Pirita-Ülemiste kanalisse. Puhtam, kui enne.
Väga vana ja vana TV. Ilmselt on LCD-TV hangitud endale. Pealtnäha puhas. Suubub Ülemistesse.

Tegime ka natsa taaskasutust. :) Metallist toruklamber sai GPSi hoidikuks, töötas ideaalselt.

 

Objekt 6: varjatud prügi

Prügiteid pidi lähenedes tundus, et plaadihunnik on likvideeritud. Kena puhas lõkkeplats, metsa poole tuulevarjuks kummid laotud. Aga ei miskit - kummivirnad olid plaate ja muud sodi täis laotud ning virna taga oli CD-laga endiselt olemas, kuid natuke koomale lükatud ja kergelt mulda peale visatud. Ei jõutud või ei pääsenud üle pehme lodu auto ligi ära vedama? Ei tea. Ilmselt jäi paljudes kohtades niimoodi asi pooleli, ühe päevaga ei jõudnud...

Enne: Nüüd:
CD-de hullud päevad. Kes tegi? Plaadifirmad, uurige. CD.ee patupesa: pealtnäha on siingi puhtaks tehtud, enam-vähem...
Mis on neil ühist, et sattusid ühte prügikoormasse? Vägilased, Onu Remuse Jutte ja Anu Taul & Sõbrad. Mis teid pidi see käib? Oi-oi, mis virna taga... ei jõudnud?
Muide, 4st kaasavõetud CD-st 2 hakkasid tööle :) Nüüd on olemas Onu Remuse Jutud ja Vägilased "Väga Ilusad". Boonusprügi.Oort mängis 7. looni, siis olid juba läbivad plekid. Audiofiilid, kiirustage - ehkki mulda on peale visatud, peaaegu pooled plaatidest veel mängivad.

 

Objekt 7: totaalne muutumine

Seda kohta poleks ära tundnud. Näib, et rasketehnika on olnud mängus. Koos prügilaamaga on eemaldatud ka truup, alles sile kraav. varsti rohtus.

Enne: Nüüd:
Siia vedasid kraami haiged inimesed - arstirohud, tabletirestid ja -purgid. Ei tea kas said terveks? Totaalne muutumine: nüüd ja enne.

Vahepeal võib kiita navigeeriva kaardiga käsi-GPSi (mis poole sõidu ajal sai prügi taaskasutades omale rattahoidiku) - jalgrattamatkal ideaalne, aitas sõita peaaegu ühegi kaardipeatuseta. Ja juhatas mitu korda otsem ka. Üks kord aga aitas Indreku teadmine ühe vana ülesvõetud tee kohta, kust siiski rattaga läbi sai. Eestis on rattale nüüd käsi-GPS suureks abiks.

 

Objekt 1: sodistaja on teada?

Lõpetasime Sõjamäel, kus meie koordinaatidel polnud midagi muutunud. Peale selle, et tuul oli huvitavaid pabereid laiali puhunud. Kes küll teab öelda, kuidas ühel prügimäel mitmetes hunnikutes on nii palju Trend Line OÜ nimega kaste ja pakikesi? Ja kõigele lisaks pakk raamatupidamispabereid selle firma nimega ning Super BOX kaupluste saatelehtedega? Suur-Sõjamäe 4, kus firma üks kontor asub, on sealsamas lähedal ja miskipärast tekib küsimus, et kes on selle firma ametlik prügivedaja? Ja kes mitteametlik? Trend Line´i saatelehtedes olev kaubavalik vedeles suurte kilepakendimägede vahel, jällegi ühene vihje ühele firmale...

Midagi pole muutunud - viimane prügikoht Sõjamäel. ...ja kogu prügi ühisnimetaja: Trendline OÜ.
Raamatupidamine on põhjalik prügi visiitkaart. Suur-Sõjamäe 4? Hea ju kohe naaberkruntidele oma sodi vedada...
Varsti siis jälle, kui loodus veel rohelisemaks on läinud...